Püüa kõigepealt saada endale minu sõna

R. Kelly Haws

Seminaride ja usuinstituutide abiadministraator

Seminaride ja usuinstituutide satelliitülekanne • 4. august 2015

Sissejuhatus

Olen väga tänulik võimaluse eest olla siin koos teiega. Olen nii õnnelik, et saan olla osa sellest tööst.

Tänaseks valmistudes kandsin kõne ette oma perele ja palusin nende tagasisidet ... ja peaaegu igast näpunäitest oli abi. Olen sunnitud tunnistama, et osa tagasisidet seisnes selles – ja ma olen kindel, et tunnis te midagi sellist ei kohta –, et mu 12-aastane tütar Annie jäi poole kõne pealt magama. Niisiis me Annie’ga loodame, et täna läheb mu kõne varasemast paremini.

Vend Chad Webb on kutsunud meid kahel viimasel aastal üles aitama oma õpilastel kogeda pühakirjade uurimist viisil, mis tugevdab nende usku Päästjasse.¹ Möödunud aastal luges pühakirju rohkem õpilasi kui kunagi varem. Nad uurisid pühakirju rohkem kui 9 miljonit tundi² . Siiras tänu teie töö eest!

Täna soovime selle üleskutse taas üle korrata. Kas te palun aitaksite igal seminari- ja instituudiõpilasel iga päev tähendusrikkal moel pühakirju uurida? Ja kuigi Vanas Testamendis on kindlasti kohti, millest õpilastel on raske aru saada, usun ma siiralt, et me ei pea neid õpilastele arusaadavaks tehes mingeid erilisi trikke kasutama.³

Vend Webb kutsus meid üles ka arutama, „kuidas õpetamisel veelgi enam pühakirjadele keskenduda”.⁴ Ta esitas hulga küsimusi selle kohta, millist rolli pühakirjad mängivad meie õpetustes. Paljud teist on nende küsimuste üle hoolikalt mõelnud. Suur tänu! Täna soovin rääkida natuke sellest, millist rolli mängivad pühakirjad meie jaoks tundideks valmistumisel.

1829. aasta mais elasid Joseph ja Emma Pennsylvania osariigis Harmonys. Neile oli külla tulnud Hyrum, kes lootis saada teada, milline on tema roll Kiriku taastamistöös. Prohvet küsis seda Issandalt ja talle tuletati meelde, et Jumala sõna „on elav ja võimas, teravam kui kaheteraline mõõk”.⁵ Seejärel õpetas Päästja Hyrumile ja meile olulise põhimõtte ja prioriteedi, mille Tema on õpetajate jaoks seadnud: „Ära püüa kuulutada minu sõna, vaid püüa kõigepealt saada endale minu sõna, ja siis päästetakse su keelepaelad valla; siis, kui sa seda ihaldad, saab sul olema minu Vaim ja minu sõna, jah, Jumala vägi inimeste veenmiseks.”⁶

Püüa saada sõna: esmalt peab see meis endis põlema

Püüd õpetada ei alga siis, kui valmistame tundi ette ja vaatame üle õppekava või mõtiskleme, kuidas tundi anda. Püüd õpetada saab alguse ad fontes ehk allika ääres.⁷ Pole paremat viisi õpetamiseks valmistuda, kui see, mida president Marion G. Romney nimetab suurte sõõmudega joomiseks otse allikal.⁸ Kui tahame õpetada pühakirju väega, kui soovime, et meie õpilased tunneksid tõde ja kirjakoha tähtsust, siis peab olema esimene samm isiklik avastamisrõõm.⁹

President Romney on andnud nõu: „Selleks et olla evangeeliumi õpetajatena edukad ‥, peame tegema tööd ja uurima ‥, kuni [Issanda] õpetustest saavad meie õpetused. Siis oleme valmis, et õpetada väe ja veendumusega. Kui otsustame valmistuda mõnel muul viisil, ‥ siis õpetame lõpuks omaenda või kellegi teise inimese mõtteid [ja meil pole mingit kindlust, et meid saadab edu].”¹⁰

Püüa saada sõna: Mida pühakirju uurides tähele panna

Selleks et teie ja mina püüaksime saada sõna nii, et pühakirjad lõõmaksid meie südames, tooksin välja kaks lihtsat mõtet, mida peaksime oma püüdlustes silmas pidama.

