61:17

Valguse maitsmine

Vanem Lynn G. Robbins

Seitsmekümne juhatusest

Õhtu vanem LynnG. Robbinsiga Ülemaailmne pühalik koosolek noortele täiskasvanutele • 3. mai 2015 • Salt Lake’i Tabernaakel

Vennad ja õed, tervitan teid sellel noorte täiskasvanute ülemaailmsel pühalikul koosolekul. Eriti tervitan neid, kes lõpetavad sel aastal seminari; see on saavutus, mis väärib kiitmist ja näitab teie usku ja armastust Issanda vastu. Ma kutsun teid üles järgima paljude teiste täna õhtul siin viibijate eeskuju ja jätkama oma vaimse õppimise teekonda kohalikus usuinstituudis või Kiriku ülikoolis. Ma luban teile, et te saate jätkuvalt tähtsaid juhiseid kõikide muude tähtsate oma elu puudutavate otsuste suhtes ning kohtute inimestega, kellel on suur mõju teie elule.

Täna õhtul kuulete mind tunnistamas Issandast Jeesusest Kristusest ja Tema evangeeliumist. Te kuulete mind kasutamas sõnu „ma tean”. Ma soovin kirjeldada teile, kuidas ma sain teada, et Tema on sõna otseses mõttes Jumala Poeg, maailma Lunastaja ja Päästja ning et Tema evangeelium on tõde.

Samuti tahan ma aidata teil avastada, et teie isiklik tunnistus Issandast Jeesusest Kristusest ja Tema evangeeliumist on palju tugevam, kui te arvate selle olevat.

Kus on minu tunnistus ususpektril?

Ma sooviksin alustada, paludes teil mõttes ennast hinnata. Vaadake sellel joonisel kujutatud joont ja andke oma tunnistusele sellel ususpektril punktisumma.

[Insert image: Telescope ID# 1468996]

Alaosas on ateist. Ateisti punktisumma on null. Skaala ülaosas on 10 ehk täiuslik teadmine Jeesusest Kristusest ja Tema evangeeliumist. Kuhu asetaksid iseenda sellel spektril? Ma kahtlustan, et paljud teist annaksid endale madalama punktisumma, kui te tegelikult väärite.

Jätke see endale antud punktisumma meelde ja vaadake, kas see kasvab ettekande jooksul, kui me arutame erinevaid usku suurendavaid tunnistuse aspekte ning seda, kuidas igaüks neist aitab meil edeneda ususpektril ja kogeda suuremat rahu ning õnne.

Alma kutsub igat inimest astuma esimest sammu ususpektril „proovile panemaks minu sõnu, ja rakend[ama] pisut usku, jah, kui te ei suuda koguni rohkemat, kui vaid soovida uskuda” (Alma 32:27; rõhutus lisatud).

[Insert image: Telescope ID# 1468997]

Soov

Järgnev tähelepanek illustreerib soovi väljendamises peituvat tarkust.

1623. aastal sündis prantsuse imelaps, matemaatik ja leiutaja Blaise Pascal. Tema avastuste hulgas oli ka matemaatiline tõenäosusteooria, mis toetas teaduslikult ratsionaalse valiku teooriat – loogilise lähenemise teooriat, mis aitab langetada optimaalseid otsuseid. Otsustusteooriaga märkis Pascal nutikalt, et inimesed ei saa vältida elu suurimat kihlvedu: kas Jumal on olemas või mitte. Seda tuntakse kui Pascali kihlvedu. Selles on kaalul inimese elu (või täpsemalt nende igavikuline elu), nagu kujutatud sellel illustratsioonil.

[Insert image: Telescope ID# 1468998]

Tulpade päistes on kaks valikut: kas Jumal on olemas või Teda ei ole olemas. Ridades on samuti kaks valikut: Ma võin valida uskumise või mitteuskumise.

Võimalikud kombinatsioonid on järgnevad:

Kui Jumal on olemas ja ma usun ning tegutsen sellele vastavalt, siis võin pärida igavese elu.
Kui ma usun ja Jumalat ei ole olemas, siis ei kaota ma midagi.
Kui ma ei usu ega austa Jumalat ning ei kuuletu Talle, kuid Ta on olemas, siis jään ilma igavesest elust.
Kui ma ei usu ja Jumalat ei ole olemas, siis ma ei võida sellest midagi.
Pascali kihlvedu väidab, et optimaalne otsus oleks uskuda Jumala olemasolusse ning ainult rumal veaks kihla Jumala olemasolu vastu, sest ta võib kaotada kõik ja võita mitte midagi.

Kadunud poeg väidaks, et ta kaotab võimaluse „s[üüa], j[uua] ja ol[la] rõõmus” (2Ne 28:7) – väike lohutusauhind, kui mõelda sellele, mis on kaalul. Tal võib „o[lla] rõõmu [oma] tegudest teatud ajaks, [aga] peagi tuleb lõpp” (3Ne 27:11). Tema lõbutsemise ja pidutsemise unistustest saavad elavad õudusunenäod, kui ta paratamatult ärkab selles elus vaimse pohmelliga ja avastab ise, et „pahelisus ei ole kunagi olnud õnn” (Al 41:10) ning hiljem kohtumõistmisel, et ta „tunnistab Jumala ees, et tema kohtuotsused on õiglased” (Mo 16:1). Omal ajal õpib ta, et pettekujutelmade isand on teda tüssanud viletsusega, mis on maskeeritud suhkruga kaetud naudinguteks. Seega „su süda ärgu kadestagu patuseid” (Õp 23:17).

