Raamatukogu
Püüa kõigepealt saada endale minu sõna

Püüa kõigepealt saada endale minu sõna

R. Kelly Haws

Seminaride ja usuinstituutide abiadministraator

Seminaride ja usuinstituutide satelliitülekanne • 4. august 2015

Sissejuhatus

Olen väga tänulik võimaluse eest olla siin koos teiega. Olen nii õnnelik, et saan olla osa sellest tööst.

Tänaseks valmistudes kandsin kõne ette oma perele ja palusin nende tagasisidet ... ja peaaegu igast näpunäitest oli abi. Olen sunnitud tunnistama, et osa tagasisidet seisnes selles – ja ma olen kindel, et tunnis te midagi sellist ei kohta –, et mu 12-aastane tütar Annie jäi poole kõne pealt magama. Niisiis me Annie’ga loodame, et täna läheb mu kõne varasemast paremini.

Vend Chad Webb on kutsunud meid kahel viimasel aastal üles aitama oma õpilastel kogeda pühakirjade uurimist viisil, mis tugevdab nende usku Päästjasse.1 Möödunud aastal luges pühakirju rohkem õpilasi kui kunagi varem. Nad uurisid pühakirju rohkem kui 9 miljonit tundi2 . Siiras tänu teie töö eest!

Täna soovime selle üleskutse taas üle korrata. Kas te palun aitaksite igal seminari- ja instituudiõpilasel iga päev tähendusrikkal moel pühakirju uurida? Ja kuigi Vanas Testamendis on kindlasti kohti, millest õpilastel on raske aru saada, usun ma siiralt, et me ei pea neid õpilastele arusaadavaks tehes mingeid erilisi trikke kasutama.3

Vend Webb kutsus meid üles ka arutama, „kuidas õpetamisel veelgi enam pühakirjadele keskenduda”.4 Ta esitas hulga küsimusi selle kohta, millist rolli pühakirjad mängivad meie õpetustes. Paljud teist on nende küsimuste üle hoolikalt mõelnud. Suur tänu! Täna soovin rääkida natuke sellest, millist rolli mängivad pühakirjad meie jaoks tundideks valmistumisel.

1829. aasta mais elasid Joseph ja Emma Pennsylvania osariigis Harmonys. Neile oli külla tulnud Hyrum, kes lootis saada teada, milline on tema roll Kiriku taastamistöös. Prohvet küsis seda Issandalt ja talle tuletati meelde, et Jumala sõna „on elav ja võimas, teravam kui kaheteraline mõõk”.5 Seejärel õpetas Päästja Hyrumile ja meile olulise põhimõtte ja prioriteedi, mille Tema on õpetajate jaoks seadnud: „Ära püüa kuulutada minu sõna, vaid püüa kõigepealt saada endale minu sõna, ja siis päästetakse su keelepaelad valla; siis, kui sa seda ihaldad, saab sul olema minu Vaim ja minu sõna, jah, Jumala vägi inimeste veenmiseks.”6

Püüa saada sõna: esmalt peab see meis endis põlema

Püüd õpetada ei alga siis, kui valmistame tundi ette ja vaatame üle õppekava või mõtiskleme, kuidas tundi anda. Püüd õpetada saab alguse ad fontes ehk allika ääres.7 Pole paremat viisi õpetamiseks valmistuda, kui see, mida president Marion G. Romney nimetab suurte sõõmudega joomiseks otse allikal.8 Kui tahame õpetada pühakirju väega, kui soovime, et meie õpilased tunneksid tõde ja kirjakoha tähtsust, siis peab olema esimene samm isiklik avastamisrõõm.9

President Romney on andnud nõu: „Selleks et olla evangeeliumi õpetajatena edukad ‥, peame tegema tööd ja uurima ‥, kuni [Issanda] õpetustest saavad meie õpetused. Siis oleme valmis, et õpetada väe ja veendumusega. Kui otsustame valmistuda mõnel muul viisil, ‥ siis õpetame lõpuks omaenda või kellegi teise inimese mõtteid [ja meil pole mingit kindlust, et meid saadab edu].”10

Püüa saada sõna: Mida pühakirju uurides tähele panna

Selleks et teie ja mina püüaksime saada sõna nii, et pühakirjad lõõmaksid meie südames, tooksin välja kaks lihtsat mõtet, mida peaksime oma püüdlustes silmas pidama.

Esiteks, tõed on omavahel hierarhilises seoses ja selle hierarhia tunnetamine õnnistab nii meid kui ka meie õpilasi.

Teiseks, pühakirjad sisaldavad seoseid, mustreid ja teemaliine,11 muuhulgas võrdkujusid ja kujutisi, millest kõige tähtsamad on need, mis osutavad Päästjale.

Tõdede hierarhia

Vanem Neil A. Maxwell on kirjutanud aristokraatiast tõdede seas ning sellest, et mõned tõed väärivad meie kuulekust ja truudust.

