Õhtu üldjuhiga
Õhtu üldjuhiga: kokkuvõte


Õhtu üldjuhiga: kokkuvõte

Õhtu üldjuhiga

Reede, 7. veebruar 2020. a

Vanem Bednar tuletas meile meelde, et õpetamine ei ole rääkimine; sellega käivad kaasas kuulamine, täheldamine ja tajumine. Samuti kaasneb sellega kutse, et Püha Vaim meid õpetaks.

Küsimus

President Nelson õpetas hiljuti isikliku ilmutuse tähtsuse kohta. Mida õpetaksite teie meile isikliku ilmutuse saamise kohta?

Vanem David A. Bednar

Kui me austame oma lepinguid, saab Püha Vaim olla pidevalt meie kaaslane. Me räägime, otsekui oleks Issanda hääle kuulmine Tema Vaimu kaudu haruldane sündmus. Me peaksime hoopis märkama, mille tõttu Vaim lahkub. Kui meie teiega anname endast parima ega saada korda tõsiseid üleastumisi, võime alati loota Püha Vaimu juhatusele.

Paljud inimesed paistavad arvavat, et Püha Vaimu inspiratsioon on midagi vapustavat, suurt ja ootamatut. Tegelikult juhib Püha Vaim meid vaiksel ja tasasel ning aja jooksul kasvaval moel. Sageli te ei märka, et saate ilmutust just sel hetkel, kui te selle ilmutuse saate.

Nefi on meile sel puhul täiuslik eeskuju. Ta „ei teadnud ette, mida [ta peaks] tegema.”1 Ta pürgis edasi, teadmata, et teda igal hetkel juhatati. Me peaksime leidma selle seose, et see, mis Nefiga juhtus, on arvatavasti see, kuidas me mõnelgi juhul ilmutust kogeme.

Kiriku liikmed tunnevad mõnikord hirmu, et teevad vea ja seepärast ei pürgi edasi. Nefi ja tema vennad heitsid liisku. See ei toiminud. Kas Nefi pidas seda kogemust veaks? Ei! Ta sai suurepärase õppetunni. Kui nad püüdsid saada Laabanilt vaskplaate, pakkudes oma kulda ja vara, sai Nefi järjekordse õppetunni, mis valmistas teda ette järgnevateks kogemusteks.

Ilmutuse saamisega on seotud teatud põhimõtted. Näiteks ütles juhataja Packer: „President Harold B. Lee rääkis mulle kord, et ilmutus tuleb kergemini, kui saate minna paika, mis on seotud vajadusega ilmutuse järele. ‥ President Leel oli õigus!”2 Sellel on oma väärtus, kui võite viibida vastavas paigas, mõtiskleda, palvetada ja abi otsida.

See põhimõte on suuresti seotud teenimisega. Paljud teenivad vennad ja õed arvavad, et sõnumi saatmisest piisab. Leidub aegu, kui peate olema kellegi kodus ja vaatama inimestele silma. Te saate nende kodus muljeid ja inspiratsiooni, mida te ei saa saada ühelgi teisel viisil.

Küsimus

Kas te lisaksite midagi meie arusaamisele ilmutusest, mida saavad president Nelson ja Kiriku teised juhid?

Vanem David A. Bednar

Paljud Kiriku liikmed räägivad sellest, kui palju ilmutusi on tulnud sellest ajast peale, kui president Nelsonist sai Kiriku president. Neid mugandusi, mis praegu toimuvad, on nõukogudes arutatud ja nende üle on palvetatud palju aastaid ja isegi aastakümneid. Sageli ei puuduta ilmutus seda, mida teha, vaid seda, millal seda teha.

Küsimus

Lisaks ilmutusele, millal midagi teha, saame aeg-ajalt ka ilmutusi selle kohta, mida teha. Kas pole?