Olgem õnnelikud, et kadunud pojale anti teine võimalus –, mis on üks suurtest õppetundidest, mida Päästja soovib, et me õpiksime sellest tähendamissõnast (vt Lk 15:11–32).

Külva seeme - alusta õppimist

Alma kirjeldab järgmist sammu:

„Laske sel soovil endas töötada kuni selleni välja, et te usute sellisel viisil, et te saate anda koha osale minu sõnadest.

Nüüd, võrdleme sõna seemnega. Nüüd, kui te annate koha, et seeme ... saa[ks] külvatud teie südamesse” (Al 32:27–28 rõhutus lisatud).

[Insert image: Telescope ID# 1468999]

Seemne külvamine tähendab, et te olete tegutsenud selle soovi ajel inspireeritud uudishimuga katse vastu. Nüüd olete alustanud õpiprotsessi.

Pühakirjade järgi peaks õpiprotsess jätkuma kahel viisil: „Ja kuna kõikidel ei ole usku, otsige usinalt ja õpetage üksteisele tarkuse sõnu; jah, otsige parimatest raamatutest tarkuse sõnu; otsige teadmisi just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu” (ÕL 88:118; rõhutus lisatud).

Pühakirjad õpetavad meile samuti kahest õppimise kanalist, mille kaudu Püha Vaim meid õpetab:

„Jah, vaata, ma räägin sulle sinu meeles ja sinu südames Püha Vaimu kaudu, kes tuleb sinu peale ja elab sinu südames.

Nüüd, vaata, see on ilmutuse vaim” (ÕL 8:2–3; rõhutus lisatud).

Õppimise meetodite ja kanalite joondamine

Enne ususpektri juurde tagasiminemist soovin näitlikustada kahe õpimeetodi ja kahe õpikanali vahelist suhet. Nende ristipidi ühendamine peaks aitama teil mõista, kuidas me jätkame edenemist ususpektril.

[Insert image: Telescope ID# 1469000]

Kui Joseph Smith otsis teadmisi palvest õppimise kaudu, siis luges ta Piiblist: „Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale” (Jk 1:5).

Joseph otsis teadmisi palvest usu kaudu, kui ta tegutses oma usu ajel ja läks Pühasse metsasallu ning palvetas.

Ülemisel osal on kaks õpikanalit: meel ja süda.

Teadmiste otsimine meelega õppimise kaudu

Kui me otsime teadmisi õppimise kaudu, siis räägib Issand meie meelele inspireeritud mõtete kaudu. Õppimise ja meele lõikepunkti võiksime lisada veel järgmised seotud sõnad: mõtted, huvid, uudishimulikkus, uuri, otsi, kaalu, küsimused ja mõtisklemine.

[Insert image: Telescope ID# 1469001]

Inspireeritud küsimused panevad inimese mõtisklema ja Vaimu mõju all mõtisklemine viib teadmiste otsimise järgmisele tasemele, kus õppimine lõikub südamega.

Teadmiste otsimine südamega õppimise kaudu

Teie mõtisklemine toidab seemet ja see hakkab idanema ning te hakkate kogema Püha Vaimu saadetud tundeid. See on süda ehk inspireeritud tunded, mis muudavad mõtted uskumusteks.

[Insert image: Telescope ID# 1469002]

Alma ütleb seda järgnevalt: „Vaata, kui see on õige seeme ehk hea seeme ja kui te oma uskmatuse tõttu ei heida seda välja, nii et te panete vastu Issanda Vaimule, vaata, hakkab see teie rinnas paisuma; ja kui te tunnete neid paisumise liigutusi, siis te hakkate isekeskis ütlema – On paratamatu, et see on hea seeme ehk see sõna on hea, sest see hakkab avardama mu hinge; jah, see hakkab valgustama mu mõistmist; jah, see hakkab olema mulle isuäratav” (Al 32:28; rõhutus lisatud).

Kui me tavaliselt seostame sõna mõistmine mõistusega, siis paljud pühakirjakohad ühendavad mõistmise südamega, nagu näiteks: „Ja nende südamed olid avatud ja nad mõistsid oma südames neid sõnu, millega ta palvetas” (3Ne 19:33). Rääkides pühakirjakohast Jakoobuse 1:5, ütles noor Joseph: „Iial ei ole ükski pühakirjakoht tunginud inimsüdamesse suurema jõuga kui tookord see minu omasse” (JSA 1:12).

Sarnaste tunnetega küsib Alma: „Nüüd, vaata, kas see ei suurendaks teie usku? Ma ütlen teile: Jah; ometi ei ole sellest kasvanud täiuslikku teadmist” (Al 32:29; rõhutus lisatud).

See ei ole veel täiuslik teadmine. Kuid kui meie südant on puudutatud, siis inspireerib see meid astuma ususpektril järgmist sammu. Josephit inspireeris seetegutsema ja vastu võtma pühakirjade esitatud väljakutset palvetada. Ta ei „saa mingit tunnistust enne te[ma] usu proovilepanemist” (Et 12:6).

Usu kaudu õppimise ühendamine mõistusega

Õppimine usu kaudu nõuab tunnete ja uskumuste ajel tegutsemist.¹ Päästja edastas sellesama üleskutse õppida usu kaudu, kui Ta ütles: „Kui keegi tahab teha tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas mina räägin iseenesest” (Jh 7:17; rõhutus lisatud). Selles pühakirjasalmis õpetab Päästja meid, et tegemine on usu toiming, mis muudab uskumuse teadmiseks. Keeldujaid õhutab Ta: „Aga kui ma teen, siis uskuge neid tegusid, kui te ka mind ei usu, et te tunneksite ja saaksite aru, et Isa on minus ja mina olen Isas!” (Jh 10:38; rõhutus lisatud).