„Miski võib olla ühtaegu nii tõde kui ka ebaoluline. ‥ Meil ei tule eristada fakte pettekujutlustest, vaid teada, millised faktid on väärt, et neile truuks jääda. ‥

Jeesuse evangeelium pöörab meie tähelepanu tõsiasjale, et tõdede seas valitseb aristokraatia; mõned tõed on teistest lihtsalt ja igavesti tähtsamad.”12

Enamik pühakirjasalme sisaldab mingil määral detaile, inspireeritud detailid, mis neis sisalduvad, heidavad valgust põhimõtetele13, mida need detailid on mõeldud lahti seletama.14

Peaksime olema usinad õppima pühakirjadest nii detaile kui ka õpetust. Oluline on mõista, et pühakirjadetailide õpetamine põhiõpetusest lahus on vaid info jagamine. Sedasorti õpetamine „ei tee midagi halba, kui vaim on kohal, ega aita kaasa, kui seda pole”.15 Teisest küljest õpetamine, mis põhineb vaid arutluse käigus jutustatud isiklikel lugudel, kaemustel ja tunnetel, kuid millel puudub vajalik pühakirjaline sisu, et õpetada tõde ja inspireerida, on samamoodi märgist mööda laskmine. Õpilasi aitavad kõige paremini õpetajad, kes on suurepärased pühakirjade uurijad ja kes mõistavad, kui tähtis roll on Pühal Vaimul.16

Olen kuulnud mõnda rääkimas „pühalikust õpetamisest”, millel puudub hariv ja informatiivne komponent. Samas olen kuulnud teisi rääkimas „hariduslikust õpetamisest”, mille puhul puudub usku tugevdav vaimsus. Pühalik või hariduslik õpetamine üksi ei suuda täita usuhariduseks vajalikke nõudmisi. Vend Robert J. Matthew on kord öelnud: „Sõna „religioon” tähendab millegi külge tagasi sidumist. See on seotud ingliskeelse sõnaga „ligament” – kude, mis ühendab omavahel lihast ja luud. Religiooni eesmärk on siduda inimene Jumala ja pühade asjadega.”17 Ja just seda peaks usuharidus õpilastega tegema.

Pühakirjalised üksikasjad viitavad sageli hinnalisele tõele. Kui tõde õpetatakse koos tunnistusega, aitab see saada ilmutusi ja Püha Vaim rakendab meie elus lepitust,18 suurendades meie pöördumist Päästjasse19 ja meie pühendumist järgida Taevase Isa plaani.

Vanas Testamendis on muuhulgas kahtlemata „võimsaid lugusid, hämmastavaid kombeid ja kauneid kirjanduslikke vorme”.20 Oluline on meeles pidada ja ka õpetamisel väljendada, et need detailid ei ole nende kirjakohtade eesmärk. Meile on õpetatud, et „pühakirjad on pandud kirja selleks, et hoida alal põhimõtteid”.21 Need evangeeliumi põhimõtted „on ilmutuste aines ja tulem.”22

Lõppkokkuvõttes valitseb ka põhimõtete seas kord, sest „meie usundi põhialuseks on apostlite ja prohvetite tunnistus Päästjast”.23

Detailide eraldamine põhimõtetest ja nende põhimõtete seas valitseva hierarhia tundmaõppimine on eluaegne töö. Kui õpetame iga ajaloolist ja seadust puudutavat detaili, kui õpetame kõiki Iisraeli rännakute üksikasju ja jätame Vanast Testamendist õpetamata Taevase Isa plaani ja Päästja lepituse24, siis ei ole me Vana Testamendi sõnumit edasi andnud.25

Paulus pidas kindlasti silmas mind ja võib-olla mõnda meie õpilastest, kui ütles, et „tänapäevani jääb Vana Testamendi lugemise peale seesama kate”. Seejärel andis ta sellele olukorrale lahenduse, öeldes, et „see eemaldatakse alles Kristuses” ja et „kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse kate ära”.26

Kui meie õpetus põhineb Päästjal27 ja kui me saame aidata oma õpilaste meelel ja südamel Tema poole pöörduda, siis võetakse Vana Testamenti lugedes nende silmadelt kate ära. Vahest veelgi tähtsam on see, et kui meie õpilased õpivad nägema pühakirju uurides Päästjat, siis õpivad nad paralleelselt otsima Teda ja Taevase Isa kätt ka oma elus.

Näide hierarhia kohta

Lubage mul anda pühakirjade uurimiseks üks soovitus, mis aitab meil sealt tõde leida: valige üks kirjakoht, lugege see läbi ja küsige endalt, millised on selle salmi üksikasjad. Joonige alla tegelased, kohad, toimumisaeg ja teemaliin. Otsige salmi laiemat konteksti ja joonige alla kõik konteksti puudutavad detailid, mis suudate leida. Käsiraamat soovitab ka panna tähele loomulikke murdepunkte,28 kus toon või sisu muutub.

Nüüd võtke see salm uuesti ette ja küsige endalt, missuguseid põhimõtteid ja tõdesid saab selle salmi puhul rakendada,29 mis, kui neid mõista, aitaksid olla kuulekamad.30 Uurige kirjakoha laiemat õpetuslikku konteksti. Märkige põhimõtted erinevalt, kui märkisite üksikasjad. Kui põhimõtetele viidatakse kaudselt,31 siis võtke hetk aega, et see üles kirjutada.

Selle teadlik tegemine võib olla alguses raske. See nõuab keskendumist ja aega. Kuid see harjumus on õnnistuseks, kuna tänu sellele hakkame endalt pidevalt küsima: „Millised on selle salmi detailid ja millised on põhimõtted, mida õpetatakse?”

Nagu oleme juba rääkinud, on mõned põhimõtted teistest lihtsalt olulisemad. Need on aluseks rohkemale inspiratsioonile, elule ja päästmisele, kuna suunavad Päästja juurde. Seega, vaadake salm uue pilguga üle ja küsige endalt: „Mil moel on see salm mõeldud32 suunama mu tähelepanu Päästjale? Mis on siin sellist, mis aitab meil Päästjat ja Taevase Isa plaani paremini mõista, nende eest tänulik olla ja neid usaldada?

