Juhatus teekonnal
Õhtu üldjuhiga
Kolmapäev, 5. veebruar 2020. a
Oleme väga tänulikud, et saame olla täna koos teiega. Veetsime Jilliga neli aastat, teenides imeliste inimestega Euroopas ja olime väga üllatunud, kui president Nelson palus meil KHSi naasta. See on nagu kojutulek, töötada lähedaselt teiega, kes te pühendate nii palju pingutusi ja aitate südamest noortel inimestel õppida Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja selle järgi elada.
Vaadates keerdkäike meie enda ja teiste eluteel olen mõelnud igavese elu suunas kulgevale teekonnale, millel me oleme. Neile meist, kes võtavad vastu Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse, on elumuster sarnane. Me rakendame usku Päästjasse ja järgime Teda katsumustele vaatamata. Me parandame meelt oma pattudest, saame vajalikud talitused ja peame vastu lõpuni. Kuid iga elu üksikasjad on väga erinevad ja katsumused, millega me silmitsi seisame, erinevad inimeselt inimesele.
Mõtelge Lehhi pere rännakust tõotatud maale. Nende unikaalne teekond võib anda kaemusi meie enda teekonda. Nad teadsid, et nad läksid lubatud maa suunas, kuid nad ei teadnud kõike ei lõppsihtkoha ega täpse teekonna kohta, kuidas sinna jõuda. Nad seisid teel silmitsi tõsiste katsumustega. Isegi Nefi, kes ei nurisenud, selgitas, et neil „oli olnud palju kannatusi ja raskusi, jah, koguni nii palju, et [nad ei jõudnud] neist kõigist kirjutada”.1
Nad said oma teel juhatust. Tegelikult kästi Lehhit sel öösel „järgmisel päeval kõnnumaal teele asuda”.2 Järgmisel hommikul leidis ta oma telgi ukseava eest Liahoona, mis andis neile teekonnal jumalikku juhatust. Kuid Liahoona ei muutnud vahemaad nende ja lubatud maa vahel. See ei vähendanud Araabia poolsaare suurust ega meresid, mida nad pidid ületama. Nad pidid liikuma edasi ja seisma silmitsi nende teekonnale omaste katsumustega. Kuid Liahoona juhatas neid „kõnnumaa viljakandvamatesse osadesse”3 ja kui nad ei olnud pikaldased, siis aitas see neil õiget kurssi hoida.4
Laaman ja Lemuel nurisesid teekonnal kogetud raskuste pärast. Mõni nendest raskustest oli nende enda süü. Kuid isegi kui nad järgisid juhiseid ja rändasid korrakohaselt, pidid nad toituma toorest lihast ja veetma päevi lõõskava kõrbepäikese käes. Sarnaselt Laamani ja Lemueli kogemusele mõtlevad inimesed mõnikord, et nad ei kohta eluteel katsumusi. Kui nad teevad seda, mis on õige, siis on kõik kerge. See ei ole nii. See tähendab küll seda, et meid tugevdatakse ja juhatatakse, kuid mitte seda, et me ei koge katsumusi.
Kuigi nad rändasid rühmana, olid nad samuti igaüks isiklikul teekonnal. Vaatamata sellele, et nende teekond viis neid samasse füüsilisse paika, erinesid nende isiklikud igavesed trajektoorid suuresti ja neid määratlesid nende isiklikud otsused ja teod teekonnal.
Igaühel meist on selles elus meie isiklik ja individuaalne teekond, kuid me jagame osa sellest teekonnast ka teistega. Näiteks oleme koos teekonnal oma püüetes Seminaris ja Usuinstituudis ning Kiriku haridussüsteemis. Meil on eesmärk – me teame üldist suunda, kuhu läheme, kuid me ei tea kõiki teekonnal asetsevaid takistusi ega selle raja igat üksikasja.
Igaüks meist valib, kuidas me koos rühmaga edasi liigume. Me võime nuriseda. Me võime rõõmustada. Me võime olla tänulikud ka keset katsumusi. Mõne jaoks võivad olla katsumused muutused Kiriku eeskirjas või menetlustes. Mul on suur heameel näha, kuidas S & I reageerib inspireeritud muutustele, mis rõhutavad kodukeskset ja Kiriku toetatud evangeeliumi õppimist.
Muidugi kohtame teel katsumusi. Kuid järgides Issanda juhatust, võime nendest katsumustest üle saada ja neist õppida. Prohvet Joseph Smith ütles: „Oli ilmselge, et Issand andis meile nii palju väge, kui seda nõudis töö, mida oli vaja teha, ja jõudu vastavalt meie ees seisvale võidujooksule ning armu ja abi nii palju, kui meil vaja oli.”5
Me saame juhatust, mis aitab meil minna oma teekonnal mööda kõige otsemat teed, läbi kõnnumaa viljakandvamate osade. Me saame juhatust prohvetitelt. Ma tean, et mind juhivad prohvetid, nägijad ja ilmutajad. Milline õnnistus! Meid juhib Kiriku haridusnõukogu ja meil on ka vend Webb, tema tiim ja teised inspireeritud juhid. Lisaks võib igaüks meist saada isiklikku juhatust, kui seisame silmitsi küsimustega meie isiklikes ülesannetes.
Nii Kiriku haridusnõukogu kui ka selle nõukogu täitevkomitee kohtuvad iga kuu. Nendel koosolekutel saame juhatust ja nõu. Samuti õnnistatakse meid igal aastal üritusega „Õhtu üldjuhiga” ning aastate jooksul oleme saanud palju väga head ja keskendatud juhatust, mis on meile abiks me teekonnal – nii organisatsioonina kui ka isiklikult.
Ma palvetan, et oleksime avatud Issanda juhatusele. Ma tean, et Ta elab ning aitab ja juhatab meid.
Jeesuse Kristuse nimel, aamen.