Kasuta mõistmiseks oma südant

Vanem Kim B. Clark

Seitsmekümnest

Õhtu üldjuhiga • 8. veebruar 2019 • Salt Lake City tabernaakel

Kallid vennad ja õed! On suur rõõm teenida koos teiega selles suures töös. Ma armastan teid ja olen tänulik kogu selle erakordse töö eest, mida te teete, et aidata pealekasvaval noorte ja noorte täiskasvanute põlvkonnal Jeesuse Kristuse evangeeliumi sügavamalt õppida.

Kui meie noored õpivad sügavuti evangeeliumi, siis: 1) suurenevad nende teadmised ja mõistmine, 2) kasvab võime teha tõhusaid õigemeelseid tegusid ja 3) muutuvad nad üha rohkem Päästja- ja meie Taevase Isa sarnaseks.

Evangeeliumist arusaamine on oluline lüli evangeeliumiteadmiste ja tõhusate õigemeelsete tegude vahel. Sooviksin täna jagada teiega lühidalt oma mõtteid, mida saame teha, et aidata meie õpilastel Jeesuse Kristuse evangeeliumist paremini aru saada.

Alustan Abinadi suurepäraste sõnadega, millega ta Noa preestreid noomis: „Te ei ole oma südant kasutanud mõistmiseks; seepärast, te pole olnud targad.”¹

Preestritel olid pühakirjad ning nad teadsid seadusi ja prohveteid, kuid nad ei olnud kasutanud oma südant, et neist aru saada. Süda on meie tahte, meie soovide, kohustuste, meie väärtuste ja eelistuste, meie tunnete ja meie tõe tunnistuse sümboolne kese.²

Evangeeliumist arusaamine kätkeb endas palju enamat kui tunnetuslikku kogemust.³See on vaimne kogemus, mille käigus Püha Vaim tunnistab tõest, valgustab meie meelt ja muudab südant.⁴Südamega mõistmine on Vaimu and.

Kui üks teie õpilastest otsustab kasutada oma südant, et mõista evangeeliumi põhimõtet, näiteks usku Jeesusesse Kristusesse, peab ta kasutama oma valikuvabadust, et valida Jeesus Kristus ja selle põhimõtte järgi elada. Tema kogemus seoses selle põhimõttega on värav tema südamesse. Tema tegu lubab Pühal Vaimul tunnistada, valgustada ja muuta seda, kuidas tema süda Issanda ja selle põhimõtte omaks võtab.⁵ Kui ta jätkab selle põhimõtte järgi elamist, oma kogemuse üle mõtisklemist ja tunnistab sellest, mida ta teab, et on õige, kasvab tema arusaamine usust ja tema süda muutub:

• Tema tahe, soovid ja prioriteedid tegutseda usuga Päästjasse muutuvad Issanda tahtega veelgi lähedasemaks.

• Tema lepingud Issandaga määratlevad tema südames veelgi sügavamalt kohustuse tegutseda usuga Temasse.

• Tema armastus, pühendumine, rõõm ja usk Issandasse süvenevad ja muutuvad tugevamaks.

• Tema isiklik tunnistus tõelisest usust Jeesusesse Kristusesse ja Issanda väest ning armastusest kasvab.⁶

Mida meie evangeeliumiõpetajatena saame teha selleks, et aidata meie õpilastel kasutada oma südant, et Jeesuse Kristuse õpetust mõista? Lubage mul rääkida lugu, milles peitub minu arvates meie jaoks oluline arusaam.

Õpetaja kogus kokku rühma 4. klassi õpilasi ja rääkis neile mõne minuti Martin Lutherist, saksa katoliku preestrist, kes oli Euroopas protestantliku reformatsiooni tähtis tegelane.⁷ Seejärel tegi ta lastega väikese viktoriini. Kuid õpilased vastasid küsimustele, nagu neile oleks õpetatud ameerika kodanikuõiguste juhist Martin Luther King nooremast. Lapsed ei vastanud ühelegi küsimusele õigesti.

Seejärel kutsus õpetaja enda juurde teise rühma 4. klassi õpilasi. Kuid seekord alustas ta küsimusega: „Kui paljud teist teavad, kes oli Martin Luther King noorem?” Kõik tõstsid käe. Need lapsed teadsid palju Martin Luther King noorema kohta. Õpetaja küsis seejärel: „Kas te teate, miks Martin Luther King noorema vanemad talle Martin Luther – King nimeks panid?” Keegi ei teadnud. Seepeale ütles õpetaja: „Ma räägin teile miks.” Siis õpetas ta neile Martin Lutherist, kasutades täpselt sama infot, mida esimese rühma puhul. Kui ta tegi lastega sama viktoriini, vastas teine rühm kõigile küsimustele õigesti.

Esimese rühma õpilased ei õppinud Martin Lutheri kohta mitte midagi.⁸ Kuid teise rühma puhul seostas õpetaja Martin Lutheri Martin Luther King nooremaga, kellegagi, keda õpilased väga hästi tundsid ja armastasid.

Õpetaja küsimused ja tema arutelu nendega avas õpilaste meele ja südame uue info ja uute tunnete jaoks. Nad mitte üksnes ei õppinud Martin Lutherist, vaid nende õppimine suurendas ka nende arusaamist Martin Luther King nooremast.

Selle loo mõtteks on kogemuste loomine, mis aitavad meie õpilastel evangeeliumi põhimõtete mõistmisel oma südant kasutada. Kaks tähelepanekut:

1. Põhimõtete seostamises nende endi kogemuste ja sellega, mida nad juba teavad ja mõistavad, on suur vägi. Isiklik kogemus on tõepoolest värav nende südamesse.