Esiteks, tõed on omavahel hierarhilises seoses ja selle hierarhia tunnetamine õnnistab nii meid kui ka meie õpilasi.

Teiseks, pühakirjad sisaldavad seoseid, mustreid ja teemaliine,¹¹ muuhulgas võrdkujusid ja kujutisi, millest kõige tähtsamad on need, mis osutavad Päästjale.

Tõdede hierarhia

Vanem Neil A. Maxwell on kirjutanud aristokraatiast tõdede seas ning sellest, et mõned tõed väärivad meie kuulekust ja truudust.

„Miski võib olla ühtaegu nii tõde kui ka ebaoluline. ‥ Meil ei tule eristada fakte pettekujutlustest, vaid teada, millised faktid on väärt, et neile truuks jääda. ‥

Jeesuse evangeelium pöörab meie tähelepanu tõsiasjale, et tõdede seas valitseb aristokraatia; mõned tõed on teistest lihtsalt ja igavesti tähtsamad.”¹²

Enamik pühakirjasalme sisaldab mingil määral detaile, inspireeritud detailid, mis neis sisalduvad, heidavad valgust põhimõtetele¹³, mida need detailid on mõeldud lahti seletama.¹⁴

Peaksime olema usinad õppima pühakirjadest nii detaile kui ka õpetust. Oluline on mõista, et pühakirjadetailide õpetamine põhiõpetusest lahus on vaid info jagamine. Sedasorti õpetamine „ei tee midagi halba, kui vaim on kohal, ega aita kaasa, kui seda pole”.¹⁵ Teisest küljest õpetamine, mis põhineb vaid arutluse käigus jutustatud isiklikel lugudel, kaemustel ja tunnetel, kuid millel puudub vajalik pühakirjaline sisu, et õpetada tõde ja inspireerida, on samamoodi märgist mööda laskmine. Õpilasi aitavad kõige paremini õpetajad, kes on suurepärased pühakirjade uurijad ja kes mõistavad, kui tähtis roll on Pühal Vaimul.¹⁶

Olen kuulnud mõnda rääkimas „pühalikust õpetamisest”, millel puudub hariv ja informatiivne komponent. Samas olen kuulnud teisi rääkimas „hariduslikust õpetamisest”, mille puhul puudub usku tugevdav vaimsus. Pühalik või hariduslik õpetamine üksi ei suuda täita usuhariduseks vajalikke nõudmisi. Vend Robert J. Matthew on kord öelnud: „Sõna „religioon” tähendab millegi külge tagasi sidumist. See on seotud ingliskeelse sõnaga „ligament” – kude, mis ühendab omavahel lihast ja luud. Religiooni eesmärk on siduda inimene Jumala ja pühade asjadega.”¹⁷ Ja just seda peaks usuharidus õpilastega tegema.

Pühakirjalised üksikasjad viitavad sageli hinnalisele tõele. Kui tõde õpetatakse koos tunnistusega, aitab see saada ilmutusi ja Püha Vaim rakendab meie elus lepitust,¹⁸ suurendades meie pöördumist Päästjasse¹⁹ ja meie pühendumist järgida Taevase Isa plaani.

