Taastatud tõde
Õhtu koos vanem Richard J. Maynesiga
Ülemaailmne pühalik koosolek noortele täiskasvanutele • 1. mai 2016 • Salt Lake’i Tabernaakel
Vennad ja õed! Mulle meeldib kuulda oma naise Nancy pöördumislugu ja seda, kui palju mõjutasid tema algset tunnistust ja pöördumist Joseph Smithi esimene nägemus ja Mormoni Raamat. Ma olen alati olnud tänulik võimaluse eest, mis mul oli mõni aasta pärast põhimisjonilt naasmist, kui sain olla talle Jeesuse Kristuse evangeeliumi tutvustavaks misjonäriks. Nagu te võite ette kujutada, olen ma õnnelik tulemuse üle, kuidas see kogemus meie mõlema jaoks lõppes. Kiriku- ja pereelu on meie jaoks väga tähendusrikas.
Ma olen siiralt tänulik, et Esimene Presidentkond andis mulle ülesande teile täna õhtul kõneleda. Tunnen, et teil on tähtis teada, et selle sõnumi ettevalmistamisel olen tundnud Püha Vaimu mõju ja õhutusi ning loodan, et minu kõne toob teile vaimset kasu.
Kogu ajaloo jooksul on prohvetid ette näinud ja ennustanud Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiuse taastamist. Tänu sellele tõsiasjale ei tohiks Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamine tulla üllatusena neile, kes pühakirju uurivad. Vanas Testamendis, Uues Testamendis ja Mormoni Raamatus on kümnete kaupa prohvetlikke kuulutusi, mis selgelt evangeeliumi taastamist ennustavad ja sellele viitavad. Vanas Testamendis saame näiteid leida 5. Moosese,1 Jesaja,2 Jeremija,3 Hesekieli,4 Taanieli,5 Aamose6 ja Malaki7 raamatutes. Uuest Testamendist leiame näiteid selle kohta Matteuse8 ja Markuse evangeeliumist,9 Apostlite tegudest,10 kirjadest Roomlastele,11 Efeslastele,12 2 Tessaloniklastele,13 ja Ilmutuse raamatust.14 Palju teisi prohvetlikke kuulutusi, mis viitavad Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisele, võib leida Mormoni Raamatust. Näiteid leiab 1. Nefi,15 2. Nefi,16 Jaakobi,17 ja 3. Nefi18 raamatutest.
Üks minu lemmiknäiteid nende prohvetlike kuulutuste seas, mis räägivad evangeeliumi taastamisest, pärineb Taanieli raamatust Vanas Testamendis. Paabeli kuningas Nebukadnetsar piiras ja vallutas Jeruusalemma umbes 586 eKr. Pärast Juuda vallutamist käskis kuningas oma kammerteenrite ülemat, et see tooks mõned Iisraeli lapsed teda kuningakojas teenima. Kuningas avaldas soovi, et need väljavalitud „oleksid taibukad kõigis teadusis, targad ja arusaajad, ja kes oleksid kõlvulised teenima kuningakojas”.19
Nende väljavalitute seas olid ka Taaniel, Hananja, Miisael ja Asarja. Teil on ehk meeles, et vangipõlves anti neile meestele uued Paabeli nimed Beltsassar, Sadrak, Meesak ja Abednego, et neid paremini Paabeli kultuuri integreerida.
Kuningas Nebukadnetsar leidis võimaluse nende nelja noore juudalasega rääkida. Pühakirjad ütlevad, et „kõigis teaduse ja tarkuse asjus, milles kuningas neid küsitles, leidis ta nad olevat kümme korda üle kõigist ennustajaist ja nõidadest, kes olid kogu ta kuningriigis”.20
Ühel öösel nägi kuningas und. Unenägu tegi ta rahutuks ja ta soovis teada selle seletust. Ta otsustas oma nõuandjad proovile panna, andes neile väga kummalise ülesande. Ta kutsus kokku oma ennustajad, astroloogid ja posijaid ja käskis neil esmalt jutustada talle tema unenägu ja seejärel see lahti seletada. Tal oli oma sooviga tõsi taga. Kuningas Nebukadnetsar ütles neile: „Kui te ei tee mulle teatavaks unenägu ja selle tähendust, siis raiutakse teid tükkideks.”21
Kuna kuninga targad ei suutnud kuningale tema unenägu teatavaks teha, siis ei osanud nad seda loomulikult ka tõlgendada; kuningas sai väga vihaseks ning käskis tappa kõik Paabeli targad, sealhulgas ka Taanieli ja tema kaaslased. Taaniel aga läks kuninga jutule ja veenis teda andma talle natuke aega, et tema võiks unenägu tõlgendada.
