Oma eesmärgi leidmine

Nancy J. Maynes

Õhtu vanem Richard J. Maynesiga

Ülemaailmne pühalik koosolek noortele täiskasvanutele • 1. mai 2016 • Salt Lake’i Tabernaakel

Olen väga rõõmus, et saan olla täna õhtul siin koos oma abikaasaga, ja olen tänulik võimaluse eest teile kõneleda.

Kui minu abikaasa mulle ütles, et kõneleb täna evangeeliumi taastamisest ja eriti Joseph Smithi esimesest nägemusest, siis me arutasime, kuidas see teema on mõjutanud minu elu ja kuidas minu kogemusel võib olla positiivne mõju teie usu tugevdamisel.

Ma olen Kirikusse pöördunu ja ma sooviksin jagada oma kõige väärtuslikumat kogemust – oma usku pöördumise lugu.

Ma kasvasin väga armastavas kodus ja mul on imelised vanemad. Me ei käinud tihti kirikus, kuid presbüteri kiriku liikmetena käisime kirikus alati jõulude ja ülestõusmispühade ajal ja mõnikord viis ema mind pühapäevakooli. Seal sain ma ka esmase tunnistuse Päästjast. Mulle meeldis kuulda lugusid Jeesusest. Teadsin, et Ta oli eriline.

Väikese tüdrukuna tundsin ma vajadust õhtul enne magama minekut palvetada. Ma teadsin, et Taevane Isa mind kuulab.

20date eluaastate alguses käisin ma kohtamas ja kogesin palju nurjumisi, pettumusi ja heitumusi, mida kohtamas käimine mõnikord kaasa toob. Ehk on mõned teist tundnud samamoodi, kuid teie olukord on erinev. Teie elus on Jeesuse Kristuse evangeelium. Milline suur õnnistus see on. Evangeelium annab teile eesmärgi ja jõu. See annab teile lootust. Tol hetkel tundsin mina, et midagi on puudu. Tundsin, et minu elus polnud mingit tõelist eesmärki ega sihti. Ma hakkasin käima erinevates kirikutes, lootes leida vastuseid. Otsisin midagi, mis annaks minu elule mingi tähenduse, kuid ma ei teadnud, kust seda leida.

Ühel eriti raskel päeval otsustasin ma palvetada. Nii põlvitasin ma oma voodi kõrvale – muidu ma nii ei teinud – ja valasin välja oma südame Taevasele Isale, paludes Tema abi ning seda, et Ta annaks minu elule mingi sihi. Tundsin end natuke paremini ja naasin siis oma igapäevategevuste juurde.

Mõne päeva pärast sai mu palve vastuse. Minu ellu tuli koju naasnud misjonär. Tema nimi oli Richard John Maynes. Ta kutsus mind kohtama ja tegi, mida head koju naasnud misjonärid teevad. Ta küsis, kas ma tean midagi Kiriku kohta ja kas ma olen kunagi lugenud Mormoni Raamatut.

Peagi pärast seda andis ta mulle Mormoni Raamatu. Ma hakkasin seda lugema ja üks asi, mis otsekohe minu tähelepanu haaras, oli tiitelleht, millel oli kirjas: „Mormoni Raamat: Teine testament Jeesusest Kristusest”. Mul polnud aimugi, et Mormoni Raamat rääkis Jeesusest.

Hakkasin kuulama ka misjonäride õpetusi ja minu elus süttis valgus. Kui misjonärid õpetasid mulle, et noort Josephit külastasid Jumal Isa ja Tema Poeg Jeesus Kristus, kes olid kaks eraldiseisvat isikut, siis kõlas see tuttavalt, nagu oleksin ma seda alati tundnud ja uskunud, kuid minu tollases kirikus nii ei õpetatud. Minu usku pöördumisel oli tähtis osa esimesel nägemusel. Ma tundsin sidet Joseph Smithiga, kuna temal oli sama küsimus kui minul. Kust leian ma tõde? Taevane Isa vastas tema siirale palvele ja Ta vastas minu palvele. Ma jätkasin õppetundide kuulamist ja teadsin oma südames, et see, mida mulle õpetati, on tõsi.

Koju naasnud misjonär Richard John Maynes ristis mind tol suvel. Me jätkasime kohtams käimist ja aasta pärast seda abiellusime me Utah’ osariigis Manti templis.

See oli aga alles minu usku pöördumise algus. Paljudel meist on usku pöördumine protsess. Peame oma tunnistust toitma ja tugevdama iga päev pühakirjade lugemise, palvete ütlemise, kirikus ja templis käimisega ja meie prohveti järgimisega.

Pühakirjad peaksid olema tähtis osa meie elus. Kui ma olin väike tüdruk ega olnud veel Kiriku liige, paluti mul valida üks pühakirjakoht, mida pähe õppida. Ma valisin Õpetussõnad 3:5–6:

„Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!

Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!”

Lugematuid kordi on see pühakirjakoht mulle meelde tulnud, kui ma olen vajanud taevast abi. Kui me paneme oma usu ja usalduse Issandasse, teades, et me ei mõista kõike, mis meie elus juhtub, ega unusta Teda tänada nende paljude õnnistuste eest, mis meil on, siis näitab Ta meile teed. See ei pruugi juhtuda meie ajakava järgi, kuid ma tean, et Taevasel Isal on plaan meist igaühe jaoks.

Üks minu lemmikpühakirjakoht on Õpetus ja Lepingud 123:12: „Sest on veel paljusid, kes on maa peal kõikide ususektide, -ühenduste ja -rühmituste seas, kes on pimestatud inimeste peenest salakavalusest, millega nad varitsevad, et petta, ja keda hoiab tõest eemal vaid see, et nad ei tea, kust seda leida.”

On tähtis, et meie kui Kiriku liikmed teisi aitame ja nendega evangeeliumi jagame. On palju inimesi, kes on just nagu mina, nad otsivad tõde, kuid ei tea, kust seda leida.

Kaks kõige tähtsamat otsust, mida ma oma elus olen teinud, on saada ristitud ja abielluda oma abikaasaga templis. Ma olen tänulik, et minu elus on evangeelium. Me kõik teame, et elu ei ole alati kerge. Me peame pidama meeles vanem Jeffrey R. Hollandi sõnu. Ta ütles:

„Taeva ja maa valitseja on olemas, et teid õnnistada. ‥

Lootke Temale. Lootke Temale kõiges. Lootke Temale igavesti.”¹

Ma tean, et Taevane Isa on tõeline. Ta armastab meid. Ta kuuleb meie palveid. Ma tean, et Jeesus Kristus on meie Päästja. Ta suri meist igaühe eest ja andis meile suure meeleparanduse anni, mis võimaldab meil muuta oma elu, et olla iga päev parem. Ma tean, et meil on elav prohvet, president Thomas S. Monson, ja ma tean, et prohvet Joseph Smith nägi Isa ja Poega ning andis meile Mormoni Raamatu: Teise testamendi Jeesusest Kristusest.

Minu palve on, et te jätkaksite oma tunnistuse tugevdamist ja kosutamist iga päev, tehes neid asju, mida meile on õpetanud Päästja ja meie prohvetid. Minu palve on, et te usaldaksite jätkuvalt Issandat ja teaksite, et Tema teab, kes te olete, ja Ta juhatab teie rada.

Ma ütlen seda kõike Jeesuse Kristuse nimel, aamen.