Teadmisest rääkides ütleb Alma:

„Ja nüüd, vaata, kuna te olete selle proovile pannud ja istutanud seemne ja see paisub ja võrsub ning hakkab kasvama, siis te peate teadma, et seeme on hea.

Ja nüüd, vaata, kas teie teadmine on täiuslik? Jah, teie teadmine on täiuslik selles asjas, ja teie usk on soikus; ja seda seepärast, et te teate, .. teie mõistmine hakkab saama valgustatud ja teie meel hakkab avarduma” (Al 32:33–34; rõhutus lisatud).

Usu ajel tegutsemine on andnud teile teadmise.

Teiste sõnade seas, mida võime seostada õppimisega usu ja meele kaudu, võime lisada järgmised: täiuslik teadmine (selles asjas), palvetamine, meeleparandus, käitumise muutmine, kuuletumine, kogemused ja maitse.

[Insert image: Telescope ID# 1469003]

Alma kasutab tegusõna maitsma väga iseäralikul viisil, kui ta viitab valguse maitsmisele. Kuulake:

„Oo, kas see ei ole siis tõeline? Ma ütlen teile: Jah, kuna see on valgus; ja mis iganes on valgus, on hea, sest see on märgatav, seepärast te peate teadma, et see on hea; ja nüüd, vaata, kas teie teadmine on täiuslik pärast seda, kui te olete maitsnud seda valgust?

Vaata, ma ütlen teile: Ei; samuti ei peaks te kõrvale heitma oma usku, sest te olete rakendanud oma usku ainult selleks, et istutada seeme, et te võiksite üritada järele proovida, et teada, kas seeme on hea” (Al 32:35–36; rõhutus lisatud).

See on valguse maitsmine ja selle maitse nautimine, mis on andnud teile täiusliku teadmise selles asjas ehk teadmise, et seemnest kasvav taim on hea. Valgus kutsub teid tulema Jeesuse Kristuse juurde, „Jumala väele, mis te[eb] [tei]s imesid .. ja pöör[ab teid] Issandasse” (Al 23:6).

Usu kaudu õppimise ühendamine südamega

Alma jätkab: „Ja vaata, kui puu hakkab kasvama, te ütlete: Hoolitseme selle eest suure hoolega .., suure usinuse ja kannatlikkusega, oodates selle vilja. ..

Peagi korjate [või maitsete] te selle vilja, mis on kõige hinnalisem” (Al 32:37, 41–42; rõhutus lisatud).

[Insert image: Telescope ID# 1469004]

Vilja maitsmine viib meid sinna, kus lõikuvad õppimine usu kaudu ja süda. See on koht, kus me avastame ise, et see vili on tõesti magus ja hinnaline. Jeesuse Kristuse järgimine ja Tema tahte tegemine võimaldab meil Tema lepitust ja evangeeliumi mitmel viisil maitsta. Varem selle protsessi jooksul puudutati meie südant sügavalt. Nüüd toimub „südames vägev muutus”, nagu on kirjeldanud Alma (Al 5:12), ja Püha Vaim muudab meie kogemuse ja teadmise pöördumiseks.

Kui me oleme „pöördu[nud] Issandasse” (Al 23:8), siis järgime Päästjat ristimise ja Püha Vaimu anni saamise kaudu. Kui me „maitseme evangeeliumi vilju”, siis kogeme õnnistusi ja sellist rõõmu, et tahame seda teistega jagada, just nagu Lehhi: „Ja kui ma sõin selle puu vilja, täitis see mu hinge ülimalt suure rõõmuga; mispärast, mul tekkis soov, et ka mu pere sööks seda, sest ma teadsin, et see on kõikidest teistest viljadest ihaldusväärsem” (1Ne 8:12).

„Issandasse pöördunud” olemine on sõna otseses mõttes vägev muutus Jeesuse Kristuse sarnaseks saamise suunas ja seda „alistu[des] Püha Vaimu kutsele [ja] jät[tes] maha loomupäras[e] inimes[e] ja .. saa[des] pühaks Issanda Kristuse lepituse kaudu” (Mo 3:19). Laiemalt võttes ei ole meie pöördumine täielik, kuni me oleme vaimselt kasvanud „täieks meheks .. Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda” (Ef 4:13). See on kogu elu kestev püüdlus ja teekond usuga Temasse ning Tema armu ja jumaliku abiga (vt 2Ne 25:23).

See terve elu kestev pöördumine nõuab meilt jätkuvat toitmist, et vältida Alma kirjeldatud kuivamist: „Aga kui te jätate puu hooletusse ega mõtle selle eest hoolitsemisele, vaata, see ei juurdu, ja kui päikesekuumus tuleb ning seda kõrvetab .. see kuivab ära” (Al 32:38).

„Mispärast, te peate Kristuses püsivana edasi pürgima täiusliku lootuse sära ja armastusega Jumala ja kõikide inimeste vastu. Mispärast, kui te edasi pürgite, toitudes rõõmuga Kristuse sõnast, ning peate vastu lõpuni, vaata, nõnda ütleb Isa: Te saate igavese elu” (2Ne 31:20; rõhutus lisatud).