Taaniel naasis koju ja jagas uudist oma kaaslastega. Nad anusid, et Issand avaldaks kuninga nägemuse saladuse, et nemad ja teised Paabeli targad ei hukkuks. Pühakirjad selgitavad, mis oli selle anumise tulemus: „Siis ilmutati saladus Taanielile öises nägemuses; ja Taaniel kiitis taeva Jumalat.”22
Pärast Jumala kiitmist ja tänamist läks Taaniel Arjoki, kuninga vahimeeste ülema juurde ja ütles talle: „Ära hukka Paabeli tarku; vii mind kuninga ette ja ma seletan kuningale tähenduse!”23
Arjok viis Taanieli kiiresti kuninga ette ja ütles temale nõnda: „Ma olen leidnud Juuda vangide hulgast mehe, kes tahab kuningale teatavaks teha unenäo tähenduse!”24
Kui Taaniel kuninga ette viidi, esitas kuningas talle küsimuse: „Kas sina suudad mulle avaldada mu nähtud unenäo ja selle tähenduse?”25
Taaniel vastas:
„Saladust, mille kohta kuningas küsib, ei suuda kuningale seletada ei targad, nõiad, ennustajad ega täheteadlased!
Aga taevas on Jumal, kes paljastab saladusi, ja Tema ilmutab kuningas Nebukadnetsarile, mis tulevasil päevil sünnib. Su unenägu ja nägemused su peas, kui sa olid voodis, olid need.”26
Seejärel ilmutas Taaniel kuningas Nebukadnetsari unenäo. Ta ütles:
„Sina, kuningas, nägid, ja vaata, oli üks suur kuju! See kuju oli suur ja selle hiilgus erakordne; see seisis su ees ja selle välimus oli hirmus!
Kuju pea oli puhtast kullast, rind ja käsivarred hõbedast, kõht ja reied vasest,
sääred rauast, jalad osalt rauast, osalt savist.
Sa vaatasid, kuni üks kivi käte abita lahti murdus ja lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need.
Siis purunesid üheskoos raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said aganate sarnaseks suviselt rehealuselt: tuul viis need ära ja neist ei leidunud jälgegi. Aga kivist, mis oli tabanud kuju, sai suur mägi ja see täitis kogu maa.”27
Pärast kuningas Nebukadnetsarile unenäo jutustamist hakkas Taaniel kuninga unenägu lahti seletama. Ta rääkis:
„Sina, kuningas, oled kuningate kuningas, kellele taeva Jumal on andnud kuningriigi, võimu, vägevuse ja au,
ja kelle kätte Ta on andnud inimesed, kus need ka iganes elavad, metselajad ja taeva linnud, pannes sind valitsema nende kõigi üle – sina oled see kullast pea!”28
Taaniel jätkas kuningale selgitamist, kuidas tema kuningriigile järgnevad mitmed kuningriigid, mida unenäos kujutasid hõbedast rind ja käsivarred, vasest kõht ja reied, rauast jalad ja osalt rauast ja osalt savist jalad ja varbad.
Sellele järgnes prohvetlik kuulutus Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest ja Jumala kuningriigi rajamisest viimsetel aegadel. Taaniel jutustas:
„Aga nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti,
just nagu sa nägid, et üks kivi käte abita mäest lahti murdus ja purustas raua, vase, savi, hõbeda ja kulla! Suur Jumal on andnud kuningale teada, mis tulevikus sünnib. Ja unenägu on tõsi ning selle tähendus kindel!”29
Vennad ja õed! Kiriku ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamine ja sellele järgnenud kasv nendel viimsetel aegadel on selle Taanieli jagatud prohvetliku kuulutuse täitumise algus.
Nüüd lähme ajas kuningas Nebukadnetsari valitsusajast 2400 aastat edasi ajani, mis vahetult eelnes Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisele. Ma jagan teiega Joseph Smithi esimesele nägemusele eelnenud aja ajaloolist tausta.
Joseph Smithi vanaisa Asael Smith astus Ameerika iseseisvussõja ajal sõjaväkke ja oli isiklikult uue riigi sünni tunnistajaks.
Joseph Smithi vanemad Joseph vanem ja Lucy Mack olid alles lapsed, kui 1788. aastal ratifitseeriti Ameerika Ühendriikide põhiseadus, sealhulgas aastal 1791 esimene põhiseaduse muudatus, mis kinnitas, et valitsus ei oma kontrolli kiriku ega kirik valitsuse üle.
Seega demonopoliseeriti Ameerika Ühendriikides religioon ja kuna osariigid ühtegi religiooni ei toetanud, võisid ameerika mehed ja naised vabalt valida mistahes kiriku või üldse mitte kirikut valida.