Vanem David A. Bednar

Ärge laske kummalgi teineteist välistada. Ei ole nii, et kas üks või teine. Sageli on ilmutus selles osas, mida teha, päris selge. Kuid paljud inimesed on kimpus ajastusega, millal seda teha. Seega võime vastavalt vajadusele saada ilmutuse nii selles osas, mida teha, kui ka millal seda teha – mitte ainult kas ühte või teist.

Küsimus

Õpetajatena valmistame ette õppetunnid ja palvetame õpilaste eest. Kuidas me tunneme ära ilmutuse, mis on mõeldud nende jaoks, keda me õpetame või teenime?

Vanem David A. Bednar

Teie ettevalmistuse ja palvete ajal tuleb teile mõttevälgatus, inspiratsiooni sähvatus, ja teile võib tulla mõtteisse kellegi nimi või isegi tuttav nägu. Prohvet Joseph Smith kirjeldas seda kui „äkiline mõttevälgatus”.3 Kui see tuleb ootamatult, siis võite märgata, et saite just seda, mida vajasite, ning need kogemused on päris märkimisväärsed.

Üks parim kaemuse allikas on teie õpilaste esitatud küsimused. Mul on aastatepikkune kogemus tuhandete noorte ja noorte täiskasvanute küsimustele vastamisel. Kuna koosolekutel osaleb palju rahvast, siis luban neil saata mulle küsimusi tekstisõnumiga kontrollitud viisil. (Ma ei ütle, et teie peate sama tegema.) Nende anonüümsete küsimuste lugemine on üks parimaid õpikogemusi, mille võib saada keegi, kes töötab noortega. Nad tõepoolest küsivad seda, mis neile muret teeb ja millega abi vajavad. Kuidas võime teada, mida öelda või õpetada, kui me ei tea, kusmaal nad on?

Küsimus

Ilmutust otsides ei peaks meil olema ettekirjutatud nimekirja kõigest, mida ja millal me peaksime tegema. See peaks põhinema rohkem põhimõtetel. Kas see on õige? Kuid me näeme, kuidas Nefi, Joseph Smith ja Joseph F. Smith loevad pühakirju, kuulavad prohvetit ja saavad seejärel ilmutust. Kas need on põhimõtted või on see muster?

Vanem David A. Bednar

Me toitume rõõmuga Jumala sõnast, et võiksime kuulda ja ära tunda Issanda hääle. Kui me muudame ilmutuse otsimise nimekirjaks – tee seda, siis juhtub see –, siis seame iseennast ohtu. Me peame ootama Issanda järele, olema teadlik Tema ajastusest ja sellele reageerima – me ei või nõuda ilmutust oma ajakava järgi.

Küsimus

Kuidas saame elada sellisel viisil, et oleme alati valmis ilmutust saama, kui Issand on valmis seda meie peale välja valama?

Vanem David A. Bednar

See fraas valmis saama on märkimisväärne. Me peaksime alati elama, olles valmis ilmutust saama – et „tema Vaim oleks alati [meiega]”.4

Võib leiduda inimesi, kes sellega äärmusesse lähevad. Palun kasutage tervet mõistust.

Mõelge, kuidas Oliver Cowderyst sai Joseph Smithi kirjutaja. Ta kuulis kuldplaatidest, Joseph Smithist ja soovis Josephiga kohtuda. Ta tegutses selle soovi kohaselt.

Issand kuulutas Oliverile:

„Õnnistatud oled sina selle eest, mida sa oled teinud; sest sa oled küsinud minu käest, ja vaata, nii tihti, kui sa oled küsinud, oled sa saanud minu Vaimu juhatust. Kui ei oleks nii olnud, poleks sa jõudnud sellesse kohta, kus sa praegu oled.

Vaata, sa tead, et sa oled minult küsinud ja ma valgustasin su meelt.”5

Järgmine lause selles salmis on minu jaoks kõige kaalukam. Oliverile anti inspiratsiooni ja tal polnud aimugi, et teda inspireeritakse. Ta sai ilmutust ja tal polnud aimugi, et ta saab ilmutust. Nõnda siis tuleb Oliverile Josephi kaudu ilmutus, et öelda Oliverile, et teda inspireeriti ja ta sai ilmutuse.