[Insert image: Telescope ID# 1469005]

See võimas muutus ja pöördumine ei tähenda, et meil siiski poleks küsimusi. Kuid kui oleme maitsnud valgust, siis peaksid küsimused tekitama meis soovi teadmiste otsimise jätkamiseks, mitte põhjustama kahtlusi, mis kuivatavad meie kasvavat usku. „Ja kes iganes usub minu nimesse ilma milleski kahtlemata, sellele ma kinnitan kõik oma sõnad, koguni maa äärteni välja” (Mr 9:25).

Küsimused on head. Need viivad meid mõtisklemise, otsimise ja palvetamiseni. Joseph Smithil oli küsimusi kogu tema elu jooksul. Peaaegu iga Õpetuse ja Lepingute osa ilmutati tema kaudu küsimuse järel, mille ta viis Issanda ette palves, rida rea peale ja õpetus õpetuse peale. See on ka sama viis, kuidas Päästja õppis: „Ja ta ei saanud täiusest osa alguses, vaid jätkas armust armu, kuni ta sai täiuse” (ÕL 93:13).

Täiuslik teadmine

Minnes tagasi meie ususpektri juurde, siis me nimetasime ülemise osa „täiuslikuks teadmiseks Jeesusest Kristusest ja Tema evangeeliumist”.

[Insert image: Telescope ID# 1469006]

Uurigem fraasi „täiuslik teadmine”. Viidates „valguse maitsmisele”, õpetas Alma, et „teie teadmine on täiuslik selles asjas” (Al 32:34). Vaadake, kuidas prohvet Mormon kasutab järgmises salmis sama fraasi „täiuslik teadmine”, kui ta lisab oma tunnistuse samast valgusest:

„Sest vaadake, mu vennad, teile on antud otsustada, et te võiksite eristada head halvast; ja moodus otsustamiseks on selge, et te võiksite teada täiusliku teadmisega, nii nagu päevavalgus erineb pimedast ööst.

Sest vaata, Kristuse Vaim on antud igale inimesele, et ta võiks eristada head halvast; mispärast, ma näitan teile, kuidas otsustada; sest kõik, mis kutsub tegema head ja veenab uskuma Kristusesse, on saadetud Kristuse väe ja anni läbi; mispärast te võite teada täiusliku teadmisega, et see on Jumalast. ..

Ja nüüd, mu vennad, nähes, et te tunnete valgust, mille abil te võite otsustada – milline valgus on Kristuse valgus – vaadake ette, et te ei otsusta valesti” (Mn 7:15–16, 18; rõhutus lisatud).

Mõlemad prohvetid tunnistavad, et see on Kristuse valgus, mis annab meile täiusliku teadmise tõest. Isegi inimesed maailmas tunnistavad, et neil on sisemine tunne selle suhtes, mis on hea ja mis halb. Nad tunnustavad Kristuse valgust, kasutades sõna südametunnistus, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast conscientia või „teadmine inimese sees”.²

Selle valgusega meie tõe pitserina jätkame oma edenemist ususpektril rida rea peale ja õpetus õpetuse peale (vt 2Ne 28:30; ÕL 98:12; 128:21). „Ja Püha Vaimu väel võite te teada tõde kõige kohta” (Mn 10:5; rõhutus lisatud).

Hetke pärast proovime järele Alma katse, nii et te võite mäletada, kuidas valgus maitseb ja kuidas see annab teile täiusliku teadmise.

Vastandlikkuse kaudu avaldub tõde

Enne katsega jätkamist on tähtis tuvastada veel üks oluline element protsessis. Meid õpetatakse 2. Nefi 2. peatükis, et „ .. on paratamatu, et kõigis asjades on vastandlikkus” (2Ne 2:11). Inimkond „maitse[b] kibedat, et nad oskaksid hinnata head” (Ms 6:55). Näiteks tervishoius uuritakse põhiliselt tervise vastandit, haigust, vabaduse puhul uuritakse rõhumist ja orjandust, õnne puhul kurbust ja nii edasi. Ja nagu väike jaanimardikate ime, ei leia ka valgus tunnustust ilma pimeduseta.

Vastandlikkus on asendamatu meie hariduses ja õnnes. Ilma vastandlikkuseta jääb tõde varjule, just nagu me oleme harjunud õhu olemasoluga hetkeni, mil meil sellest puudu on. Kuna Kristuse valgus on alati olemas, siis paljud inimesed ei märka Püha Vaimu oma elus, just nagu need laamanlased salmis 3. Nefi 9:20, kes „ristiti .. tule ja Püha Vaimuga ja nad ei teadnud seda”.

Vastandlikkus mitte ainult ei ava tõde, vaid näitab selgelt ka selles peituvat võimu, rõõmu ning magusust. Näiteks kadunud poeg pidi kõigepealt maitsma rasket elu, et ta mõistaks, kui hea elu ta oli hüljanud kodus ning mida oma nooruses enesestmõistetavalt võtnud.

Vaid läbi valu ja haiguse hakkame väärtustama oma tervist. Ebaaususe ohvritena hindame ausust. Ebaõiglust või julmust kogedes hindame armastust ja lahkust, seda „täiusliku teadmisega”, olles maitsnud igaühe vilja valguse abil, mis meis on. Täiuslik teadmine tuleb vili vilja haaval vastandlikkuse kaudu kõiges. Jumala käskudele kuuletumine annab meile lubaduse ülimale õnnele, kasvule ja arengule ja seda vastandlikkuse kaudu, mitte sellest ringiga mööda minnes. „Vaiksetest meredest ei kasva välja osavad meremehed.”³

Mõelge selle prohvet Joseph Smithi läbinägeliku ütluse peale: „Tõestades vastuväiteid saab ilmsiks tõde.”⁴

Ja sellele Brigham Youngilt: „Vastandlikkus tõestab kõik faktid ja teeb need ilmsiks.”⁵

Katse usuga

Nüüd tehkem nii, et igaüks teist on osaline katses, mõeldes mitme „olla” käsu või kristliku vooruse peale ning vastandades neist igaühte selle vastandiga. Kui te neist igaühe peale mõtlete, siis peaks teis olev Kristuse valgus kinnitama teie meelele ja südamele, et iga Kristuse voorus on magus, samal ajal kui selle vastand on mõru.