Asael Smith rõõmustas hiljem selle uue riigi usuvabaduse üle. Ta ütles: „[Jumal] on juhatanud meid läbi auväärsest revolutsioonist ning toonud meid rahu ja vabaduse lubatud maale.”30
Ameerika iseseisvussõjajärgsed muudatused transpordi, side ja tööstuse vallas aitasid luua uue riigi vabariikliku kultuuri. Loodi panku, et rahastada ettevõtlust vabas, avatud turumajanduses.
Koos nende muudatustega Ameerika ühiskonnas ja kultuuris sai 1790date aastate lõpus alguse kümneid aastaid kestev usuline ärkamine, mida ajaloolased kutsuvad teiseks suureks ärkamiseks. Seda ärkamist iseloomustasid vabaõhu kohtumised laagriplatsidel, kirglikud ja tunderikkad usukuulutused ja suurel hulgal inimeste usku pöördumine. Teise suure ärkamise suurimad kasusaajad olid baptistid ja metodistid, kes ei nõustunud populaarse kalvinistliku õpetusega ettemääratusest, mida õpetati tolleaegsetes kiriku kogudustes. Kalvinistid kujutasid Jumalat kui sõltumatut ülemvalitsejat, kes müstilisel viisil määras ette meeste ja naiste päästmise. Kalvinistide jaoks olid mehed ja naised pattulangemise tagajärjel täielikult kurjad, patused ja võimetud valima Kristuse kaudu tulevat päästet.
Teise suure ärkamise ajal kuulutasid baptistid ja metodistid aga armulikumast Jumalast ning rõhutasid, et päästmine on isiklik valik. Need isikliku päästmise vaated põhinesid suures osas Arminiuse teoloogial ehk hollandi teoloogi Jacobus Arminiuse õpetustel. Arminius ja hiljem ka Ameerika usujuhid uskusid, et Jumala arm annab inimestele võime valida Kristust ning Tema oli vägev, et päästa kõiki, kes soovisid päästetud saada.31
Sellised vastandlikud vaated päästmisest tekitasid Joseph Smithi peres segadust, millistele vaadetele ja mis kirikule pühenduda. Joseph Smithi vanaisa ja isa, Asael ja Joseph vanem nõustusid Arminiuse vaadetega armulikust ja armastavast Jumalast. Asael Smith kirjutas: „Jeesus Kristus võib sama hästi päästa kõik inimesed kui vaid mõne isiku.”32 Asael ja Joseph vanem pidasid ennast universalistideks ja uskusid, et Jumal lunastab eranditult kogu inimkonna – mis oli otseses vastuolus kalvinistide rangemate vaadetega päästmisest.
Lucy Macki usuline taust pole teada, kuid 1802. aastal tabas teda ränk haigus ja ta lubas Jumalale, et kui tema elu säästetakse, annab ta endast parima, et Teda teenida. Pärast haigusest tervenemist kirjutas Lucy Mack: „Ma ei räägi usuteemal palju, kuigi see on mul pidevalt mõtteis.”33 Joseph vanem ja Lucy Mack kolisid linnast linna, otsides nii ajalikku kui vaimset päästet.
Nendel ärevatel linnast linna kolimise aegadel sündis 1805. a 23. detsembril Vermonti osariigis Sharonis Joseph Smith noorem. Lõpuks jäi Smithide pere paikseks New Yorgi osariigis Palmyras ja kolis seejärel seal lähedal asuvasse Manchesteri. Smithide pere leidis oma uue kodu ümbert usulise elevuse. Baptistide, presbüteerlaste ja metodistide liikmeskond kasvas selles piirkonnas 1816. ja 1821. aasta vahelisel ajal jõudsalt, selle tulemusena loodi uus presbüteerlaste kogudus, ehitati uus metodistide kogudusehoone ja usku pöördusid sajad mehed ja naised.
Lucy Mack proovis presbüteri usku, kuid tema enda sõnul „oli see tühi usk”. Seejärel proovis ta metodismi, kuid Joseph vanem ei soovitanud tal selles jätkata, kuna temal ega ta isal Asaelil polnud nende õpetustesse usku. Kuigi Smithide pere ei liitunud ühegi kirikuga, püüdsid nad õpetada kodus oma lastele kristlikke põhimõtteid, sealhulgas ka Piibli lugemist ja isikliku palve ütlemist.34
Joseph Smith noorem käis lapsena koos perega mitmetel usulise ärkamise koosolekutel. Teda mõjutasid tugevalt isa õpetused ja arutelud, isa küll otsis, kuid ei suutnud leida ärkamise usulahkude seast ühtegi, mis oleks organiseeritud nagu muistne Jeesuse Kristuse ja Tema apostlite kirik. Joseph kuulas ja mõtiskles pere Piibli uurimise ajal. 12-aastasena hakkas ta muretsema oma pattude ja surematu hinge pärast, mis pani teda iseseisvalt pühakirju uurima.