„Ja nüüd ma räägin neid asju sulle selleks, et sa teaksid, et sind on valgustatud tõe Vaimu läbi.”6

Just seda ma mõtlengi tema Vaimu endaga hoidmise all.

Küsimus

Te rääkisite, et Nefi ja tema vennad heitsid liisku, et otsustada, kes läheb vaskplaatide järele, ja proovisid seejärel neid osta kulla ja hõbedaga. Kui me peame midagi tegema, siis kuidas teame, et teeme seda õigel ajal? Kuidas teada, et me teeme õigesti?

Vanem David A. Bednar

Nefi ei teinud viga ega teinud seda valel ajal. See oli õpikogemus, rida rea peale, õpetus õpetuse peale. Teda valmistati ette iga korraga ja ta „ei teadnud ette, mida [ta peaks] tegema”.7

Kui me anname endast parima ja püüame olla pühitsetud ja pühendunud, siis ei mõjuta me teisi ebasobival moel. Taevas juhib seda tööd, mitte teie ega mina. Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmena on mul pidevalt ülesandeid, mida ma tean, et ei suuda üksinda teha. Tuleb lihtsalt anda endast parim, siis te saate paremaks ja võimekamaks. Te ei tea alati teadlikult, millal on õige aeg. Andke vaid endast parim.

President Hinckley õpetas sageli, et „kõik lihtsalt laabub”. Ma uskusin seda, kuid mõtlesin ikkagi: „Ole nüüd, see pole ju kõik.” Mida vanemaks ma saan, seda enam mõistan, et see ongi kogu vastus. Jumal ei jäta teid üksinda, kui püüate tuua leevendust, toita ja teenida Tema lapsi. Kui annate endast parima õigemeelselt tegutsedes, siis kõik laabub. Ja te saate oma teel õppetunde.

Küsimus

Kuidas õpetame õpilastele, kes võivad tunda end küündimatuna, et nad peaksid olema pidevalt valmis ilmutust saama? See võib tunduda nende jaoks üle jõu käivana.

Vanem David A. Bednar

Selle asemel, et mõelda: „Mida ma neile ütlen?”, koondage tähelepanu sellele, „mida ma neilt küsin?”. Ja mitte ainult, „mida ma neilt küsin, vaid mida ma neid tegema kutsun?”.

Selle küsimuse esitamine kutsub neid tegutsema. Kui see õpilane vastab, siis väljendab see usku Kristusesse. Usk on väe ja tegutsemise põhimõte. Kui tegutseme Kristuse õpetuste järgi, õnnistatakse meid Tema väega. Igaüks meist tahab esiteks väge, et saaksime tegutseda. See ei toimi.

Me ei peaks mõtlema: „Mida ma neile ütlen?” Selle asemel peaksime endalt küsima: „Mida ma neid tegema kutsun? Milliseid inspireeritud küsimusi saan esitada, mis – kui nad on nõus vastama – hakkavad kutsuma nende ellu Püha Vaimu?” Küsimused, mida esitada, on tegelikult väga lihtsad, nagu „Mida te õpite?” Küsimustele vastates kutsub see inimene Püha Vaimu oma vastuseid juhtima. Meie roll on muuta nende asjade üle arutlemine turvaliseks ja kutsuda neid tegutsema, et Püha Vaim saaks õpetada.

Kui te neid armastate ja püüate tõepoolest teha seda, mida taevas tahab, siis juhitakse teid kõige lihtsamal viisil. Küsimused ei pea olema keerulised. Te püüate teada saada, kusmaal nad oma mõistmises on, sest te hoolite neist.