Armastus versus vihkamine, vaenulikkus, vastuseis
Ausus versus valed, pettus, vargus
Andestamine versus kättemaks, vimm, kibestumine
Lahkus versus õelus, viha, ebasõbralikkus
Kannatlik versus kergesti vihastuv, keevaline, sallimatu
Alandlikkus versus uhkus, õpetamatus, ülbus
Rahusobitaja versus riiakas, lahknev, provotseeriv
Usin versus roiduv, allaandja, kangekaelne

Need on vaid mõned kristlikud voorused, kuid neid on piisavalt, et näidata seemnekatse efektiivsust.

Selle nimekirja üle mõtiskledes näete, et olete tulnud teadmisele iga vooruse väest, tõest ja magususest. Te olete seda teinud üks ühe haaval ja läbi tuhandete kinnitavate katsete. Hea vili tuleb koos endale omase tõenduse ja kinnitusega - selle maitsega. Tõendus tuleb söömisest, vili vilja haaval ja rida rea peale, igaüks „täiusliku teadmisega”. Ehk see on see, mida apostel Paulus mõtles, kui ta ütles: „Katsuge kõike läbi; pidage kinni, mis hea on!” (1Ts 5:21; rõhutus lisatud). Kui te olete need ja teised voorused muutnud osaks oma elust, siis olete te palju kaugemal sellel ususpektril, kui te mõtlesite end olevat.

Kuid see on miski, mida ma kutsun terrestriliseks või kuu kirkusega tunnistuseks. Hea jumalakartlik, ükskõik millisest usust inimene, omab samasugust tunnistust, sest ka tal on Kristuse valgus, millest rääkis Mormon, ja ka tema on vastu võtnud osa Tema evangeeliumist.

Usu katse – järgmine tase

Selestiline või päikese kirkusega tunnistus tuleb, kui inimene otsib Isa täiust (vt ÕL 76:75–78; 93:19). Kui inimene saab ristitud ja on Püha Vaimu anni vääriline, siis ta saab suurema Kristuse valguse anni, nii nagu on ära märgitud Mormoni Raamatu pühakirjakohas: „Kui see on teie südame soov, siis mis on teil selle vastu, et teid ristitakse Issanda nimel ‥ et ta võiks valada oma Vaimu veel rikkalikumalt teie peale?” (Mo 18:10, rõhutus lisatud)

President Dieter F. Uchtdorf õpetas, et „mida rohkem me kallutame oma südame ja meele Jumala poole, seda enam langeb meie hinge taevast valgust.”⁶

„See, kes saab valgust ja jätkab Jumalas, saab rohkem valgust ning see valgus kasvab üha eredamaks ja eredamaks, kuni saabub täiuslik päev” (ÕL 50:24).

Ma vist ei pea teile ütlema, et suurem kogus valgust parandab teie nägemist, te juba teate seda. Prohvet Joseph Smith ütles: „Mida lähemale täiuslikkusele jõuab inimene, seda selgemad on tema vaated ja seda suurem on tema rahulolu.”⁷

Nüüd kui meil on nägemiseks suurem valgus, siis viime katse selestilisele tasemele ja vastandame mõnda Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikule ainuomast õpetust nendega, mis on leitavad mujal, kus valgus on hämaram.

Jumal on meie Isa ja meid loodi Tema näo järgi versus Jumal ei ole sõna otseses mõttes meie Isa; Ta on mõistetamatu, tundmatu
Tema jumalik organisatsioon prohvetite ja apostlitega versus Tema rajatud mustri hülgamine
Issand on korra Jumal, kes valitseb nende kaudu, kes hoiavad preesterluse võtmeid versus segadus, ühitamatud hääled, „valed vaimud” (ÕL 50:2)
Preesterluse volitus ja Jumala poolt kutsutud versus kraad usuteaduses, valitud, palgatud või iseenda määratud
Talitused ja lepingud versus lihtsalt ela head elu
Lapsed on süütud versus imikute ristimine
Mormoni Raamat, teine tunnistus versus Piibel, ainuke tunnistus
Templitöö surnute eest versus süüta küünal ja palveta surnute eest
Igavene abielu ja perekond versus kuni surm meid lahutab

On valgustav vastandada tõde selle vastanditega. See aitab meil näha ilmselget, seda, mis on kõikide silme all peidus. Me mõistame, et teame palju rohkem, kui arvasime end teadvat. See peaks meid innustama „uuri[ma] usinalt Kristuse valguses ‥ ja ‥ haara[ma] kinni kõigest heast” (Mn 7:19).

„Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!” (Jh 20:29)

Vaadakem nüüd veel üht huvitavat usu ja tunnistuse aspekti.

Pühakirjajuht ütleb, et selleks et „[tõeline] usk viiks inimese päästmiseni, peab selle keskmes olema Jeesus Kristus. ‥

[Sellega] käib kaasas lootus sellesse, mida ei nähta, kuid mis on õige (vt Al 32:2)”.⁸

Kas ei ole mitte huvitav, et tõeline usk Jeesusesse Kristusesse on „uskumine ilma nägemiseta”, samal ajal kui maailm usub vastupidist, et „nägemine on uskumine”.