Viimaks kaaluge salmi paremaks mõistmiseks ja selle kaudu inspiratsiooni saamiseks hoolikalt seda, mida on öelnud tänapäeva prohvetid.

Olles sel moel uurinud ja pöördudes seejärel õppekava poole, võime saada oma kaemustele, inspiratsioonile ja kogemustele, mis me pühakirjade ja prohvetite sõnade kaudu saime, sealt lisaks veel mõistmist, soovitusi ja juhatust. Õppekava kinnitab ja tõhustab seejärel meie ettevalmistust kuulutada sõna väega.

Kui näiteks uurime sel aastal Ruti raamatut, leiame eest liigutava loo kaotustest ja truudusest. Või seda tõehierarhiat kaaludes võime märgata, et Rutt oli kaotanud oma abikaasa, et ta rändas Petlemma33 ja kohtus seal Boasega. Seejärel võime panna tähele, et Boas hoolitses Ruti vajaduste eest, andis talle leiba ja veiniäädikat,34 hakkas linnaväravas tema lunastajaks3536 ja seejärel ostis tema lunastajana Ruti välja,37 võttis ta endale naiseks38 ega puhanud enne, kui võis öelda, et on selle asja toime saatnud.39 Selle kaudu võime hakata ära tundma tunnistust armastusest ja lunastusest ning hingekosutust ja innustust teadmisest, et Suur Lunastaja40 teeb sama meist igaühe heaks.

See on vaid üks lihtne näide, kuidas uurida pühakirju. Hoolikas õpetaja aitab seejärel õpilasel õppida, kuidas saada samasugune uurimiskogemus ka omal käel, et õpilane muutuks vaimselt iseseisvaks.41

Vennad ja õed. Pühakirjade iga lehekülje puhul teeme otsuse, mis mõjutab meie tunnis toimuva õpetamise ja õppimise väge. See valik on järgmine: milliste tõdede poole suuname oma õpilaste meele, südame ja usu? See otsus määrab, millise osa sõnadest nad oma mõtetesse ja ellu võtavad42 . Kui me pole selles osas usinad, kui laseme vähematel tõdedel õpetamisel domineerida, siis, nagu president Henry B. Eyring on õpetanud: „Ma olen lakanud püüdmast aidata õpilastel mõista räpasuse jõge.”43

Seosed, teemaliinid ja võrdkujud

Lisaks tõe hierarhia mõistmisele tuleb sõna omandamisel abiks ka mõistmine, et pühakirjad on pilgeni täis seoseid, teemaliine ja võrdkujusid. Lubage mul tuua igaühe kohta näide Vanast Testamendist.

Seosed

Vanem Bednar on selgitanud, et „seos on ideede, inimeste, asjade või sündmuste vaheline suhe või ühenduslüli”.44

Vana Testamendi puhul võime märgata seost selles, kuidas see on täis lugusid edust ja ebaõnnestumistest, mida õpetatakse tihtipeale kõrvuti: Kain ja Aabel, Joosep ja ta vennad, Jaakob ja Eesav, Abigail ja Naabal ning paljud teised.

President Eyring on selle seose kohta täheldanud: „Ebaõnnestumiste kirjeldustes on ka kujutis sellest, kuidas saavutada edu. ‥ Vaimse allakäigu ja sellest taastumise korduvad tsüklid ‥ võivad olla teie õpilastele lootuse allikaks ja õpetuseks.”45

Teemaliinid

Vanem Bednar selgitas veel, et „teemaliinid on korduvad ja ühendavad väärtused või mõtted, mis on oluliste niitidena kogu tekstist läbi põimunud”.46 Teemaliini, mida võime sel aastal märgata, võtab kokku järgmine fraas: „ja teie peate tundma, et mina olen Jehoova, teie Jumal”.47

Iisraellastele kinnitatakse nii nende vabastamisele eelnevate nuhtluste ajal kui ka imede puhul, mis nende vabastamisele järgnesid, et nende kaudu kõik peavad „tundma, et mina olen Jehoova”.48

Koljati tapmine,49 Naamani tervendamine,50 Eelija ja Baali preestrid,51 Taanieli pühad kogemused kuningas Nebukadnetsariga52 on kõik kirjas põhjusel, et „kogu maailm saa[ks] teada, et Iisraelil on Jumal!”53

Jehoova on korranud, rõhutanud ja kinnitanud Laulude,54 Jesaja,55 Hesekieli56 ning 17 Vana Testamendi raamatus läbivalt rohkem kui 80 korral, et Iisrael ja meie peaksime nägema Teda ja Tema kätt kõigis Vana Testamendi sündmustes ja õpetustes, et meie teaksime ja meie lapsed teaksid „päikesetõusu ja -loojaku pool, et ‥ mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole!”57

Kui uurime pühakirjateemasid instituudi uue nurgakivi-kursuse raames,58 siis „põimuvad pühakirjad omavahel, nii et ühte neist süüvides hakkab meid tõmbama ka teine”.59Kui keskendume neis tundides pühakirjadele endile, siis pühakirjad „kasvavad kokku” ja toovad meie õpilased teadmisele nende lepingutest.60 „Pühakirjades olevate teemaliinide otsimine ja kindlakstegemine,” ütles vanem Bednar, „juhib meid ‥ igaveste tõdede juurde, mis toovad endaga kaasa Püha Vaimu kinnitava tunnistuse. Lähenemine, kus püütakse saada elavat vett otse pühakirjaallikast, nõuab meilt palju, kuid sellest saadav hingekosutus on kõige suurem.”61 See nõuab meilt, õpetajatelt, rohkem, mitte vähem.62