Vanas Testamendis on muuhulgas kahtlemata „võimsaid lugusid, hämmastavaid kombeid ja kauneid kirjanduslikke vorme”.²⁰ Oluline on meeles pidada ja ka õpetamisel väljendada, et need detailid ei ole nende kirjakohtade eesmärk. Meile on õpetatud, et „pühakirjad on pandud kirja selleks, et hoida alal põhimõtteid”.²¹ Need evangeeliumi põhimõtted „on ilmutuste aines ja tulem.”²²

Lõppkokkuvõttes valitseb ka põhimõtete seas kord, sest „meie usundi põhialuseks on apostlite ja prohvetite tunnistus Päästjast”.²³

Detailide eraldamine põhimõtetest ja nende põhimõtete seas valitseva hierarhia tundmaõppimine on eluaegne töö. Kui õpetame iga ajaloolist ja seadust puudutavat detaili, kui õpetame kõiki Iisraeli rännakute üksikasju ja jätame Vanast Testamendist õpetamata Taevase Isa plaani ja Päästja lepituse²⁴, siis ei ole me Vana Testamendi sõnumit edasi andnud.²⁵

Paulus pidas kindlasti silmas mind ja võib-olla mõnda meie õpilastest, kui ütles, et „tänapäevani jääb Vana Testamendi lugemise peale seesama kate”. Seejärel andis ta sellele olukorrale lahenduse, öeldes, et „see eemaldatakse alles Kristuses” ja et „kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse kate ära”.²⁶

Kui meie õpetus põhineb Päästjal²⁷ ja kui me saame aidata oma õpilaste meelel ja südamel Tema poole pöörduda, siis võetakse Vana Testamenti lugedes nende silmadelt kate ära. Vahest veelgi tähtsam on see, et kui meie õpilased õpivad nägema pühakirju uurides Päästjat, siis õpivad nad paralleelselt otsima Teda ja Taevase Isa kätt ka oma elus.

Näide hierarhia kohta

Lubage mul anda pühakirjade uurimiseks üks soovitus, mis aitab meil sealt tõde leida: valige üks kirjakoht, lugege see läbi ja küsige endalt, millised on selle salmi üksikasjad. Joonige alla tegelased, kohad, toimumisaeg ja teemaliin. Otsige salmi laiemat konteksti ja joonige alla kõik konteksti puudutavad detailid, mis suudate leida. Käsiraamat soovitab ka panna tähele loomulikke murdepunkte,²⁸ kus toon või sisu muutub.

Nüüd võtke see salm uuesti ette ja küsige endalt, missuguseid põhimõtteid ja tõdesid saab selle salmi puhul rakendada,²⁹ mis, kui neid mõista, aitaksid olla kuulekamad.³⁰ Uurige kirjakoha laiemat õpetuslikku konteksti. Märkige põhimõtted erinevalt, kui märkisite üksikasjad. Kui põhimõtetele viidatakse kaudselt,³¹ siis võtke hetk aega, et see üles kirjutada.

Selle teadlik tegemine võib olla alguses raske. See nõuab keskendumist ja aega. Kuid see harjumus on õnnistuseks, kuna tänu sellele hakkame endalt pidevalt küsima: „Millised on selle salmi detailid ja millised on põhimõtted, mida õpetatakse?”

Nagu oleme juba rääkinud, on mõned põhimõtted teistest lihtsalt olulisemad. Need on aluseks rohkemale inspiratsioonile, elule ja päästmisele, kuna suunavad Päästja juurde. Seega, vaadake salm uue pilguga üle ja küsige endalt: „Mil moel on see salm mõeldud³² suunama mu tähelepanu Päästjale? Mis on siin sellist, mis aitab meil Päästjat ja Taevase Isa plaani paremini mõista, nende eest tänulik olla ja neid usaldada?

Viimaks kaaluge salmi paremaks mõistmiseks ja selle kaudu inspiratsiooni saamiseks hoolikalt seda, mida on öelnud tänapäeva prohvetid.

Olles sel moel uurinud ja pöördudes seejärel õppekava poole, võime saada oma kaemustele, inspiratsioonile ja kogemustele, mis me pühakirjade ja prohvetite sõnade kaudu saime, sealt lisaks veel mõistmist, soovitusi ja juhatust. Õppekava kinnitab ja tõhustab seejärel meie ettevalmistust kuulutada sõna väega.