Kui Joseph noorem oli 14-aastane, kirjutas ta:
„Ühel päeval [lugesin ma] Jaakobuse kirja esimese peatüki viiendat salmi, mis ütleb: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisaega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.”
Iial ei ole ükski pühakirjakoht tunginud inimsüdamesse suurema jõuga kui tookord see minu omasse. See näis võimsa jõuna valguvat mu südame igasse soppi. Ma mõtlesin sellest ikka ja jälle, teades, et kui keegi vajab tarkust Jumalalt, siis olen see mina.”35
Lõpuks otsustas Joseph küsida Jumalalt.
Joseph on esimesest nägemusest kirjutanud või dikteerinud teadaolevalt neli kirjeldust. Lisaks kirjutasid ka tema kaasaegsed üles oma mälestusi sellest, mida kuulsid Josephit nägemuse kohta rääkivat, ja selliseid ülestähendusi on teadaolevalt viis. Need ülestähendused on meile õnnistuseks. Need teevad Joseph Smithi esimesest nägemusest kõige paremini dokumenteeritud nägemuse kogu ajaloos. Ma innustan teid külastama veebilehte history.lds.org, õppimaks rohkem nende ülestähenduste kohta ja nägemaks, kuidas need koos moodustavad täielikuma tervikpildi.
Gospel Topicsi evangeeliumiteemalises essees „First Vision Accounts” on öeldud: „Erinevad ülestähendused esimesest nägemusest jutustavad terviklikku lugu, kuigi oma rõhuasetuses ja üksikasjades on need erinevad. Ajaloolased teavad, et kui keegi räägib oma kogemusest mitme aasta jooksul uuesti eri olukordades, eri kuulajaskondadele, siis iga jutustus rõhutab kogemuse erinevaid aspekte ja sisaldab unikaalseid detaile. Esimese nägemuse ülestähenduste vahel eksisteerivad samasugused erinevused nagu mitmetes pühakirjalugudes Pauluse nägemusest Damaskuse teel ja apostlite kogemusest Kirgastamise mäel. Kuid hoolimata erinevustest on kõikides ülestähendustes esimesest nägemusest olemas põhiline järjepidevus. On ekslikult väidetud, et igasugune erinevus loo ümberjutustamisel on tõendus väljamõeldisest. Tegelikult võimaldavad rikkalikud ajaloolised ülestähendused meil selle imelise sündmuse kohta rohkem teada saada, mis ei oleks võimalik, kui seda poleks nii mitmel korral kirja pandud.”36
Sooviksin teiega lühidalt vaadata nelja ülestähendust, mida Joseph Smith kirjutas või dikteeris.
Esimene, 1832. aasta ülestähendus on kõige varasem kirjalik ülestähendus esimesest nägemusest. See on osa kuueleheküljelisest elulookirjeldusest, millest enamik on kirjutatud Josephi käekirjaga. See dokument on olnud Kiriku omandis selle kirjapanemisest peale. Pärast rännakut läände jäi see mitmeks aastaks kirstu, kuhu see oli pakitud, ja oli üldsusele teadmata kuni aastani 1965, mil see avaldati ühe magistritöö osana. Seejärel on seda korduvalt avaldatud, sealhulgas veebilehel LDS.org ja dokumendiseerias „Joseph Smith Papers”. Selles dokumendis kirjeldab Joseph muret, et ei tea, kust leida Päästja andestust. Ta tunnistab: „Issand avas mulle taevad ja ma nägin Issandat”37, millest mõned on järeldanud, et ta nägi ainult ühte taevast olendit. Kui seda aga lugeda teiste dokumentide valguses, saab fraasi mõista nii, et Jumal Isa avas taevad ja näitas Joseph Smithile oma Poega, Jeesust Kristust.