Kristuse kujutised ja võrdkujud

Vanas Testamendis olevatest mustritest63 torkab enim silma ja nõuab pingutust üks. Selleks on loomulikult Taevasest Isast antud tunnistuste otsimine. Vanem Bruce R. McConkie on öelnud: „Hea on leida kõikjal Kristuse võrdkujusid ja nende korduv kasutamine aitab meil teda ja tema seadusi pidevalt meeles pidada.”64

Päästja kujutiste ja võrdkujude loetlemine on peaaegu nagu jões olevate veetilkade loendamine või päikselisel päeval valgusühikute üleslugemine. Sest „kõik asjad, mis Jumal on maailma algusest peale inimestele andnud, on tema võrdkujud”.65

Loomine,66 vaskmadu,67 manna,68 Iisraeli vabastamine Egiptuse vangipõlvest tallevere määrimise kaudu uksepiitadele69 ja kogu Moosese seadus selle ohverduste süsteemide ja meeldetuletustega on teadlikult ja ilmselgelt mõeldud „kasvatajaks Kristuse poole”.70

Aabrahami71 valmisolek tuua ohvriks Iisak;72 Melkisedeki tiitlid,73 muuhulgas Rahuvürst;74 see, kuidas Joosep päästis oma vennad, kes olid ta maha müünud,75 ja see, kuidas Mooses vabastas76 Iisraeli lapsed, „oli selle eeltähendus, kes pidi tulema”.77

Aadam oli patuta mees,78 kes oli aias olles vabatahtlikult nõus79 andma oma elu, et meie võiksime elada.80

Taanielis „oli eriline vaim; ja kuningas kavatses tema tõsta üle kogu kuningriigi”,81 ametikandjad ja asehaldurid,82 need, kelle käes oli võim ja kes vihkasid Taanieli, „otsisid [tema vastu] ettekäänet ‥ süü leidmiseks; aga nad ei suutnud leida”.83 Need pahelised mehed pidasid nõu84 ja Taaniel läks välja ja tuli oma viisi85 ja palvetas.86 Seda kuuldes „oli [kuningas] mures ‥, kuidas teda päästa”.87 Pärast seda, kui Taaniel oli saadetud kindlasse surma, „toodi üks kivi ja pandi augu suule”.88 Seejärel „koiduajal, kui valgeks oli läinud, kuningas tõusis ja läks kiiresti lõukoerte augu juurde”.89 Ta sai teada, et seal oli käinud ingel90 ning „Taaniel toodi august välja ning tema küljes ei leitud ühtki viga”.91

Alfred Edersheim on öelnud, et kogu Vana Testament on „mõeldud osutama Kristusele. ‥ Me ei õpi ainult seadusest ‥ ega kujunditest ja [Tema] võrdkujudest ega ka ainuüksi ettekuulutustest, mis [Temast] kõnelevad. Kogu Vana Testamendi ajalugu on täis Kristust. ‥ Sellest järeldub üks: ainult selle pilguga pühakirjade uurimine võib olla piisav või tulus, et õppida tundma Päästjat.”92

Kas te palun võtaksite tundides ja ka kodus ja pere ringis aega, et küsida oma õpilastelt ning lastelt, mida nad on õppinud ja kuidas see aitab neil mõista ja usaldata Taevast Isa ja Päästjat? Ja kas te palun õpetaksite oma õpilasi juba esimesest tunnist alates teadlikult otsima neid võrratuid tunnistusi, mis on olnud nende inspireeritud kirjutiste sihilik eesmärk?

Kokkuvõte

Vennad ja õed! Pühakirjadel on asendamatu roll nii õpetamisel kui ka õpetamiseks valmistumisel! Pidage meeles seda president Romney hoiatust:

„Meil on kohustus tuua see, mille oleme saanud Issandalt (pühakirjadest), nendeni, keda me õpetame. Mõnikord [võime] püüda kanda ette seda, mida me pole esmalt saanud. ‥

[Me võime tahta] ‥ minna ja jutlustada, ilma et annaksime enne Issandale võimaluse [meid] ette valmistada.”

Lubage mul selles vaimus esitada mõned küsimused lisaks neile, mille esitas vend Webb eelmisel aastal, ja kutsuda meid üles nende üle õpetamiseks valmistumisel mõtisklema.

  • Kas alustan tunniks valmistumist pühakirjade uurimisega?

  • Kas tunnen täna õpetatavatest pühakirjadest rõõmu94 ja kas mu „südames [on] nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse!”95 ?

  • Kas mõistan nii üksikasju kui ka õpetusi, mida inspireeritud autorid soovisid, et ma märkaks ja mõistaks?

  • Kas ma olen uurinud prohvetite sõnu, et teada nende tähelepanekuid, kaemusi ja tunnistusi selle kirjakoha kohta?

  • Kas olen iga kord otsinud ja leidnud viise, kuidas konkreetne salm tunnistab Päästjast ja Tema lepitusest?96

Olgu sõna meie tundides teravam kui kaheteraline mõõk,97 kuna pühakirjad lõõmavad meie sees! Olgu meil kindlameelsust eristada üksteisest üksikasju ning õpetust, mis väärib pühendumist. Ja aidakem oma õpilastel õppida avastama kauneid pühakirjalisi tunnistusi Taevase Isa plaanist ja Tema Armastatuimast Pojast!98

Ma tunnistan koos teiega Taevase Isa erilisest armastusest,99 mis on saanud ilmsiks ja kättesaadavaks tänu Tema Poja imepärasele lepitusele. Olen ääretult tänulik võrratu au eest saada osa imelisest taastamistööst, mis aitab Tema nime kõikjal maailmas igavesti tuntuks teha,100 Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

© 2015. Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc’ile. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6/15. Tõlke heakskiit: 6/15. Originaali pealkiri “First Seek to Obtain My Word”. Estonian. PD10054335 124

Viited

  1. Vt Chad H. Webb. An Invitation to Study the Doctrine and Covenant. Seminaride ja usuinstituutide augustikuine satelliitülekanne, 5. aug 2014. − lds.org/broadcasts.

