Kristus sündis, et päästa
Esimese presidentkonna 2023. a pühalik jõulukoosolek
Pühapäev, 3. detsember 2023
Mulle meeldivad jõulud! Näib, nagu võtaksid see pühakirjalugu, muusika ning headuse ja helduse tunded suurema osa maast sel pühal ajal enda alla.
Aastate jooksul olen ma viibinud koos oma abikaasaga jõuluajal mitmes riigis. Meile meeldib näha erilaadseid tavasid ning erinevaid jõulude tähistamise viise. Nendele kogemustele mõtlemine on aidanud mul mõista, et jõulud on mõeldud kõigile. Need on mõeldud lastele, lapsevanematele, vanavanematele, tädidele ja onudele ning nende lastele. Need on mõeldud inimestele, kel läheb elus libedalt, ja neile, kes on haiged, elavad vaesuses või kellel on katsumusi. Need on mõeldud neile, keda vaevavad sõjakoledused, ja neile, kes elavad rahulikes ja õitsvates oludes. Need on mõeldud neile, kes püüavad järgida Päästjat, neile, kes ei ole iial Ta nime kuulnud, ja koguni neile, kes Ta hülgavad. Jõulud on ka neile, kes elasid enne Tema sündi. Jõulud on kõigile!
Jõulud on mõeldud kõigile, sest Jumal saatis oma Poja meile kõigile ja igaühele.1 „Sest meile sünnib laps.”2
Kuna Päästja sündis, elas pattu tegemata, tegi meie eest lepituse ja tõusis üles, saame kõik kingituseks suure surnust ülestõusmise anni. Sellest tähelepanuväärsest annist ei jää ilma ükski hing, kes on kunagi maa peal elanud. Lisaks sellele annile „silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ‥, mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad”.3
Päästja sünd on olnud ajaperioodile või olukorrale vaatamata alati põhjus, miks rõõmustada. Ta tuli selleks, et pakkuda igale Jumala lapsele „rahu selles maailmas ja igavese elu tulevases”.4
Õigemeelsed inimesed on Aadama ja Eeva ajast peale oodanud Päästja sündi, kes teeb võimalikuks Isa plaani Tema laste heaks.5 Jesaja ja Nefi kuulutasid prohvetlikult Ta sünnist seoses Tema missiooniga.6 Tema sündi ei saa lahutada põhjusest, miks Ta tuli maa peale.
Mõelge Annale ja Siimeonile, kes nägid Jeesuslast ja mõistsid, et see lapsuke oli „valguseks, mis peab ilmuma”7 kogu maailmale, ja lunastuse lootuseks.8 Pole siis ime, et inglid kuulutasid „suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale”.9 Me rõõmustame iga lapse sünni üle, aga see sünd ja see lapsuke olid erilised.
Jeesus Kristus, maailma valgus ja elu, sündis pisikese lapsukesena alandlikus sõimes, kuid ometi anti sellest märku uue tähega. Mormoni Raamatus räägitakse ühest tähelepanuväärsest sündmusest – päevast, ööst ja päevast, mil ei lähe pimedaks –, mis andis märku Tema tulemisest. Need imetabased märgid anti selleks, et kuulutada Maailma Valguse10 saabumist, kes meid patu ja surma pimedusest vabastab. Me saame aidata jagada Tema valgust maailmaga.
Jõuluajal tunnevad isegi väikelapsed meie Päästja armastuse mõju ja toimet. Mõned aastad tagasi kirjutas meie tütar Sonja oma viieaastase pojaga peetud jutuajamisest.
Ta kirjutas: „Andrew ütles mulle täna, kui ma teda magama panin: „Järgmisel aastal ei pööra ma nii palju tähelepanu kingitustele, vaid hoopis sellele, mida ma Jeesusele annan.” Küsisin temalt, kust ta selle mõtte sai, ja ta ütles, et sai selle oma Algühingu õpetajalt. Elagu, Algühing!”11
Jah! Elagu, Algühing! Praegu, 14 aastat hiljem, teenib Andrew misjonil ja jagab sel jõuluajal Jeesuse Kristuse sõnumit teistega. Ta kirjutas hiljuti: „Jeesus on andnud meile kõik ‥ [ja] võtab enda kanda kõik meie patud. Sellepärast teenin ma missioonil.”12
Jõuluaeg on eriline aeg, mil mõelda sellele, mida on kõige tähtsam anda. Ehk õnnestub meil aidata teistel tunda „lootusevärinat”,13 mis tuleb Päästja tundmaõppimisest ja Talle oma südame pakkumisest.