See ülestähendus rõhutab kaunilt Päästja lepitust ja isiklikku lunastust, mida Ta Josephile pakkus. Seal on kirjas: „Issand avas mulle taevad ja ma nägin Issandat ning Ta rääkis minuga, öeldes: „Joseph, mu poeg, sinu patud on sulle andeks antud. ‥ Mind löödi risti maailma eest, et kõik, kes usuvad minu nimesse, võivad saada igavese elu.”” Joseph tunnistas, et ta koges õnne ja armastust, kuid ei leidnud kedagi, kes teda usuks. „Minu hing oli täidetud armastusega ja mitmeid päevi rõõmustasin ma suure rõõmuga ja Issand oli koos minuga, kuid ma ei leidnud kedagi, kes usuks seda taevast nägemust. Aga ma mõtlesin nendele asjadele oma südames.”38
Järgmine, 1835. aastast pärit ülestähendus on Josephi kirjeldus nägemusest Robert Matthewsile, kes külastas 1835. aastal Kirtlandi. Kirjutaja märkis selle üles Josephi päevikusse. Seda ei kaasatud Josephi ajaloo varasemates väljaannetes ja avaldati esmakordselt teadusajakirjas BYU Studies 1960datel aastatel. Selles ülestähenduses tunnistab Joseph, et talle ilmus Jumal ning seejärel nägi ta ka Päästjat: „Hüüdsin Issandat vägevas palves. Tulesammas ilmus minu pea kohale; see langes minu peale ja täitis mind sõnulseletamatu rõõmuga. Isik ilmus selle leegisamba keskele, mis minu ümber kõikjale laienes ilma midagi põletamata. Peagi ilmus teine isik, kes oli esimese sarnane. Ta ütles mulle: „Sinu patud on sulle andeks antud!”” Selles ülestähenduses märkis Joseph veel: „Ma nägin selles nägemuses palju ingleid.”39
Järgmine, 1838. aasta ülestähendus on kõige tuntum ja on võetud Josephi ajaloo käsikirjast. Esimene mustand kirjutati pärast seda, kui Joseph Kirtlandist 1838. aasta alguses põgenes, ja teine mustand kirjutati peagi pärast tema põgenemist Missourist 1839. aastal. Seega kirjutati see suure vastuseisu kontekstis. See avaldati esmakordselt 1842. aastal ajakirjas Times and Seasons. 1851. aastal kaasati see Kallihinnalisse Pärli, mis oli esialgselt brošüür Briti pühadele ja hiljem, aastal 1880, kanoniseeriti pühakirjaks kõikidele pühadele.
Mitmeid mustandeid sellest ülestähendusest on avaldatud osana dokumendiseeriast „Joseph Smith Papers”. Nagu 1835. aasta ülestähenduses, nii on ka selle ülestähenduse keskseks küsimuseks, milline kirik on õige. Kuna see on Kiriku ajalugu ja mitte ainult Josephi elulugu, siis see ülestähendus „keskendub nägemusele kui „Kiriku tõusu ja edenemise” algusele”.40 Seepärast ei sisalda see infot isikliku andekssaamise kohta nagu eelmised kaks ülestähendust.
Ja viimane, 1842. aasta ülestähendus on vastus ajalehe Chicago Democrat toimetaja John Wentworthi palvele saada lisainfot. Joseph kirjutas talle kirja, mis ei sisaldanud ainult usuartikleid, vaid ka esimese nägemuse kirjeldust. See kiri avaldati ajalehes Times and Seasons aastal 1842. Josephi loal avaldati kiri taas aastal 1843 ajaloolase Israel Daniel Ruppi raamatus Ameerika Ühendriikide kristlikest usulahkudest. See ülestähendus oli mõeldud lugejatele, kes polnud mormoonide tõekspidamistega tuttavad. See pandi kirja ajal, mil vastuseis prohvetile oli mõneks ajaks raugenud.
Nagu teistes ülestähendustes, märkis Joseph selleski ära, millist segadust ta tundis ning kuidas vastusena tema palvele ilmus kaks isikut. „Mind mähiti taevasesse nägemusse ja nägin kahte hiilgavat isikut, kes sarnanesid täpselt teineteisega näojoontelt ja väljanägemiselt, keda ümbritses särav valgus, mis jättis varju keskpäeva päikese. Nad ütlesid mulle, et kõik usurühmitised usuvad ebaõigeid õpetusi ja et Jumal ei tunnustanud ühtegi neist kui Tema kirikut ja kuningriiki. Ja mind kästi selgesõnaliselt mitte käia nende järel ja ma sain samas lubaduse, et mingil eesoleval ajal tehakse evangeeliumi täius mulle teatavaks”.41
Need ülestähendused Josephi esimesest nägemusest on meile õnnistuseks. Nagu Uue Testamendi eri evangeeliumid annavad koos täielikuma kirjelduse Kristuse elust ja teenimistööst, lisab iga ülestähendus Josephi esimesest nägemusest unikaalseid detaile ja vaatenurki tervikkogemusele. Koos räägivad nad Josephi järjepideva ja tervikliku loo. Kõigis ülestähendustes rõhutatakse, et kristlike kirikute vahel valitses segadus ja vaen, et Joseph soovis teada, milline (kui üldse mõni) kirik oli õige, et ta uuris pühakirju ja palvetas, et valgus laskus taevast ja taevased olendid ilmusid vastusena tema palvele.