  2. Eelmisel aastal luges Õpetust ja Lepingut umbes 200 000 seminariõpilast. Kui nad lugesid 15 minutit päevas ja 180 koolipäeva, siis võrdub see 9 miljoni tunniga isiklikku pühakirjauurimist.

  3. J. Reuben Clark noorem. The Charted Course of the Church in Education , täiendatud trükk 1994, lk 9.

  4. Vend Chad H Webb. An Invitation to Study the Doctrine and Covenants, S&I augustikuine satelliitülekanne, aug 2014.

  5. ÕL 11:2.

  6. ÕL 11:21.

  7. Vanem Bruce R. McConkie õpetas, et Piibli mõistmiseks on oluline Piiblit lugeda:

    „Kas saab mõni nõuanne olla ilmsem kui see? Lihtsalt lugege raamatut ennast. Kuni me seda ei tee, ei laabu ka miski muu. Me ei saa muidu, kui hinnata seda kõige tähtsamaks. Piibli tundmaõppimine ja mõistmine saab alguse sellest, kui lugeda allikmaterjali.

    Üks meie probleeme on see, et me loeme, mida teised on Piibli kohta öelnud. ‥

    Lugege raamatut ennast. „Uuri[ge] pühi kirju” (Jh 5:39). Talleta aardena Issanda sõnu. Asuge allika kallale.” (The Bible, a Sealed Book. Kiriku Haridussüsteemi sümpoosium, 17. aug 1984, lk 4. − si.lds.org)

  8. President Marion G. Romney on öelnud: „Allikavett juues soovin seda teha seal, kus vesi maapinnale tuleb, mitte allpool voolu, kust on loomakari läbi käinud. ‥ Ma hindan teiste tõlgendusi, kuid evangeeliumi puhul peaksime olema tuttavad sellega, mida on öelnud Issand.” (Kõne usuhariduse õpetajatele, tsiteeritud J. Richard Clarke. „My Soul Delighteth in the Scriptures”, nov 1982, lk 15).

  9. President Harold B. Lee on õpetanud: „Te ei saa tõsta teist hinge enne, kui seisate ise kõrgemal tasandil. Peate veenduma, et teist päästes seate talle eeskuju selles, milliseks soovite, et tema saaks. Te ei saa süüdata tuld teise hinges enne, kui see põleb teie enda hinges.” (Stand Ye in Holy Places. –2008. a sügisene üldkonverents.) ). Vanem Neal A. Maxwell on öelnud: „Mõnikord jääb hea õpetaja puhul osalt puudu värskendav isiklik õhin evangeeliumi suhtes, mis võiks olla väga nakkav. Kuna saame anda edasi vaid väikese osa sellest, mida tunneme, ei tohiks me lasta sellel väikesel osal väiksemaks kahaneda” (Teaching by the Spirit – The Language of Inspiration. Kiriku Haridussüsteemi sümpoosium Vana Testamendi ainetel, 15. aug 1991, lk 5. − si.lds.org).

  10. President Marion G. Romney. The Message of the Old Testament. Kiriku Haridussüsteemi sümpoosium Vana Testamendi ainetel, 17. aug 1979, lk 1. − si.lds.org.

  11. Vanem David A. Bednar. A Reservoir of Living Water. Kiriku Haridussüsteemi küünlavalgusõhtu noortele täiskasvanutele, 4. veebr 2007. − speeches.byu.edu (ingl k tekst), LDS.org (video).

  12. Neal A. Maxwell. The Smallest Part , 1973, lk 4; vt ka Neil A. Maxwell. The Inexhaustible Gospel . – Ensign, apr 1993, lk 69.

  13. Vanem Richard G. Scott on öelnud: „Põhimõtted on kontsentreeritud tõde, pakendatud rakendamiseks sobival viisil eri olukordades” (Acquiring Spiritual Knowledge . – Ensign, nov 1993, lk 86; vt ka Gospel Teaching and Learning Handbook for Teachers and Leaders in Seminaries and Institutes of Religion, 2012, lk 5–7). Vend Chad Webb on soovitanud põhimõtete kindlaks tegemiseks endalt küsida: „Kas see kehtib alati? On see rakendatav kõigis tingimustes, alati, igas olukorras ja kõigi inimeste puhul?”

  14. Vanem Scott on veel õpetanud: „Kui te otsite vaimset teadmist, otsige põhimõtteid. Eraldage need hoolikalt neid selgitavatest üksikasjadest.” (Acquiring Spiritual Knowledge, lk 86; vt ka Gospel Teaching and Learning, lk 26–31)

  15. Boyd K. Packer. Let Not Your Heart Be Troubled , 1991, lk 15.

  16. Vt C. S. Lewis. Meditation in a Toolshed , avaldatud väljaandes „God in the Dock: Essays on Theology and Ethics”, toim Walter Hooper, 1970, lk 212–215.