2. Äärmiselt tähtis on kasutada nii neid küsimusi, mida meie esitame, kui ka neid, mida õpilased esitavad. Küsimused avavad nende meele ja südame.

Need on vägevad ideed. Ma kutsun teid neid kasutama koos veel kahe ideega:

3. Õpetage teadlikult protsessist. Südame kasutamine mõistmiseks on vaimne protsess. Südamega mõistmine on vaimne and. Palun õpetage õpilastele, kuidas see protsess käib. Aidake neil tunda kohustust kasutada oma valikuvabadust, et valida Issand ja elada põhimõtete järgi. Õpetage neid mõtiskleme selle üle, mida nad kogevad ja jagama, mida nad õpivad, ning tunnistama tõest. Kui nad üksteist õpetavad, on Jeesuse Kristuse arm nendega.⁹

4. Keskenduge Päästjale. See on Tema õpetus ja Tema valgus ja armastus ning vägi, mida nad vajavad. Kõik asjad saavad üheks Temas. Kui me Temast tunnistame ja seostame põhimõtteid Temaga, siis Püha Vaim tunnistab tõest, õpetab ja valgustab.

Kui teete neid ja paljusid teisi asju, tunnistab Püha Vaim tõest, eriti sellest, et Jeesus on Kristus. Ta õpetab teie õpilasi ükshaaval. Ta muudab nende südant ja nad kasvavad oma arusaamises Jeesuse Kristuse evangeeliumist. Ma tean, et see on õige. Jätan teile oma armastuse ja tunnistuse, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

© 2019 Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve, Inc-ile. Versioon 11/18 Originaali pealkiri: Apply Your Hearts to Understanding. Estonian. PD60007796 124

Viited

1. Moosia 12:27.

2. Vt märksõna „Heart”, Merriam-Webster.com Dictionary, merriam-webster.com.

3. Pikemaks aruteluks südame ja evangeeliumi mõistmise seosest vt David A. Bednar. Increase in Learning 2011, lk 66–70.

4. Loomulikult on selles protsessis tähtis osa meie meelel. Kuid kui kasutame üksnes oma meelt ja ei kasuta mõistmiseks oma südant (vt Õpetussõnad 2:2), siis tegelikult me seda põhimõtet ei mõista. Me teame seda, kuid me tõesti ei mõista seda sellisel moel, nagu Issand seda tahaks. Enamgi veel, kui me räägime, et suurendame mõistmist oma südames, siis peame silmas meie südame muutumist.

5. Vanem Richard G. Scott (1928–2015) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud põhimõtet: „Siiski ei sunni Issand teid õppima. Et lubada Vaimul end õpetada, peate te rakendama valikuvabadust. Kui see teie elus harjumuseks saab, tajute te paremini tundeid, mis kaasnevad vaimse juhatusega. (Vaimse juhatuse saamine. – 2009. a sügisene üldkonverents)

6. Siin on üks väga tähtis ja vägev põhimõte seoses tööga. Jeesus näitas meile kõikides asjades eeskuju. Jeesusel oli täiuslik teadmine meie nõrkustest, kuid siiski otsustas Ta kannatada neid asju lihas (vt Alma 7:11). Ta tegi seda, et Ta võiks laskuda allapoole kõiki asju ja mõista kõiki asju oma südames, et Ta täituks armuga ja et Tal oleks täiuslik kaastunne ja vägi meid lunastada, tugevdada ja aidata. Mõte, et Ta võttis lihas olles omal vabal tahtel enda peale meie nõrkused, avardas Jeesuse arusaamist sellest, mida Ta mõistusepäraselt teadis, on kaunilt väljendatud vanem Neal A. Maxwelli kõnes „Willing to Submit” (Ensign, mai 1985, lk 70–73).

   Hiljem Ketsemanis hakkas kannatav Jeesus „vabisema” (Markuse 14:33) või kreeka keelest tõlgituna aukartust tundma ja jahmuma. Kujutage ette, et Jehoova, selle ja teiste maailmade Looja, on jahmunud! Jeesus teadis tunnetuslikult, mida Ta peab tegema, kuid Tal puudus kogemus. Ta ei olnud kunagi varem terava ja vaevanõudva lepitusprotsessiga isiklikult kokku puutunud. Seega kui agoonia kogu oma ulatuses kohale jõudis, oli see palju hullem, kui isegi Tema oma ainukordse mõistusega oli ette kujutanud! Pole siis ime, et ingel ilmus teda kinnitama (vt Luuka 22:43)!

   On palju pühakirjakohti, millest selgub, et me saame õnnistusi (nagu evangeeliumi põhimõtete mõistmise vaimne and) üksnes pärast seda, kui püüame selle põhimõtte järgi elada (vt Johannese 7:17;Johannese 8:31–32;Efeslastele 1:17–21;Moosia 12:27;Alma 32:28;Eteri 12:6;Õpetus ja Lepingud 88:4;Õpetus ja Lepingud 130:10–11.

7. See lugu põhineb raamatul James E. Zull. The Art of Changing the Brain: Enriching the Practice of Teaching by Exploring the Biology of Learning, 2002, lk 124–125.

8. Esimese rühma õpilased seostasid kõike kuuldut juba olemasolevate teadmistega Martin Luther King  nooremast. Kuuldes sõnu „Martin Luther” seostasid nad neid sõnu nimega „King” ja aktiveerisid olemasolevad teadmised. Nad sõna otseses mõttes ei õppinud midagi Martin Lutherist.

9. Vt Õpetus ja Lepingud 88:77–78.