Läheme nüüd tagasi ja vaatame üksikasjalikult üle 1838. aasta kanoniseeritud versiooni Joseph Smithi esimesest nägemusest. See on kõige vägevam õpikogemus, mida keegi võib maa peal kogeda. See kogemus muutis Josephi elu, see on muutnud minu elu ja ma tean, et see on muutnud või muudab teie elu, kui te palute Issandal kinnitada selle tõelisust.
„Ajapikku jõudsin järeldusele, et ma pean kas jäämagi pimedusse ja segadusse või siis tegema nii, nagu Jaakobus juhatas, see on – paluma Jumalalt. Ma jõudsin lõpuks kindlale otsusele paluda Jumalalt, järeldades, et kui ta annab tarkust nendele, kellel on sellest puudu, ja annab suisa ega tee etteheiteid, siis ma söandaksin üritada.
Nõnda siis vastavalt oma otsusele paluda Jumalalt siirdusin ma metsa üksindusse üritama. Tegin seda ühe ilusa selge päeva hommikul tuhande kaheksasaja kahekümnenda aasta varakevadel. Üritasin teha midagi sellist esimest korda elus, sest hoolimata sellest, et minu hinges valitses pidev segadus, polnud ma veel ealeski proovinud palvetada valju häälega.
Saabunud juba mõttes varem valmisvalitud kohale ja vaadanud enda ümber ning näinud, et olin üksi, põlvitasin ja hakkasin väljendama Jumalale oma südamesoove. Peaaegu koheselt olin ma haaratud mingist jõust, mis mind üleni vallutas ja millel oli minu üle selline hämmastav võim, et sidus mu keelepaelad, nii et ma ei suutnud rääkida. Pilkane pimedus kogunes minu ümber ja viivuks näis mulle, nagu oleksin ma mõistetud äkilisse hävingusse.
Kuid olles koondanud kogu oma jõu, et hüüda appi Jumalat, et ta päästaks mind selle vaenlase käest, kes mind oma võimusesse oli haaranud, ning just sel hetkel, mil olin kaotamas lootust ja valmis loovutama ennast hävingule – ja mitte kujuteldavale hukkumisele, vaid jäämisele mingi tõelise, nähtamatust maailmast pärit olendi võimusesse, kellel oli nii imestusväärne vägi, millist ma polnud kunagi varem tundnud ühegi olendi puhul – just sel suurel hädamomendil nägin otse oma pea kohal valguse sammast, mis oli eredam päikesevalgusest ja laskus tasapisi, kuni langes minu peale.
Vaevalt oli see ilmunud, kui ma tundsin end vabastatuna mind ahelais hoidnud vaenlase käest. Kui valgus minu peal oli, nägin ma enda kohal õhus seismas kahte Isikut, kelle sära ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Üks nendest pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi, ja osutas teisele ning ütles: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!”
Olin tulnud Issandalt küsima, missugune neist kõikidest usulahkudest on õige, et ma võiksin teada, millisega liituda. Kui toibusin sedavõrd, et suutsin rääkida, küsisingi Isikutelt, kes seisid minu kohal valguses, et milline kõigist neist usulahkudest on õige (sest tolle ajani polnud mulle kordagi pähe tulnud, et kõik võivad olla eksiteel) ning millisega ma peaksin liituma.
Mulle vastati, et ma ei liituks mitte ühegagi nendest, sest nad kõik on eksiteel.”42
Nagu on öeldud dokumendis „First Vision Accounts” veebilehel LDS.org: „Joseph Smith tunnistas korduvalt, et ta nägi imelist nägemust Jumal Isast ja Tema Pojast Jeesusest Kristusest. Esimese nägemuse tõelisust ega ka selle vastaseid väiteid ei saa tõestada ainuüksi ajaloolisele uurimusele toetudes. Et teada tõde Joseph Smithi tunnisusest, on vaja, et iga siiras tõeotsija uuriks seda ülestähendust ja seejärel rakendaks küllaldast usku Kristusesse, et küsida Jumalalt siiras, alandlikus palves, kas see ülestähendus on tõsi. Kui tõeotsija küsib tõelise kavatsusega tegutseda Püha Vaimu poolt avaldatud tõe ajel, siis tehakse talle ilmsiks tõde Joseph Smithi nägemuse kohta. Sel viisil võib iga inimene teada, et Joseph Smith rääkis ausalt, kui kuulutas: „Ma ju nägin nägemust, ma teadsin seda ja teadsin ka, et Jumal teab seda, ning ma ei saanud ega julgenudki seda eitada” [JSA 1:25].”43
Joseph F. Smith on öelnud: „Kõige suurem sündmus, mis on maailmas kunagi aset leidnud pärast Jumala Poja ülestõusmist hauast ja Tema taevasse minekut oli Isa ja Poja ilmumine poisile Joseph Smithile.”44
Vennad ja õed! Uurimine, mida me sellest pühast ja imestusväärsest Joseph Smithi kogemusest õpime, on imeline ja ka valgustav kogemus. Sooviksin jagada teiega mõnda näidet tõdedest, mida me Joseph Smithi esimesest nägemusest õpime oma Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse igavese olemuse kohta, Saatana tõelisusest, hea ja halva vahelisest võitlusest ning ka teistest suure päästmisplaani tähtsatest osadest.