  17. Robert J. Matthews. What is Religious Education. Avaldamata kõne usuõpetajatele, 31. aug 1989, lk 2.

  18. Vanem D. Todd Christofferson on õpetanud: „Püha Vaimu and ‥ toob sõnumi armust, mille kaudu Kristuse veri võtab ära meie patud ja pühitseb meid.” (Lepingute vägi. – 2009. a kevadine üldkonverents; vt ka piirkonna juhatajate konventsiooni, 2011, istung teemal „Püha Vaimu roll”.)

  19. Vt Al 23:5–7.

  20. Henry B. Eyring. Teaching the Old Testament. Kiriku Haridussüsteemi sümpoosium Vana Testamendi ainetel, 10. aug 1999, lk 5. − si.lds.org.

  21. Marion G. Romney. The Message of the Old Testament, lk 3. − si.lds.org; vt ka The Gospel Teaching and Learning Handbook, 26–28.

  22. Boyd K. Packer. Principles . – Ensign, märts 1985, lk 8; vt ka The Gospel Teaching and Learning Handbook, 26–28.

  23. Joseph Smith. History of the Church , 3. kd, lk 30. Laiendatud tsitaat: „Meie usu peamisteks põhimõteteks on apostlite ja prohvetite tunnistus Jeesusest Kristusest, et Ta suri, maeti ja tõusis taas kolmandal päeval ning läks üles taevasse. Kõik muu meie usku puutuv on vaid sellele lisaks.”

  24. President Marion G. Romney on õpetanud: „Vana Testamendi sõnum on sõnum Kristusest ja tema tulemisest ja tema lunastusest” (The Message of the Old Testament, lk 4. − si.lds.org).

  25. Vt 1Ne 6:4; vt ka ÕL 76: 40–43. President Ezra Taft Benson defineerib evangeeliumi kõnes „The Gospel Teacher and His Message” (kõne usuõpetajatele, 17. sept 1976. − si.lds.org). President Henry B. Eyring defineerib „evangeeliumi kaht vaatenurka” kõnes „Eyes to See and Ears to Hear” (Kiriku Haridussüsteemi sümpoosium Uue Testamendi ainetel, 16. aug 1984. − si.lds.org; tsiteeritud ka väljaandes „The Gospel Teaching and Learning Handbook”) . Vt ka märksõna „evangeelium” president J. Reuben Clarki kõnes „The Charted Course of the Church in Education”.

  26. 2Kr 3:14, 16; vt ka JST 2Kr 3:14, 16.

  27. President Boyd K. Packer on õpetanud, et lepitus on „kristliku õpetuse tuum. Te võite teada üsna palju evangeeliumi kohta, mis sellest võrsub, aga kui te tunnete ainult oksi ja need oksad ei lähtu juurest – kui need oksad on tõe küljest lahti murtud –, siis on need elutud ja sisutud ning neis puudub pääste.” (The Mediator . – Ensign, mai 1977, lk 56; tsiteeritud ka väljaandes „The Gospel Teaching and Learning”, lk 1, osa 1.1.

  28. The Gospel Teaching and Learning Handbook, lk 52.

  29. Richard G. Scott. Acquiring Spiritual Knowledge , lk 86; vt ka The Gospel Teaching and Learning, lk 26.

  30. President Eyring. Converting Principles. Kõne koosviibimisel vanem L. Tom Perryga, 2. veebr 1996, lk 1. − si.lds.org; tsiteeritud ka väljaandes „The Gospel Teaching and Learning”, lk 54.

  31. Vt The Gospel Teaching and Learning, 26–27.

  32. Prohvet Joseph Smith on öelnud: „Kokkuvõtteks võime öelda, et kuigi oli erinevaid evangeeliumi ajajärke, oli siiski kõik, mida Jumal oma rahvale ütles, mõeldud selleks, et viia nende mõtted suurele eesmärgile ja õpetada neid toetuma üksnes Jumalale kui oma päästjale” ( Teachings of the Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 49).

  33. Vt Rt 1:19.

  34. Vt Rt 2:14.

  35. Vt Rt 4:1.

  36. „Sõna „lunastama”, mida siinkohal kasutatakse, on heebrea keeles go᾽el. Go᾽el ’i ülesanne oli võimaldada lesel, kes oli kaotanud kodu ja vara, naasta oma endisesse staatusesse ja elada turvaliselt ning jätkata oma perekonna sugu.

    Pole raske mõista, miks muistsed prohvetid seda iisraellaste ühiskondlikest seadustest pärit sõna laenasid ja kasutasid seda, et kirjeldada Teda, kellest pidi saama meie jumalik Lunastaja : mõelge, mida Ta teeb, et taastada meie staatus Jumala ees ja anda meile kindlus tuleviku suhtes ja igavene „seeme”. (Ellis T. Rasmussen. Introduction to the Old Testament and Its Teachings, 1. osa, 1972, lk 157; Old Testament Student Manual Genesis − 2 Samuel. Kiriku Haridussüsteemi käsiraamat, 2003.)

  37. Vt Rt 4:10.

  38. Vt Rt 4:13; vt ka Rt 4 peatüki päist.

  39. Jh 19:30; vt Rt 3:18.

  40. See kaunis lugu „kõneleb Jumala lunastavast väest ja näitlikustab seda. See õpetab meile, kuidas sellele väele ligi pääseda, ja toob näite, kuidas peaksime jäljendama Lunastajat. Selles loos on toodud mitmeid võrdkujusid Kristusest. See räägib Iisraeli lootusest. [Vahest] armastame seda lugu osalt seetõttu ‥, et meie hinge puudutab paratamatult see, kuidas lunastati Rutt. Me igatseme, et see, mis juhtus temaga surelikkuses, leiaks aset meiega nii surelikul kui ka igavesel teel. Rutt vaigistab mõnevõrra meie hinge igatsust pääsemise järele. See toonitab, et meil on põhjust olla lootusrikkad.” (D. Kelly Ogden, Jared W. Ludlow ja Kerry Muhlestein. The Gospel of Jesus Christ in the Old Testament . 38. iga-aastane Brigham Youngi ülikooli Sidney B. Sperry sümpoosium, 2009, lk 187–188.)