Kui näiteks uurime sel aastal Ruti raamatut, leiame eest liigutava loo kaotustest ja truudusest. Või seda tõehierarhiat kaaludes võime märgata, et Rutt oli kaotanud oma abikaasa, et ta rändas Petlemma³³ ja kohtus seal Boasega. Seejärel võime panna tähele, et Boas hoolitses Ruti vajaduste eest, andis talle leiba ja veiniäädikat,³⁴ hakkas linnaväravas tema lunastajaks³⁵ ³⁶ ja seejärel ostis tema lunastajana Ruti välja,³⁷ võttis ta endale naiseks³⁸ ega puhanud enne, kui võis öelda, et on selle asja toime saatnud.³⁹ Selle kaudu võime hakata ära tundma tunnistust armastusest ja lunastusest ning hingekosutust ja innustust teadmisest, et Suur Lunastaja⁴⁰ teeb sama meist igaühe heaks.

See on vaid üks lihtne näide, kuidas uurida pühakirju. Hoolikas õpetaja aitab seejärel õpilasel õppida, kuidas saada samasugune uurimiskogemus ka omal käel, et õpilane muutuks vaimselt iseseisvaks.⁴¹

Vennad ja õed. Pühakirjade iga lehekülje puhul teeme otsuse, mis mõjutab meie tunnis toimuva õpetamise ja õppimise väge. See valik on järgmine: milliste tõdede poole suuname oma õpilaste meele, südame ja usu? See otsus määrab, millise osa sõnadest nad oma mõtetesse ja ellu võtavad⁴² . Kui me pole selles osas usinad, kui laseme vähematel tõdedel õpetamisel domineerida, siis, nagu president Henry B. Eyring on õpetanud: „Ma olen lakanud püüdmast aidata õpilastel mõista räpasuse jõge.”⁴³

Seosed, teemaliinid ja võrdkujud

Lisaks tõe hierarhia mõistmisele tuleb sõna omandamisel abiks ka mõistmine, et pühakirjad on pilgeni täis seoseid, teemaliine ja võrdkujusid. Lubage mul tuua igaühe kohta näide Vanast Testamendist.

Seosed

Vanem Bednar on selgitanud, et „seos on ideede, inimeste, asjade või sündmuste vaheline suhe või ühenduslüli”.⁴⁴

Vana Testamendi puhul võime märgata seost selles, kuidas see on täis lugusid edust ja ebaõnnestumistest, mida õpetatakse tihtipeale kõrvuti: Kain ja Aabel, Joosep ja ta vennad, Jaakob ja Eesav, Abigail ja Naabal ning paljud teised.

President Eyring on selle seose kohta täheldanud: „Ebaõnnestumiste kirjeldustes on ka kujutis sellest, kuidas saavutada edu. ‥ Vaimse allakäigu ja sellest taastumise korduvad tsüklid ‥ võivad olla teie õpilastele lootuse allikaks ja õpetuseks.”⁴⁵

Teemaliinid

Vanem Bednar selgitas veel, et „teemaliinid on korduvad ja ühendavad väärtused või mõtted, mis on oluliste niitidena kogu tekstist läbi põimunud”.⁴⁶ Teemaliini, mida võime sel aastal märgata, võtab kokku järgmine fraas: „ja teie peate tundma, et mina olen Jehoova, teie Jumal”.⁴⁷

Iisraellastele kinnitatakse nii nende vabastamisele eelnevate nuhtluste ajal kui ka imede puhul, mis nende vabastamisele järgnesid, et nende kaudu kõik peavad „tundma, et mina olen Jehoova”.⁴⁸