Loomulik inimene avastab maailma oma viie meele abil, nõudes tõenduseks märke. Siiski on pühakirjad täis näiteid nendest, kes said ilminguid Jumala olemasolu ja väe kohta oma viie meele kaudu ilma, et oleksid kestvalt pöördunud:

Laaman ja Lemuel nägid inglit (vt 1Ne 3:29). Nad kuulsid Issanda häält, mis „talitses neid ülimalt” (1Ne 16:39). Nad tundsid Jumala väge, kui Nefi sirutas välja oma käe ning „Issand pani nad värisema” (1Ne 17:54). Nad maitsesid ja tundsid lõhna: „Ma teen teie toidu maitsvaks, nii et teil ei ole vaja seda küpsetada” (1Ne 17:12). Hoolimata mitmest ilmingust, mida Laaman ja Lemuel tundsid oma viie meelega, nad mässasid. Kas nägemine oli uskumine nende jaoks?
Kui Mooses juhatas Iisraeli lapsed Egiptusest välja, siis tunnistasid nad katke, tulesambaid, Punase mere kaheks jaotumist ning sõid mannat – said kogemusi, mis on tuntavad viie meelega. „Ja vaatamata sellele, et neid juhiti, et Issand, nende Jumal, nende Lunastaja, käis nende ees, juhatades neid päeval ja andes neile valgust ööpimeduses ning tehes nende heaks kõik, mis inimesel oli otstarbekas saada, tegid nad oma südame kõvaks ja meele pimedaks ja laimasid Moosest ning tõelist ja elavat Jumalat” (1Ne17:30). Nägemine ei olnud kindlasti uskumine nende jaoks!
Pühakirjades leidub veel palju sarnaseid näiteid, kuid kõige tummaks löövam näide on nendest vaimselt kohatutest, kes hülgasid Päästja Tema enda juuresolekul. „Ja ehk ta küll palju tunnustähti oli teinud nende nähes, ei uskunud nad siiski temasse” (Jh 12:37; vt ka ÕL 138:26).

On liiga palju vastupidiseid näiteid ütlemaks, et nägemine on uskumine. Need, kes loodavad saada ühte suurepärast kogemust, mis aitaks määratleda nende tunnistust, ei mõista, et suurem Püha Vaimu tunnistus tuleb meile iga päev paljude väikeste asjade kaudu, nagu näiteks viimane kord, kui sa oma pühakirjades midagi ära märkisid. Mõelge sellele! Põhjus, miks te midagi oma pühakirjades ära märkisite, on see, et teil oli vaimne mõttevälgatus, te mõistsite midagi – ahaa-hetk. Inspireeritud mõttevälgatus on ilmutus.

Teine näide ilmutusest on see, kui te saate õhutuse olla lahke või teha midagi head: „kõik, mis kutsub tegema head .. on saadetud Kristuse väe ja anni läbi” (Mn 7:16). Kristuse valgus on alati olemas. Te maitsete seda iga päev. Ja nendest sosistustest, nendest „väikestest asjadest kasvab välja see, mis on suur” (ÕL 64:33).

„Püha Vaimu võimu läbi võite te teada tõde kõigist asjadest” (Mn 10:5).

Kas teile tuleb meelde keegi Mormoni Raamatust, kes nägi inglit ja uskus? Tõenäoliselt mõtlete Alma noorema peale. Ingel ilmus temale ja Moosia poegadele ning „tuli alla nagu pilve sees ja ta rääkis otsekui kõuemürina häälega” (Mo 27:11). Te teate ülejäänud lugu – Alma meeleparandus ning sellele järgnenud teenimistöö.

Kas Alma jaoks oli nägemine uskumine? Ei! Miks? Sest Alma pidi kasutama oma valikuvabadust, otsides teadmisi õppimise ja usu kaudu ning ta ei olnud veel palvetanud, et tõde teada. Nägemine ei ole otsetee usu ja tunnistuse juurde, nagu võib näha paljude just mainitud näidete põhjal. Alma oma kirjelduses tunnistuse saamisest ei omista seda ingli ilmumisele. Tegelikult ei maini ta oma tunnistuses inglit üldse:

„Ja see ei ole kõik. Kas te ei arva, et ma tean seda isegi? Vaata, ma tunnistan teile, et ma tean, et see, millest ma olen rääkinud, on õige. Ja kuidas te arvate, et ma tean nende tõepärasust?

Vaata, ma ütlen teile, et selle on mulle teatavaks teinud Jumala Püha Vaim [Valgus]. Vaata, ma olen paastunud ja palvetanud palju päevi, et ma võiksin neist asjust ise teada saada. Ja nüüd, ma tean ise, et need on õiged, sest Issand Jumal on oma Püha Vaimu kaudu need minule ilmsiks teinud; ja see on ilmutuse vaim, mis on minus” (Al 5:45–46; rõhutus lisatud).

„Äratuskell” või lühiajaline muutus käitumises võib tuleneda millestki välispidisest, mis tuleb viie meele kaudu, kuid see on alati lühiajaline, nagu ka Laamani ja Lemueli puhul. Kestev tunnistus saab tulla vaid seestpoolt väljapoole, kui inimene õpib teadmiste otsimise ja usu kaudu, ning kui Püha Vaim külvab evangeeliumi „nende sisse .. ja kirjuta[b] selle neile südamesse” (Jr 31:33). See on, miks nefilased, kes hoolimata sellest, et nad olid näinud, kuulnud ja tundnud Päästjat Tema külastuse ajal ning ka Tema poolt pakutud leiba maitsnud ja selle lõhna tundnud (vt 3Ne 20:3–9), siiski „palusid seda, mida nad kõige rohkem soovisid; ja nad soovisid, et neile antaks Püha Vaim” (3Ne 19:9).