  41. Vt Boyd K. Packer. Self-Reliance. Brigham Youngi ülikooli küünlavalgusõhtu, 2. märts 1975. − speeches.byu.edu.

  42. Vt Al 12:9–11; 3Ne 26:1–11 (eriti salmid 9–10). Vanem Jeffrey R. Holland on öelnud: „Kui meid tabab kriis – ja varem või hiljem see juhtub –, siis paari pühakirjakohaga seotud inimfilosoofiatest ja luuleridadest jääb väheks. Kas toidame oma noori nii, et nad ka eluraskustele vastu peaksid? Või söödame neile vaid teoloogilist suhkruvatti ehk vaimselt tühje kaloreid? President John Taylor on sedasorti õpetamist nimetanud praetud vahuks, mida võib päev läbi süüa, kuid tunda end ikka näljasena. Paar aastat tagasi täheldas president Boyd K. Packer ühe karmi talve kohta, et suur hulk hirvi oli surnud nälga, kuigi nende kõhud olid olnud heina täis. Asutused püüdsid hirvi siiralt aidata ja pakkusid neile toitu, kuid sellest toidust puudus kõik eluks vajalik. Kahjuks olid nad hirvedele küll süüa andnud, kuid nad polnud neid tõeliselt toitnud.” (A Teacher Come from God. –Ensign , mai 1998, lk 26–27.)

  43. Henry B. Eyring. Eyes to See, Ears to Hear . − si.lds.org; tsiteeritud ka väljaandes Gospel Teaching and Learning, lk 54.

  44. David A. Bednar. A Reservoir of Living Water, lk 4. − speeches.byu.edu.

  45. Henry B. Eyring. Teaching the Old Testament, lk 2. − si.lds.org.

  46. David A. Bednar. A Reservoir of Living Water, lk 6. − speeches.byu.edu.

  47. 2Ms 6:7.

  48. 2Ms 7:17; vt ka 2Ms 7:5; 8:10, 22; 9:14, 16, 29; 10:2; 11:7; 14:4, 18; 16:6, 12; 29:46.

  49. Vt 1Sm 17:46.

  50. Vt 2Kn 5:15.

  51. Vt 2Kn 18:37.

  52. Vt Tn 4:17, 26.

  53. 1Sm 17:46.

  54. Vt Ps 59:13; 67:2; 83:18; 109:27.

  55. Vt Js 5:19; 9:9; 19:21; 37:20; 41:20, 22–23; 41:26; 43:10; 45:3, 6; 49:23, 26; 52:6; 60:16.

  56. Vt Hs 6:10; 7:4, 9, 27; 11:10, 12; 12:15–16; 13:9, 14, 21, 23; 14:8; 15:7; 16:62; 17:21, 24; 20:20; 22:16; 24:27; 25:7; 35:4, 12, 15.

  57. Js 45:6.

  58. Vt „Uued usu- ja instituudi kursused: lisainfo selle kohta, milleks need muudatused”. − si.lds.org/announcement-new-religion-courses

  59. Boyd K. Packer. Scriptures. – Ensign, nov 1982, lk 53 .

  60. 2Ne 3:12.

  61. David A. Bednar. A Reservoir of Living Water, lk 6. − speeches.byu.edu.

  62. Vanem Neil A. Maxwell kirjeldas seda nii: „Ühendage oma pühakirjad nii, et Vana Testamendi teatud teemad on seotud [teiste pühakirjaraamatutega] ja elavate prohvetite sõnavõttudega. Kiriku pühakirjad vajavad üksteist ‥ ja need toetavad üksteist ‥

    ning te saate ‥ muuta õpetamishetked veelgi tähendusrikkamaks.

    Aidake oma õpilastel vältida kommet pühakirjad pealiskaudselt läbi lapata. Innustage neid käsitlema pühakirju teemade kaupa, nagu oleksid need kobar viinamarju, millest te mahla välja pigistate ja tähenduse välja peilite.” (The Old Testament: Relevancy within Antiquity. Kiriku Haridussüsteemi sümpoosium Vana Testamendi ainetel, 16. aug 1979, lk 1–2. − si.lds.org.

  63. Vt Old Testament Student Manual Genesis −2Samuel, lk 111–115.

  64. Bruce R. McConkie. The Promised Messiah: The First Coming of Christ, 1978, lk 453 .

  65. 2Ne 11:4; vt ka Ho 12:10; Al 30:23–60 (eriti salmid 40–41); Ms 6:59–63.

  66. Vt Ms 6:63; vanem Bruce R. McConkie on õpetanud: „Loomise kohta ilmutatud ülestähendused on mõeldud täitma kaht eesmärki. Nende üldine eesmärk on aidata mõista meie sureliku prooviaja olemust. See on prooviaeg, mil kõik katsutakse läbi ja pannakse proovile, „et näha, kas nad teevad kõike, mida iganes Issand, nende Jumal, neil teha käsib”. (Aabr 3:25) Nende spetsiifilisem eesmärk on aidata meil mõista Issanda Jeesuse Kristuse lepitusohvrit, milline lõputu ja igavene lepitus on alus, millele ilmutatud usund toetub.” (Christ and the Creation . – Ensign, juun 1982, lk 13)

  67. Vt Al 33:19; vt ka Pühakirjajuht: Jeesus Kristus.

  68. „Teie esiisad sõid kõrves mannat ja surid.