Muidugi peaksime alati olema mures noorte pärast, kes ära langevad. On liiga paljusid, keda pole kutsutud ise tõde teada saama; nad toetuvad lihtsalt sellele, mida teised neile räägivad. Kui meie teiega teame Jeesuse Kristuse ja Tema taastatud evangeeliumi kohta vaid seda, mida teised inimesed meile õpetavad või räägivad, oleme rajanud oma tunnistuse Temast ‥ alust pidi liivale.8 Seepärast aitab nende kutsumine tegutsema, et nad ise teada saaksid, neil tugevama aluse ehitada.

Küsimus

Üks noormees loeb esmakordselt Mormoni Raamatut ja leiab, et ei ole tundnud Vaimu. Ehk ootas ta, et taevainglid talle tõde kuulutavad. Kuidas saame aidata sellises olukorras?

Vanem David A. Bednar

On palju imeliselt ustavaid Kiriku liikmeid, kes ei arva, et on küllalt head, sest pole saanud kõiki neid imelisi kogemusi, millest inimesed mõnikord paastu ja tunnistuste koosolekul räägivad. Imelisi kogemusi tavaliselt ei juhtu. Kui te austate oma lepinguid ja pürgite edasi, siis läheb teil hästi ja te olete normaalne. Saulust ei pööranud usule valgus. Alma nooremat ei pööranud usule ingel.

„Kaunistagu vooruslikkus lakkamatult sinu mõtteid; siis kasvab sinu enesekindlus Jumala läheduses tugevaks.”9 Mitte eneseusaldus, vaid usaldus selle vastu, et Jumal teeb seda, mida ükski meist ei suuda.

Vend Chad H. Webb

„See, mis veenab meid tegema head ja uskuma Kristusesse, on Jumalast.”10 Võib-olla üllatab meid ühel päeval, et need mõtted, mida pidasime enda omadeks, tulid tegelikult Pühalt Vaimult. Kui me püüame teha head, siis juhib Püha Vaim meie mõtteid ja meie soove.

President Nelson kutsus meid oma kõnes ilmutuse kohta üles oma südant Taevasele Isale välja valama, Temaga rääkima, Temaga aus olema ja seejärel kuulama. Ta palus meil panna kirja saadud muljed ja seejärel tegutseda nende kohaselt. Seejärel ta ütles: „Kui teete seda päevast päeva, nädalast nädalasse, kuust kuusse, saab ilmutuse põhimõte teile omaseks.”11

Enamik minu elus saadud isiklikust inspiratsioonist on tulnud siis, kui ma palvetasin. Ma palvetan, ma mõtisklen, ma püüan tekkinud mõtted üles kirjutada. Kuid inspiratsioon tuleb, kui tööle asuda. Vastused palvetele hakkavad tulema, kui laulate mõnda kirikulaulu või ajate kellegagi kusagil juttu.

Vanem David A. Bednar

Üks hoiatus: ilmutuse meetodid ning moodused võivad kogu maailma inimeste seas erineda. Näiteks Aafrikas näevad inimesed sageli tähelepanuväärseid unenägusid. Pole harukordne, kui misjonärid kohtavad kedagi tänaval, kes ütleb: „Nägin sind unes ja sul on Jumalalt sõnum. Tahan kuulda, mida sul on mulle öelda.” Mina ei näe selliseid unenägusid, nagu näevad mõned ustavad Aafrika pühad.

Me õpetame suurelt jaolt oma kogemuste põhjal, seega peame olema ettevaatlikud, et ei suru teistele peale oma kogemuste mudelit. See ei tähenda, et nende mudel poleks nii kaalukas või kasulik. Pidage meeles, et Issanda Vaim on igaühe meele ja südamega ühenduses mitmel eri viisil.

Palun olge avatud suurele hulgale asjadele, mida võite kutsuda ja innustada kedagi tegema, et nad võiksid tegutseda ja ise tõde teada saada.

Küsimus

Kuidas suurendada enesekindlust oma võimesse saada isiklikku ilmutust, püüdmata järgida kelleltki teiselt kuuldud või kuskilt loetud protsessi?