Mõned aastad tagasi jagas üks vanem misjonär minuga järgnevat lugu. See juhtus temaga, kui ta oli 1960ndatel noor mees. See lugu näitab, et vaid teadmiste otsimise ja palve kaudu annab Püha Vaim meile tõe tunnistuse. Ta ütles:

„Ma elasin üksi Provos Utah’s väikeses korteris, mis oli linna keskuse lähedal. Ma töötasin ühes väikeses Provo mööbliäris müüjana ning see vahejuhtum leidis aset aastavahetuse pikal nädalavahetusel.

Meil oli pikk pühade nädalavahetus. Oli vana-aastaõhtu, neljapäev, 31. detsember. Meil oli töölt vaba neljapäevast pühapäevani ning ma olin oma korteris ilma igasuguste tähistamisplaanideta. Ma valmistasin õhtusööki, ootasin selle küpsemist ja tahtsin midagi lugeda. Kuna mu korteris ei olnud midagi, mida lugeda, siis läksin ma naabrite juurde, et küsida seal elavatelt noortelt meestelt (BYU üliõpilastelt), kas neil on midagi. Lootsin saada mõne kalastamisajakirja. Nad ütlesid, et neil ei ole ühtegi ajakirja, kuid et neil on raamat, mida ehk sooviksin lugeda. Nad andsid mulle Mormoni Raamatu.

Ma olin kuulnud mormoonide kirikust (kes Utah’ osariigis ei oleks?), kuid ei olnud tuttav selle raamatuga. Ma tänasin neid ja võtsin selle kaasa oma korterisse. Õhtusöögi ajal lehitsesin ma seda ja hakkasin lugema. Ma pean tunnistama, et lugesin pealiskaudselt mõned kohad, et teada saada süžeed. Olid nimed ja kohad, mida ma ei olnud kunagi varem kuulnud ning ma lihtsalt ei suutnud sellesse süveneda. Seega pärast õhtusööki viisin ma raamatu tagasi ning ütlesin „ei, aitäh”.

Üks noormeestest küsis, et kas ma olin selle üle palvetanud. „Palvetanud?” küsisin. „Ma tahtsin lihtsalt midagi lugemiseks, mitte midagi, mille üle ma peaksin palvetama.” Nad alustasid väga huvitavat vestlust Mormoni Raamatu sisust. Nad ütlesid mulle, et see oli pühakiri ja kui ma esmalt palvetaksin ja seejärel loeksin koos sooviga teada selle tõesusest, siis Jumal avaldaks mulle tõe Püha Vaimu väe läbi.

Ma kasvasin üles katoliiklikus peres ja kuigi ma ei olnud aktiivne oma kirikus, siis hoidsin ma kõvasti kinni katoliku kirikust, sest see oli ainuke, mida teadsin. Ainukesed palved, mida kunagi olin öelnud, olid meieisapalve, Ave Maria ja palveraamatust lugemine. Neidki polnud ma praktiseerinud väga pikka aega. Nüüd palusid mingid noored mehed, et ma palvetaksin Jumala poole, keda ma õieti ei tundnud, ning küsiksin, kas see raamat on õige või mitte. Kuna mul ei olnud mitte midagi teha ja ees ootas väga pikk nädalavahetus, siis miks mitte. Viisin raamatu koju, avasin pudeli õlut, panin ette suitsu ja laskusin põlvili ning palusin, et Jumal ütleks mulle, kas see raamat on õige. Seejärel hakkasin lugema: „Mina, Nefi, olles sündinud headest vanematest.”

Nimed ja kohad olid samad, mida olin lugenud paar tundi tagasi. Erinevus seisnes aga selles, et jätsin imelisel kombel kõrvale umbusu. Ma olin raamatus täiesti kinni. Ma võisin näha Nefit, tema vendi, ja mind vihastas, kui nad teda halvasti kohtlesid. Nefi meeldis mulle! Ma hoidsin pöialt headele ja tundsin kaasa halbadele. Ma lugesin tunde ega suutnud raamatut käest panna. Kui ma viimaks kella vaatasin, siis oli kell juba viis hommikul. Ma soovisin endale head uut aastat ja läksin magama.

Ma ärkasin pool üheksa ja haarasin kohe raamatu järgi. Sedasi läks ka ülejäänud nädalavahetus. Just nagu ka vend Parley P. Pratti puhul oli toit nuhtluseks, ei tahtnud ma, et miski mind segaks. Ma võtsin telefonijuhtme seinast ning lugesin terve päeva, leides vaid paar korda aega, et midagi kiiresti süüa. Nagu ka esimesel õhtul, lugesin ma nii kaua, kuni hoomasin, et oli varahommik, siis magasin paar tundi, haarasin jälle raamatu ning jätkasin oma maratonlugemist. Lõpuks esmaspäeva hommikul kell viis lõpetasin lugemise ja jäin surmväsinult magama.

Just enne jõule sel aastal olin müünud suures koguses vaipkatet American Forki piirkonnas. See oli spetsiifilist tüüpi vaip ja mu ülemus soovis, et ma oleksin vaiba mahapanemisel ülevaataja. Mu ülemus oli Provo piirkonnas endine piiskop ning ta oli mulle Kirikust rääkinud mitu korda, kuid ma ei olnud soovinud sellega tegemist teha. Ta oli hea ülemus, kuid keegi ei soovinud teda provotseerida, sest tal oli äkiline meelelaad. Just sellel esmaspäeva hommikul kell 8 pidin ma vaiba mahapanemisel ülevaataja olema. Tuli määratud aeg, kuid ma ei ilmunud kohale. Kell sai üheksa, seejärel kümme.