Me õpime, et pühakirjad on tõde ja neid võib sõna-sõnalt uskuda ning oma ellu rakendada.
Me õpime, et pühakirjade üle mõtisklemine toob väge ja kaemust.
Me õpime, et teadmisest üksi ei piisa; teadmiste ajel tegutsemine toob meile Jumala õnnistused.
Me õpime Jumalat usaldama ja otsima Temalt vastuseid elu kõige tähtsamatele küsimustele ning mitte panema oma usaldust inimestesse.
Me õpime, et palvetele vastatakse vastavalt meie kõikumatule usule ja Taevase Isa tahtele.
Me õpime Saatana olemasolu tõelisusest ning seda, et tal on tegelik vägi mõjutada füüsilist maailma, sealhulgas meid.
Me õpime, et Saatana vägi on piiratud ja Jumala vägi on sellest üle.
Me õpime, et Saatan ei peatu millegi ees, et Jumala tööd hävitada, ja et Saatan pidi teadma Joseph Smithi taastamise prohveti rolli tähtsusest.
Me õpime, et võime saada võitu Saatanast, kui hüüame Jumala poole ja paneme kogu oma usu ja usalduse Issandasse.
Me õpime, et sealt, kus on valgus, peab pimedus lahkuma.
Me õpime, et Jumal Isa ja Tema Poeg Jeesus Kristus on kaks eraldiseisvat ja erinevat individuaalset olendit, kes on teineteise moodi nii näojoontelt kui ka väljanägemiselt.
Me õpime, et meid on loodud Jumala näo järgi.
Me õpime, et Kristus on üles tõusnud.
Me õpime, et Jumal tunneb meid isiklikult ja on teadlik meie vajadustest ja muredest. Ta kutsus Josephit nimepidi.
Me õpime Jumal Isa ja Tema Poja, Issanda Jeesuse Kristuse vahelisest seosest. Jeesus alistub oma Isale ja Isa suhtleb surelikega siin maa peal oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu.
Me õpime, et Isa armastab Jeesust Kristust, kutsudes Teda oma armsaks Pojaks.
Me õpime, et tõeline Jeesuse Kristuse Kirik, mille Ta oli algupäraselt rajanud, ei olnud Joseph Smithi ajal ma peal, see tõde kinnitab suure usust taganemise reaalsust, millest apostel Paulus ette kuulutas.
Me õpime, et kui me hoolime küllalt, et soovida oma elus Jumala juhatust, ilmutab Ta meile puhastava raja. Josephi ajal olid kõik kirikud ja usuorganisatsioonid valed.
Me õpime, et igal evangeeliumi ajajärgul saab Jumalalt nägemusi, õnnistusi ja hiilgust.
Me saame kaemusi selles kohta, kuidas Jumal valib oma prohveteid.
Me õpime, et Jumal valib südamelt puhtaid, kes on õigemeelsed ja kellel on õiglased soovid teha Tema tööd, kinnitades Piibli õpetust, et Jumal vaatab, mis on südames ega vali välimuse, staatusele ega positsiooni järgi.
Vennad ja õed! Esimene nägemus on võti paljude sajandeid peidus olnud tõdede avamiseks. Ärme unusta ega võta enesestmõistetavatena väärt tõdesid, mida oleme Joseph Smithi esimesest nägemusest õppinud.
Isa Jumala ja Tema Poja Isanda Jeesuse Kristuse ilmumine Joseph Smithile juhatas sisse aegade täiuse evangeeliumi ajajärgu. Me peaksime kõikidega, keda me armastame ja kellest hoolime, jagama seda püha sündmust ja seda, mida oleme sellest õppinud.
Siin on kaks küsimust, mille üle võiksite mõtiskleda, millele vastata ja mida sotsiaalmeedias teemaviidet #LDSdevo kasutades jagada.
-
Milliseid tõdesid olete õppinud Joseph Smithi esimesest nägemusest?
-
Kuidas on Issand teile vastanud, kui olete otsinud tõde ja vastuseid oma küsimustele?
Ootan elevusega, et võiksin lugeda, mida te selle tähtsa teema ja nende tähtsate küsimuste kohta jagate.