Meie tütar Alisa suri mitu aastat tagasi vähki ja mulle meeldib tema nägemus jõuludest, isegi kui ta seisis silmitsi sünge terviseprognoosiga. Ühel aastal ta kirjutas:
„Ma sain jõuludeks üllatuse. Hiilgasuure üllatuse. ‥ Sain oma onkoloogi kabineti õelt vahetult enne jõule e-kirja. Ta ütles: „Häid jõule! Teie kasvaja analüüsitulemused olid [ühe konkreetse geeni]mutatsiooni osas positiivsed.” ‥ Mida see minu jaoks tähendab? [Mõne patsiendi puhul, kellel see mutatsioon esineb], kiideti heaks ‥ ravimi ‥ kasutamine, mis häirib vähiraku signaalradasid. See ei ole ravi, vaid imeline ravim, mis võib ‥ kasvajat kiiresti ‥ kahandada. ‥ Kahjuks leiab keha lõpuks viisi, kuidas sellest mööda pääseda ja vähk naaseb. ‥ Kuid mulle tundus, et keegi just ulatas mulle mõned täiendavad elukuud. Mida see võiks tähendada? ‥ Veel ühte suve? Veel ühte pühadeaega oma lastega? Ma nutsin, kui selle e-kirja avasin, ja tänasin Jumalat parima üllatuse eest, mille kunagi saanud olin.”14
Alisa sai juurde väärtuslikku lisaaega oma perega. Ta jagas ühte perega saadus kogemust, kui nad naabrile anonüümse jõulukingituse viisid. See kirjeldab seda, kuidas iga üksikasi ei pruugi kingituste tegemisel alati täiuslik olla. Ta kirjutas:
„Ühel õhtul toimetasime kohale ühe salajase ‥ kingituse. Poisid olid nuputanud välja parimad põgenemisviisid ja varjukohad.
„Kuid kui nad meid nägema peaksid ‥:,” ütles Sam täie tõsidusega ja teised kaks kuulasid tähelepanelikult, „siis oleks parem lumepallid kätte võtta.”
James taipas. „Jah, tõesti. Et vastu ust visata, et see kinni lendaks?”
„Ei,” [vastas Sam], „me sihime nende nägu.””15
Alisa jagas ka ühte hellemat jutuajamist oma noorima poja Luke’iga, kes oli tookord vaid kuueaastane. Ta kirjutas:
„Kui me siis täna õhtul ta akna kohal rippuvate värviliste tulukeste valgel ta voodil lebasime, küsisin temalt ‥: „Kas sa tahaksid midagi ‥ paluda?”
„No, mul on üks mõte.”
„Tõesti?”
„Seda saab kasutada kõigil aastaaegadel.”
„Saab või?”
Dramaatiline vaikus. „Emme kalli ja musi.”
„Selle eest saad sa kohe praegu 100 väikest musi ja ühe suure karukalli. Rumaluke, Luke, sa võid saada seda ükskõik millal.”
Kuid kui ma uksest välja astusin, läks mul südame alt veidi õõnsaks. See ei pruugi vist tingimata tõsi olla. Ma olen väga tänulik, et sel aastal võib ta saada lisaks kingitustele ka seda.”16
Ma olin eriti rabatud Alisa mõtetest seoses jõule ümbritseva lootusega. Ta kirjutas:
„Ma olen olnud sel hooajal lootusest lummatud. Kui ma mõtlen sellele, milline ime on Kristus ja paljud Jumala annid, tunnen lootust kõige ja kõigi suhtes. Mitte just sellist lootust, et kõik saab olema täiuslik, vaid et kõik saab korda ja lõpuks võidab headus. Meie kõigi elus. Minu arvates pole imedeks, muutuseks ega rahuks iial liiga hilja. Ma usun seda tõsiselt sügaval sisemuses ja üle terve keha. Tunnistan, et mul on kergem tunda lootust teiste ja raskem iseenda suhtes. Kuid ma õpin. „Usu kõigesse, looda kõike, talu kõike.” Lihtne Ilus.”
Ta jätkas oma pojast rääkides: „James mängis mulle jõuluõhtul [ühte jõululaulu ja mulle] meeldivad selle laulu sõnad:
„Hea kristlane, nüüd rõõmusta
kogu südamest, hingest ja häälega.
Nüüd hauda kartma sa ei pea.
Rahu! Rahu!
Jeesus Kristus sündis, et päästa!
Nüüd igaviku kotta Ta
meid kõiki kutsub endaga.
Kristus sündis, et päästa!
Kristus sündis, et päästa!””17
Ta sündis, et päästa. Et päästa teid ja päästa mind. Seda võrratut andi saab anda vaid Tema. Tunnetagem sel jõuluajal oma elus täielikumalt Tema ande oma hetkeolukorrast sõltumata.
Jeesuse Kristuse nimel, aamen.