Vanem David A. Bednar

President Joseph F. Smithi tsitaat on imeline vahend kellelegi, kes püüab leida enesekindlust ilmutuse saamisel.

„Näidake mulle viimse aja pühasid, kes janunevad imede, tunnustähtede ja nägemuste järele selleks, et olla Kirikus vankumatud, ja mina näitan teile Kiriku liikmeid, kes ei ole Jumala juures heas kirjas ja kes kõnnivad libedatel teedel. Me ei saa kinnitust tõe kohta mitte meile antud imeliste nägemuste kaudu, vaid kui oleme alandlikud ja ustavalt kuulekad Jumala käskudele ja seadustele. ‥

Väikese poisina ‥ palusin Issandalt tihti, et Ta näitaks mulle imelisi asju, et ma võiksin Temast tunnistuse saada. Issand ei näidanud mulle aga imesid, vaid näitas mulle tõde, andes rea rea peale, ‥ kuni tõde täitis mind pealaest jalatallani ning kahtlused ja hirmud olid minust täielikult pagendatud. Ta ei saatnud taevainglit seda tegema ega lasknud peainglil pasunat puhuda. Ta andis mulle tunnistuse, mis mul on, elava Jumala Vaimu vaiksel tasasel häälel sosistades.

Sellise põhimõtte ja väega annab Ta kõigile inimlastele teadmise tõest, mis jääb nendega. See aitab neil teada tõde, nagu teab Jumal, ja täita Isa tahet, nagu tegi seda Kristus. Ja ükskõik milline hulk imelisi sõnumeid ei saavuta seda eal.”12

Kõik, kellel on raskusi, võivad astuda esimesed sammud ja teha seda, mida tegi Joseph F. Smith.

Mõned Kiriku liikmed tahavad näha valgust Damaskuse teel enne, kui usuvad. Kas tõesti? Kas Sauluse seisund võimaldanuks tal märgata vaikset tasast häält? Ta pidi saama vaimse ülesäratuse. Paljud ootavad, et näevad inglit, nagu Alma noorem. Kas tõesti? Alma seisund ei võimaldanud tal kuulda vaikset tasast häält. Ta pidi saama vaimse ülesäratuse. Ja president Joseph F. Smith tunnistas, et mitte valgus ega ingel ei too enesekindlust. Vaid seda toob vaikne tasane hääl. Lihtsalt minge ja tehke.

Kui me ei pea käske, siis meil ei jagu seda enesekindlust ja Vaim pole meiega. On noori, kellel on vaja meelt parandada, ja on noori, kes on enda suhtes nii karmid, et ei pea end kunagi piisavalt heaks. Te ei pea olema täiuslikud; Te peate lihtsalt siiralt meelt parandama, olema head, andma endast parima ja edasi pürgima.

Küsimus

Te olete rääkinud ja kirjutanud palju õpilastele keskendumisest ja nende edusammudele tähelepanu pööramisest. Kas tahate õpetada meile veel midagi Püha Vaimu kaasamisest sellesse protsessi?

Vanem David A. Bednar

„Määrake endi seast õpetaja ja kõik ärgu olgu kõnemehed samal ajal, vaid rääkigu üks korraga ja kõik kuulaku tema ütlemisi, et kui kõik on rääkinud, siis kõik saaksid haritud kõigi poolt ja et igaühel võiks olla võrdne võimalus.”13 Meie pole õpetajad, õpetaja on Püha Vaim. See salm manitseb, et Püha Vaim määrataks õpetajaks. Ja üks eeskuju, mitte ainus eeskuju, on see, et üks rääkigu korraga ja kõik kuulaku tema ütlemisi. See kõlab nii lihtsana ja võib lausa kergena näida.

