Õhtu üldjuhiga
Usuõpetus noortele ja noortele täiskasvanutele – Avasõnad


Usuõpetus noortele ja noortele täiskasvanutele – Avasõnad

President Dallin H. Oaks

1. osa

Mu kallid vennad ja õed!

Oleme uhked, et saame olla koos seminari- ja instituudiõpetajate ning meie ülikoolide ja kolledžite usuõpetajatega. Meil on hea meel, et teiega on koos teie abikaasad, kes on teie püha õpetamiskohustuse täitmiseks väga tähtsad. Me kõneleme teiega ainulaadsel ja raskel ajal – keset pandeemiat.

Nagu haridusvolinik Paul V. Johnson ütles, järgneb minu lühikesele avakõnele kaks erinevat arutelu, mis täidavad meie programmi ülejäänud aja.

Ma räägin alustuseks armastuse väest. Miks on esimene suur käsk armastada Jumalat? See on esimene sellepärast, et see on oluline, et mõista ja järgida Jumala plaani ja käske, mille Ta on oma lastele andnud. Meie armastus Jumala vastu ja Tema armastus meie vastu on evangeeliumi keskne põhimõte, oluline selleks, mis meid mõjutab ja mida peame meeles pidama. Jumal armastab teid kui Tema õpetajaid. Tema kutsutud juhid armastavad teid kui Jumala plaani ja sõna õpetajaid. Ja teie armastate oma õpilasi. Vanem Gordon B. Hinckley võttis selle kokku ühes lauses, kui aastaid tagasi õpetajatele kõneles: „Pole paremat viisi väljendada armastust Jumala vastu kui näidates armastust Tema laste vastu, eriti nende, kes tulevad ‥ teie jalge ette õppima.”1

Minu isa suri üle 80 aasta eest. Mida ma meie suhtest kõige paremini mäletan? Tema õpetusi? Kuidas ta mind distsiplineeris? Ei. Ma mäletan kõige paremini, et ta armastas mind.

Samamoodi usun, et teie õpilased mäletavad kõige rohkem seda, milliseid tundeid teie nende vastu tundsite. Nad mäletavad, kuidas aitasite neil armastavalt evangeeliumi õppida, tunda ära Vaimu õhutusi ja evangeeliumi ellu rakendada. Armastus on õpetamises motiveeriv vägi.

On möödunud oma 70 aastat ajast, mil mina olin seminariõpilane. Mida ma mäletan kõige rohkem oma kahe seminariõpetaja kohta Vernalis Utah’s? Ma ei mäleta isegi nende õpetatud tundide teemat, kuid mäletan, et nad mõlemad armastasid mind ja hoolisid minust kui inimesest.

Armastusel on vägi: vägi mõista Jeesuse Kristuse lepitust, vägi mõista päästmisplaani ja vägi selgitada Jumala käske.

Kui me armastust ei mõista, siis nõrgendavad vastase ahvatlused ning ilmalike väärtuste ja meid ümbritsevate ilmalike inimeste vägi ka kõike muud evangeeliumi kohta, ning on sellega vastuolus.

Minu teine teema on teie suhe selle evangeeliumiteemaga, mida te õpetate.

Ilmalike ainete õpetamisel on õpetajatele tavaline ja sageli lubatud esitada ennast vastava teema eksperdina. Usupõhimõtete õpetamisel pole see lubatud. Meie ei ole Jeesuse Kristuse evangeeliumi eksperdid. Selle teema autoriteediks on Püha Vaim, Jumaluse liige, kelle ülesanne on meid tõe juurde juhatamisel Isast ja Pojast tunnistada. Tema valgustab meie õpetusi. Seetõttu ei peaks meie, erinevalt ilmalike ainete õpetajatest, kunagi võtma au idee eest, mis tugevdab evangeeliumi suuri tõdesid. Me ei tohiks kunagi käituda klassiruumis ega kusagil mujal viisil, mis segaks meie usku Päästjasse Jeesusesse Kristusesse või Tema õpetusi. Me ei tohiks kunagi heita enesekesksuse varju ühelegi teemale, mida me õpetame.

Me õpetame armastusest oma Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse vastu ning armastusest Tema laste, meie õpilaste vastu. Meid motiveerib otsustuskindlus suurendada nende võimet kuulda meie Päästjat ja Talle kuuletuda.

Ma tunnistan meie Päästjast Jeesusest Kristusest ja palvetan, et Tema õnnistused oleksid edasi liikudes meiega, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viide

  1. Gordon B. Hinckley, BYU konverentsi kõned, 1975, lk 53.

Prindi