    See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks.

    Mina olen elav leib.” Jh 6:49–51; 2Ms17:6; 1Kr 10:4; pühakirjajuht: Jeesus Kristus.

  69. Vt 2Ms 12:5–14.

  70. Gl 3:24.

  71. Vt Bible Dictionary: Abraham. Seal kirjeldatakse Aabrahami kui suure järglaskonna isa, keda algselt nimetati Aabramiks ehk ülendatud isaks.

  72. Vanem Dallin H. Oaks on selgitanud: „See lugu ‥ näitab Jumala headust. Ta kaitses Iisakit ja andis tema eest asendaja, et ta ei peaks surema. Oma pattude ja surelikkuse tõttu oleme ka meie sarnaselt Iisakile määratud surema. Kui kogu lootus on haihtunud, annab Taevane Isa Jumala Talle ja me saame päästetud tänu tema ohverdusele.” (Bible Stories and Personal Protection. – Ensign, nov 1992, lk 37.)

  73. Saalemi kuningas (Hb 7:1–2); „taevakuningas” (JST 1Ms 14:36), Piibli lisas „õigemeelsuse Kuningas” (Hb 7:1–3); vt ka Pühakirjajuht: Jeesus Kristus.

  74. JST 1Ms 14:33, vt ka Pühakirjajuht: Jeesus Kristus.

  75. Vt 1Ms 37:27–28.

  76. Vt Ms 1:26; vt ka 5Ms 18:15; 3Ne 20:23; The Pearl of Great Price: Teacher Manual, 2000, lk 9–11.

  77. Rm 5:14.

  78. Vt 2Ne 2:23.

  79. Vt Ms 4:18.

  80. Vt 2Ne 2:25.

  81. Tn 6:3.

  82. Tn 6:3–4, 6–7.

  83. Tn 6; vt ka 5. salmi.

  84. Tn 6:6–7.

  85. Lk 22:39; vt Tn 6:10.

  86. Vt Tn 6:10.

  87. Tn 6:14.

  88. Tn 6:17.

  89. Tn 6:19.

  90. Vt Tn 6:22.

  91. Tn 6:23.

  92. Alfred Edersheim. Bible History: Old Testament. Üks köide, 1982, lk xiii; tsiteeritud ka väljaandes „Old Testament Student Manual: Genesis−2 Samuel”, lk 22.

  93. Marion G. Romney. The Message of the Old Testament, lk 1. − si.lds.org.

  94. Vt Ps 1:2–3.

  95. Jr 20:9; vt ka The Gospel Teaching and Learning, lk 29−30. President Boyd K. Packer on selgitanud:

    „„Leidub palju tõendeid, „kirjutas vend [Wilford B.] Lee, „mis viitavad sellele, et inimesed ei käitu vastavalt oma teadmistele, eriti kehtib see kõlbelisuse puhul.” Ta täheldas, et vaevalt leidub mõni rasvunud inimene, kes ei teaks, et ta peab kaalus alla võtma ning et osana sellest peab ta vähendama söödava toidu hulka. Kas kujutate ette arsti, kes suitsetab ega tea, et suitsetamine on tema tervisele kahjulik? Olete te kunagi kohanud lahutatud vanemaid, kellest kumbki ei teadnud, millised kohutavad tagajärjed sellel nende lastele on? Sellistel juhtudel teatakse, milline on õige suund, kuid ei suudeta seda järgida.

    ‥ Mis puutub õigemeelsesse käitumisse – mõistuse tasandil teadmisest üksi ei piisa. Haaratud peavad olema ka tunded .” ( Let Not Your Heart Be Troubled, 1991, lk 14.)

  96. Kiriku hariduskursusel õpetas president J. Reuben Clark noorem, et uurimisel ja õpetamisel on õigupoolest „kaks olulist asja, millest ei saa mööda vaadata, mida ei saa unustada, kahandada ega kõrvale jätta”. Esimeseks on loomulikult Päästja ja Tema lepitus. „Teiseks kahest, millele peame koondama kogu usu, on see, et Isa ja Poeg metsasalus prohvet Josephile tõepoolest ilmusid” (lk 1−2).

  97. Väljaande „Doctrine and Covenants Student Manual” eessõnas on kirjas: „Vanasti oli paljudel mõõkadel ainult üks tera. Kui keegi otsustas teha kaheteralise mõõga, siis see relv oli väga palju võimsam. See võis lõigata igas suunas, hoolimata sellest, kuidas hoop anti. Seega on Jumala sõna võrdlemine kaheteralise mõõgaga hea võrdlus. Just nagu terav mõõk võib lõigata piisavalt sügavale, et kahjustada jäsemeid ja hävitada elu, on Issanda sõna piisavalt vägev, et tuua hingelist hävitust (vaimset surma) neile, kes sellele ei kuuletu (vt Hb 4:12; Ilm 1:16; 2:12, 16). Jumala sõnal on samuti vägi mõõgana hinge tungida ja inimest üdini läbistada (vt 3Ne 11:3; ÕL 85:6). See võib raiuda läbi valede ja valskuse kahekordse tõhususega.” (Kiriku Haridussüsteemi käsiraamat, 2001, lk 15.)

  98. Vt Mr 5:14.

  99. Vt 1Ne 11:22.

  100. Aabr 1:19.