Kui inimestel on turvaline olla ning nad saavad esitada oma küsimusi ja öelda välja seda, milles nad pole kindlad. Nad ei õpi teistelt ruumis viibijatelt, vaid midagi, mida keegi ütleb, võib lasta Pühal Vaimul neid isiklikult õpetada. Nad väljendavad üheskoos usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kuna iga sealolija palub, otsib ja koputab. Ja sellise isikliku ja ühise usu rakendamise kaudu me kutsume. Sõna määrake ei tähenda korraldust anda. Me ei saa anda Pühale Vaimule korraldust õpetaja olla, kuid saame kutsuda ja keelitada Püha Vaimu õpetaja olema.

Ühel misjonäride koosolekul arutasime mitut teemat ja ma küsisin misjonäridelt: „Mida sellist te kuulete, mis on jäänud välja ütlemata?” Ja üks 18aastane misjonär, kes oli olnud misjonil neli nädalat, vastas: „Vanem Bednar, kui ma kuulen seda teie hääle või mõne teie misjonäri hääle kaudu, siis on tegemist kõigile mõeldud sõnumiga. Kui tunnen seda oma südames või mul tekib mõni mõte, siis tuleb see Jumalalt ja on mõeldud vaid minu jaoks.” Kas see vastus on muljet avaldav? Kui kaua on vaja kellelegi loengut pidada või mingit rollimängu mängida või muud kogemust saada, mille vältel üks 18aastane võiks saada sellise vaimse kaemuse?

Seega, kui kutsuda teisi tegutsema, usku rakendama, aitab see keelitada Püha Vaimu igaühte eraldi ja kõiki ühiselt õpetama.

On väga oluline keskenduda õppijale ja kutsuda Püha Vaimu õpetajaks. Meil on oma roll. Me kutsume, keelitame ja suuname, kuid siis juhib Püha Vaim asju imelisel viisil.

Küsimus

Üks noor daam küsis minult, kas mäletan, et õpetasin talle teatud põhimõtte. Ta ütles, et see muutis ta elu alatiseks. Ma mäletan seda olukorda ja mina ei õpetanud talle üldsegi mitte seda, tal jäi tegelikult täiesti märkamata see, mida ma õpetada püüdsin. Vaim õpetas teda. Kuidas saame aidata õpilastel ära tunda, et nad saavad ilmutust, et neil oleks enesekindlust ise rohkem selle poole pürgida?

Vanem David A. Bednar

Mida saaksite teda tegema kutsuda, et ta võiks näha oma silmadega seda, mida ta pole varem näinud?

Püha Vaim tuletab meile kõik meelde.14 Ta sai tähelepanuväärse kogemuse osaliseks, mil ta kuulis midagi sellist, mida ilmselgelt ei öeldud. Aidake tal seda märgata. Paluge tal oma kogemuse üle järele mõelda ja leida veel sarnaseid juhtumeid. Aidake tal leida nendes kahes-kolmes aset leidnud asjas mustrit ning mis selle vaimse kaemuse esile kutsus.

Meie noored on väga erinevad ning neil on kõiksugu raskusi ja probleeme. Kuid me peaksime ootama, et nad on just sellised, nagu me neile räägime. Ja me peaksime kutsuma neid tegutsema. Ja teid hämmastab, mille peale nad tulevad. Mõelge esmalt, mida saaksite neid tegema kutsuda, et nad võiksid õppida seda, mida neil on vaja õppida.

Küsimus

Kas saate aidata meil mõista või ehk õppida, kuidas paremini kuulata ja paremini täheldada?

Vanem David A. Bednar

Soovitan teil muretseda endale odav Mormoni Raamatu eksemplar ja lugeda see algusest lõpuni läbi, otsides üles kõik kohad, kus esineb väljend „silmad, et näha, ja kõrvad, et kuulda” või sarnased sõnad. Tehke seda ka Õpetuse ja Lepingute ning Uue Testamendiga. Süüvige pühakirjadesse toimekana, paludes, otsides ja koputades küsimusega: „Kuidas näha seda, mida ma tavaliselt ei näe? Kuidas kuulda seda, mida ma tavaliselt ei kuule?” Kui te süüvite nende küsimustega pühakirjadesse, õpetab Püha Vaim teid isiklikult ja annab vastused teie küsimusele. Mina teile seda vastust anda ei saa, Püha Vaim õpetab teile individuaalselt, eraviisiliselt ja isiklikult, mis on teie vastus.

