JST, 1. korintlastele 7:1–2, 5, 26, 29–33 (võrdle 1. korintlastele 7:1–2, 5, 26, 29–33)
(Paulus vastas küsimustele nende abiellumise kohta, kes on kutsutud misjonile.)
1 Nüüd nende asjade kohta, millest te mulle kirjutasite, öeldes: On hea, kui mees ei puutuks naist.
2 Ometi ma ütlen, et selleks, et hoiduda hooramisest, olgu igal mehel oma naine ja igal naisel olgu oma mees.
5 Ärge teineteisest lahkuge, välja arvatud ühisel nõul mõneks ajaks, et anduda paastule ja palvele; ning tulge siis taas kokku, et Saatan teid teie ohjeldamatuse tõttu ei ahvatleks.
26 Ma arvan seepärast, et praeguste ohtude tõttu on mehel hea jääda nii, nagu ta on, et ta võiks teha rohkem head.
29 Kuid ma räägin teile, kes te olete teenima kutsutud. Sest seda ma ütlen, vennad, et vaid vähese aja pärast saadetakse teid välja teenima. Isegi need, kel on naised, olgu nii, nagu neil ei olekski; sest te olete kutsutud ja valitud tegema Issanda tööd.
30 Ja need, kes nutavad, on nii, nagu nad ei nutaks; ja need, kes rõõmustavad, nii nagu nad ei rõõmustaks, ning need, kes ostavad, nii nagu nad ei oleks omanikud;
31 ja kes seda maailma kasutavad, nagu nad ei kasutaks seda, sest selle maailma nägu kaob.
32 Kuid mina tahaksin, vennad, et te suurendaksite oma kutset. Ma sooviksin, et te oleksite muretud. Sest vallaline mees muretseb Issandale kuuluvate asjade pärast, kuidas ta võiks teha meelehead Issandale; seepärast ta pääseb võidule.
33 Aga naisemees muretseb maailma asjade pärast, kuidas ta võiks teha meelehead oma naisele; seepärast on siin vahe vahel, sest teda takistatakse.