Lõpetuseks sooviksin jagada teiega teist tõde, mida õppisin, kui keskendusin põhimisjonäre õpetades Joseph Smithi esimesele nägemusele.
Mitmeid aastaid tagasi oli mul au teenida Filipiinide piirkonna juhatuses. Piirkonnajuhatuse liikmed kõnelesid kordamööda Manila misjonäride koolituskeskuse pühalikel koosolekutel. Vastkutsutud põhimisjonärid tulid Manilasse umbkaudu 14 erinevast riigist kogu Aasiast ja Vaikse ookeani aladelt.
Kui meie teenimisaeg Filipiinidel otsakorrale jõudis, oli meil veel viimane võimalus kõneleda misjonäridele MKK pühalikul koosolekul. Ma ei unusta kunagi, kuidas istusin poodiumil ja vaatasin seda imelist põhimisjonäride kogudust. Palvetasin, et saada inspiratsiooni jagamaks nendega midagi, mis aitaks neil mõista suurt tähtsust selles töös, mida nad peatselt tegema asusid. Kui ma mõtisklesin, mida öelda, jäi minu pilk pidama ühele maalile auditooriumi seinal. See oli maal, mida olete ehk näinud rippumas oma kogudusehoone seinal. See on Del Parsoni hästi tuntud maal „Joseph Smithi esimene nägemus”. See kujutab 14-aastast Joseph Smithi põlvitamas pühas metsasalus, saamas juhiseid Taevaselt Isalt ja Jeesuselt Kristuselt.
Ma alustasin oma sõnumit misjonäridele, osutades Del Parsoni maalile esimesest nägemusest, ja selgitasin neile, et Joseph Smith, tol ajahetkel pühas metsasalus põlvitamas ja palumas juhatust oma elu kohta, esindab kõiki tõde otsivaid kirikuga tutvujaid minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Mispärast? Kuna tal oli sama küsimus, mis on olnud kõikidel ausatel ja siirastel kirikuga tutvujatel. Kui ta küsis Issandalt, milline kirik on õige, otsis ta tõde. Ta otsis oma elu eesmärki. Ta otsis Taevase Isa suurt päästmisplaani.
Kas ajal, mil Joseph oma südamest tuleva palve ütles, oli maa peal volitatud misjonäre, et tema küsimusel vastata? Ei, ei olnud. Seepärast ilmusid sel pühal hetkel Taevane Isa ja Tema armastatud Poeg Jeesus Kristus, vastasid noore Josephi palvele ja sellest sai alguse Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiuse taastamine.
Nagu Joseph Smith, nii ka kirikuga tutvujad, kes otsivad aktiivselt tõde ja oma eesmärki siin maa peal, on need, kes kõige tõenäolisemalt võtavad ja täidavad kohustusi ning ristimise suunas edenevad. See ei ole tähtis õppetund ainult põhimisjonäridele, vaid ka meile, kui me evangeeliumi jagame. On tähtis märkida, et paljud, kes otsivad oma elus juhatust ja eesmärki, on esindatud sellel pühalikul koosolekul osalevate inimeste vanusegrupis. Nad on teie sõbrad ja kaaslased. Minu naine Nancy oli üks teievanuste seas, kes otsis tõde ja oma elu eesmärki.
Mu noored sõbrad, milline uskumatu õnnistus, et me kõik oleme sündinud ajal, mil Jeesuse Kristuse evangeelium on selle täiuses maa peale taastatud. Ma jagan teiega oma tunnistust, et tol kaunil kevadpäeval külastasid Joseph Smithi Jumal Isa ja Tema Poeg, Issand Jeesus Kristus. Ma jagan tunnistust, et see püha teave, mida nad jagasid ja mille Joseph alandlikult vastu võttis, oli kõik kogu maa ajaloo prohvetite prohvetlike kuulutuste täitumine. Ma tunnistan samuti, et usuvabadus, mille tõi kaasa Ameerika Ühendriikide loomine ja rajamine, aitas valmistada tee evangeeliumi taastamiseks. Ma tunnistan ka president Gordon B. Hinckley sõnadest esimese nägemuse kohta, kui ta ütles: „Joseph Smith õppis nende minutite jooksul, olid need siis pikad või lühikesed, rohkem Jumala olemuse kohta kui kõikide aegade kõik õpetlased on kunagi õppinud.”45 Milline imeline võimalus on meile kõigile antud jagada oma tunnistust Jeesuse Kristuse evangeeliumi täielikust taastamisest neil viimsetel aegadel.
Vennad ja õed! Tõde on taastatud, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
© 2016 by Intellectual Reserve, Inc. All rights reserved. Ingliskeelse originaali heakskiit: 3/16. Tõlke heakskiit: 3/16. Originaali pealkiri „The Truth Restored”. Estonian. PD60001510 124