Koljati tapmine,⁴⁹ Naamani tervendamine,⁵⁰ Eelija ja Baali preestrid,⁵¹ Taanieli pühad kogemused kuningas Nebukadnetsariga⁵² on kõik kirjas põhjusel, et „kogu maailm saa[ks] teada, et Iisraelil on Jumal!”⁵³

Jehoova on korranud, rõhutanud ja kinnitanud Laulude,⁵⁴ Jesaja,⁵⁵ Hesekieli⁵⁶ ning 17 Vana Testamendi raamatus läbivalt rohkem kui 80 korral, et Iisrael ja meie peaksime nägema Teda ja Tema kätt kõigis Vana Testamendi sündmustes ja õpetustes, et meie teaksime ja meie lapsed teaksid „päikesetõusu ja -loojaku pool, et ‥ mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole!”⁵⁷

Kui uurime pühakirjateemasid instituudi uue nurgakivi-kursuse raames,⁵⁸ siis „põimuvad pühakirjad omavahel, nii et ühte neist süüvides hakkab meid tõmbama ka teine”.⁵⁹Kui keskendume neis tundides pühakirjadele endile, siis pühakirjad „kasvavad kokku” ja toovad meie õpilased teadmisele nende lepingutest.⁶⁰ „Pühakirjades olevate teemaliinide otsimine ja kindlakstegemine,” ütles vanem Bednar, „juhib meid ‥ igaveste tõdede juurde, mis toovad endaga kaasa Püha Vaimu kinnitava tunnistuse. Lähenemine, kus püütakse saada elavat vett otse pühakirjaallikast, nõuab meilt palju, kuid sellest saadav hingekosutus on kõige suurem.”⁶¹ See nõuab meilt, õpetajatelt, rohkem, mitte vähem.⁶²

Kristuse kujutised ja võrdkujud

Vanas Testamendis olevatest mustritest⁶³ torkab enim silma ja nõuab pingutust üks. Selleks on loomulikult Taevasest Isast antud tunnistuste otsimine. Vanem Bruce R. McConkie on öelnud: „Hea on leida kõikjal Kristuse võrdkujusid ja nende korduv kasutamine aitab meil teda ja tema seadusi pidevalt meeles pidada.”⁶⁴

Päästja kujutiste ja võrdkujude loetlemine on peaaegu nagu jões olevate veetilkade loendamine või päikselisel päeval valgusühikute üleslugemine. Sest „kõik asjad, mis Jumal on maailma algusest peale inimestele andnud, on tema võrdkujud”.⁶⁵

Loomine,⁶⁶ vaskmadu,⁶⁷ manna,⁶⁸ Iisraeli vabastamine Egiptuse vangipõlvest tallevere määrimise kaudu uksepiitadele⁶⁹ ja kogu Moosese seadus selle ohverduste süsteemide ja meeldetuletustega on teadlikult ja ilmselgelt mõeldud „kasvatajaks Kristuse poole”.⁷⁰

Aabrahami⁷¹ valmisolek tuua ohvriks Iisak;⁷² Melkisedeki tiitlid,⁷³ muuhulgas Rahuvürst;⁷⁴ see, kuidas Joosep päästis oma vennad, kes olid ta maha müünud,⁷⁵ ja see, kuidas Mooses vabastas⁷⁶ Iisraeli lapsed, „oli selle eeltähendus, kes pidi tulema”.⁷⁷

Aadam oli patuta mees,⁷⁸ kes oli aias olles vabatahtlikult nõus⁷⁹ andma oma elu, et meie võiksime elada.⁸⁰