Lubage ma toon ühe näite. Minu abikaasa Susan on alati olnud imeliselt ustav külastusõpetaja. Kui teenimisele üle mindi ja president Nelson palus, et teenimine oleks „ülevam ja püham”15, siis Susan kuulas ja tahtis aru saada, mida see tähendab. Olles selle üle mõelnud ja palvetanud, jõudis ta päris jahmatava järelduseni – et peab küsima oma hoolealustelt õdedelt: „Mida see teie jaoks tähendab, et teenimine on nüüd ülevam ja püham?”

See on kõige lihtsam, kõige ilmselgem küsimus, mida saab esitada, kuid vastused neilt õdedelt olid hämmastavad. Üks õde soovis koos templisse minna. Teine õde soovis lugeda üldkonverentsi kõnet ja siis koos lõunat süües õpitut arutada. Susan hakkas arvama, et oli varem midagi valesti teinud. Ta polnud midagi valesti teinud. Nüüd on see ülevam ja püham. Silmad avati, et näha seda nii, nagu ei iial varem.

Küsimus

Kas jagaksite nende viimaste minutite jooksul seda, mida soovite öelda, ja oma tunnistust?

Vanem David A. Bednar

Ma armastan teid! Ma armastan, kes te olete ja kelleks te saada püüate. Ma armastan seda, mida te teete. Me võime kõik end parandada, kuid ma soovin teid tänada. Tänan teid Esimese Presidentkonna, Kaheteistkümne Kvoorumi ja Kiriku hariduskolleegiumi nimel.

Sel aegade täiuse evangeeliumi ajajärgu hetkel maa peal elamine on eluaegne õnnistus. Mitmeid aastaid tagasi ütles president Gordon B. Hinckley mulle korduvalt: „David, see on parim aeg taastatud Kiriku ajaloos.” Ja tal oli täiesti õigus.

Mõelge sellele, mida me oma õnnistuseks näha saame. Sel aastal tähistame esimese nägemuse 200. aastapäeva. Välja on kuulutatud templid Paapua Uus-Guineas ja Phnom Penhis Kambodžas. Meil on misjonärid endistes Nõukogu Liidu riikides ja tempel Ukrainas. See on parim aeg taastatud Kiriku ajaloos.

Meil on nüüdisajal eriline kohustus. Kui meid hoiti tänaseks päevaks, siis seda seetõttu, et meil on palju teha, ning meie roll on aidata pealekasvaval põlvkonnal selleks valmis olla. See on parim aeg taastatud Kiriku ajaloos. Suurim vastuseis, suurimad võimalused. Meil on täna ühine võimalus teenida, tunnistada, hoolitseda ja aidata.

Ma palvetan, et Püha Vaim täidab tühemiku minu öeldud sõnade ja selle vahel, mida ma ihkan edasi anda. Tunnistan, et Isa ja Poeg ilmusid Joseph Smithile 200 aastat tagasi. Tunnistan, et Isa on meie Isa ja et Ta on õnneplaani autor. Ma tean, ma tunnistan, et Jeesus Kristus on Igavese Isa Ainusündinud Poeg. Ma tunnistan, et Ta elab. Ta on üles tõusnud, haud on tühi. „Tema ei ole siin, vaid on üles tõusnud.”16

Tunnistan, et prohvet Joseph Smithi kaudu taastati preesterluse volitus ja preesterluse võtmed maa peale ning et Isa ja Poja ilmumisega algas evangeeliumi taastamine. Ma tunnistan, et taastamine kestab edasi.

Tunnistan sellest ja väljendan teile oma armastust Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.

Prindi