Lõpuks umbes pool üksteist tuli mu ülemus, tige kui kukk, mu koju. Ta kõndis uksest sisse, valmis mu pea maha võtma, nägi mind diivanil magamas, Mormoni Raamat rinnal, ning muutis meelt. Ta sulges vaikselt ukse ja läks tagasi poodi, olles kindel, et küllap saab ta ka ise vaiba mahapanemist juhendada. Natuke pärast poolt kahtteist ma ärkasin (ega olnud teadlik ülemuse külaskäigust), vaatasin kella ja teist korda väga lühikese aja jooksul ütlesin veel ühe palve. Panin kiiresti riidesse (arvates, et kui kohale jõuan, siis tõenäoliselt kaotan töö), istusin autosse ja kiirustasin objektile.

Nägin ülemust ja läksin tema juurde, et vabandada. Ta pööras ümber, naeratas ja küsis: „Kuidas sulle raamat meeldis?” Mõistes, mis tõenäoliselt oli juhtunud, läksid mu mõtted tagasi eelnenud nädalavahetusele ja läbi pisarate suutsin vaid öelda: „Raamat on tõsi. Mormoni Raamat on Jumala sõna.” Seejärel hakkasin nutma ning ta tuli ja pani oma käed mu ümber. Mind ristiti Viimse Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks 22. jaanuaril 1965.”

Ma kohtusin selle hea vennaga mõned aastakümned pärast tema pöördumist, kui ta teenis koos oma abikaasaga misjonil San Diego mormoonide pataljoni külastuskeskuses. Põhjus, miks mulle see lugu nii väga meeldib, on erinevus tema kahes katses lugeda Mormoni Raamatut. Kui ta hakkas lugema esimene kord, siis tegi ta seda ilma tõsise kavatsuse ja ilma palveta. Teisel korral tegi ta seda soovi ning palvega ja see oli täiesti erinev kogemus.

On vaid üks viis teadmaks, kas Mormoni Raamat ja evangeelium on tõsi, ning selleks on vaja enamat kui uudishimu ja viit meelt. Selleks on vaja kasutada siiralt inimese valikuvabadust ja tegutseda teadmise soovi ajel:

„Ja kui te saate need asjad, tahan ma teid õhutada, et te küsiksite Jumalalt, Igaveselt Isalt, Kristuse nimel, kas need asjad ei ole mitte õiged; ja kui te küsite siira südamega, tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse, teeb ta teile selle kohta ilmsiks tõe Püha Vaimu väel.

Ja Püha Vaimu väel võite te teada tõde kõige kohta.” (Mn 10:4–5)

See lubadus ei kasuta väljendeid nagu „võib-olla Ta” või „ehk”. Lubadus on, et „teeb ta teile selle kohta ilmsiks tõe Püha Vaimu väel”.

Teine tähelepanuväärne põhimõte selles loos on, et te ei pea lugema läbi tervet Mormoni Raamatut, enne kui saate tunnistuse. Mees selles loos maitses valgust juba esimesel leheküljel. Ta ei pidanud sööma ära tervet pitsat teadmaks, et see on maitsev. Mõne jaoks saab see olema rohkem omaks võetud maitse, kuni valgus muutub aja jooksul maitsvamaks. See on see, mida Alma ütleb järgmises salmis: „See hakkab valgustama mu mõistmist; jah, see hakkab olema mulle isuäratav” (Al 32:28).

Teie tunnistus on tugevam, kui te arvate selle olevat

Kui me alustasime, siis palusin ma teil anda hinnangu oma tunnistusele ususpektril. Ma loodan, et te olete avastanud, et teie tunnistus on palju rohkem edasi arenenud, kui te seda ette kujutasite. Püha Vaimuga oma õpetajana olete te saanud täiusliku teadmise paljudest evangeeliumi viljadest ning vili vilja peale ja rida rea peale on teie tunnistus kasvanud tugevamaks iga päevaga.

[Insert image: Telescope ID# 1469007]

Mida rohkem inimene õpib evangeeliumist ja elab selle järgi, seda rohkem valgust ta saab ning seda suuremal määral saab Isa plaanist terve mõistuse evangeelium. Me saame omaenda kogemuste põhjal teada, et elupuu vili on tõesti hinnaline ning „kõige magusam, üle kõige, mida m[e] eales oli[me] maitsnud” ning et see täidab meie hinged „ülimalt suure rõõmuga” (1Ne 8:11–12). Me hakkame seda armastama sellest tulenevate õnnistuste ja rõõmu tõttu. See annab meile võime headeks tulemusteks meie elus ja lootuse igaveseks õnneks igavese perekonnana.

Ma tunnistan teile, et ma tean, ja ma tean, et ma tean, Püha Vaimu kaudu, et Mormoni Raamat on tõde. See on Jumala sõna. See on maitselt magus ja hinnaline. Ma armastan ja pean kalliks selle maitset. Ma tunnistan, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja Ta löödi risti ning ta kannatas maailma pattude pärast. Ta on meie Päästja ja jätkuvalt juhib seda Kirikut ning kuningriiki maa peal elavate prohvetite ja apostlite kaudu. Ma tunnistan Tema nimest ja nendest pühadest tõdedest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.