Taanielis „oli eriline vaim; ja kuningas kavatses tema tõsta üle kogu kuningriigi”,⁸¹ ametikandjad ja asehaldurid,⁸² need, kelle käes oli võim ja kes vihkasid Taanieli, „otsisid [tema vastu] ettekäänet ‥ süü leidmiseks; aga nad ei suutnud leida”.⁸³ Need pahelised mehed pidasid nõu⁸⁴ ja Taaniel läks välja ja tuli oma viisi⁸⁵ ja palvetas.⁸⁶ Seda kuuldes „oli [kuningas] mures ‥, kuidas teda päästa”.⁸⁷ Pärast seda, kui Taaniel oli saadetud kindlasse surma, „toodi üks kivi ja pandi augu suule”.⁸⁸ Seejärel „koiduajal, kui valgeks oli läinud, kuningas tõusis ja läks kiiresti lõukoerte augu juurde”.⁸⁹ Ta sai teada, et seal oli käinud ingel⁹⁰ ning „Taaniel toodi august välja ning tema küljes ei leitud ühtki viga”.⁹¹

Alfred Edersheim on öelnud, et kogu Vana Testament on „mõeldud osutama Kristusele. ‥ Me ei õpi ainult seadusest ‥ ega kujunditest ja [Tema] võrdkujudest ega ka ainuüksi ettekuulutustest, mis [Temast] kõnelevad. Kogu Vana Testamendi ajalugu on täis Kristust. ‥ Sellest järeldub üks: ainult selle pilguga pühakirjade uurimine võib olla piisav või tulus, et õppida tundma Päästjat.”⁹²

Kas te palun võtaksite tundides ja ka kodus ja pere ringis aega, et küsida oma õpilastelt ning lastelt, mida nad on õppinud ja kuidas see aitab neil mõista ja usaldata Taevast Isa ja Päästjat? Ja kas te palun õpetaksite oma õpilasi juba esimesest tunnist alates teadlikult otsima neid võrratuid tunnistusi, mis on olnud nende inspireeritud kirjutiste sihilik eesmärk?

Kokkuvõte

Vennad ja õed! Pühakirjadel on asendamatu roll nii õpetamisel kui ka õpetamiseks valmistumisel! Pidage meeles seda president Romney hoiatust:

„Meil on kohustus tuua see, mille oleme saanud Issandalt (pühakirjadest), nendeni, keda me õpetame. Mõnikord [võime] püüda kanda ette seda, mida me pole esmalt saanud. ‥

[Me võime tahta] ‥ minna ja jutlustada, ilma et annaksime enne Issandale võimaluse [meid] ette valmistada.”

Lubage mul selles vaimus esitada mõned küsimused lisaks neile, mille esitas vend Webb eelmisel aastal, ja kutsuda meid üles nende üle õpetamiseks valmistumisel mõtisklema.

Kas alustan tunniks valmistumist pühakirjade uurimisega?
Kas tunnen täna õpetatavatest pühakirjadest rõõmu⁹⁴ ja kas mu „südames [on] nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse!”⁹⁵ ?
Kas mõistan nii üksikasju kui ka õpetusi, mida inspireeritud autorid soovisid, et ma märkaks ja mõistaks?
Kas ma olen uurinud prohvetite sõnu, et teada nende tähelepanekuid, kaemusi ja tunnistusi selle kirjakoha kohta?
Kas olen iga kord otsinud ja leidnud viise, kuidas konkreetne salm tunnistab Päästjast ja Tema lepitusest?⁹⁶

Olgu sõna meie tundides teravam kui kaheteraline mõõk,⁹⁷ kuna pühakirjad lõõmavad meie sees! Olgu meil kindlameelsust eristada üksteisest üksikasju ning õpetust, mis väärib pühendumist. Ja aidakem oma õpilastel õppida avastama kauneid pühakirjalisi tunnistusi Taevase Isa plaanist ja Tema Armastatuimast Pojast!⁹⁸

Ma tunnistan koos teiega Taevase Isa erilisest armastusest,⁹⁹ mis on saanud ilmsiks ja kättesaadavaks tänu Tema Poja imepärasele lepitusele. Olen ääretult tänulik võrratu au eest saada osa imelisest taastamistööst, mis aitab Tema nime kõikjal maailmas igavesti tuntuks teha,¹⁰⁰ Jeesuse Kristuse nimel, aamen.