Kristus sündinud meil’
Esimese presidentkonna 2023. a pühalik jõulukoosolek
Pühapäev, 3. detsember 2023
Kallid vennad ja õed, häid jõule!
Me koguneme tänulikult koos meie kalli Esimese Presidentkonnaga sellele pühalikule jõulukoosolekule Ükskõik kus te sel jõulude ajal olete, tundke Jumala armastust, tähistades Jeesust Kristust, kes on jõulude südames.
Jõulud on muusika, lõhnade ja maitsete ning ootuste ja helduse aeg. See on aeg kokku koguneda, elagu me kaugel või lähedal.
Sageli saavad jõuludest jõulud, kui me teistele vaikselt jõulurõõmu viime. Paljud pered on jõuluvana asetäitjad. Paljud inimesed valgustavad maailma Jeesuse Kristuse valgusega.
Iga meelde tuletatud jõulumälestus on uuesti ellu kutsutud jõulumälestus. Kiht kihi peale saavad jõulumälestustest aja jooksul traditsioonid, mis süvendavad meie armastust Jeesuse Kristuse, Jumala Talle, Igavese Isa Poja, maailma Päästja vastu.1
Kui ka teil on lemmikud jõulumälestused, siis nautige neid sel pühadeajal rõõmuga. Kui te olete oma jõulutraditsioone alles alustamas, siis süvendagu need teie armastust Jeesuse Kristuse vastu ja õnnistagu teid aastast aastasse.
Lubage mul jagada teiega kolme Gongide pere lemmikut jõulutraditsiooni.
Esiteks meeldib õde Gongile ja mulle näha igal aastal taas jõuluehteid, mis meie perelugu jutustavad.
Me õppisime õde Gongiga noore abielupaarina Inglismaal magistrantuuris. Me elasime kitsa eelarvega tillukeses korteris. Me lugesime penne, et osta endale väikese räsitud jõulupuu, millest isegi Charlie Brownil oleks kahju hakanud.
Õde Gong on olnud alati loominguline ja valmistas meie kuusele kaunistusteks pisikesi pesupulkadest Briti sõdureid. Ta tegi neile kõigile ühe musta villamütsi ja naerusuu.
Need Briti pesupulk-sõdurid on pidanud meie jõulupuul valvet 43 aastat. Need meenutavad meile meie esimesi abielus jõule – kodust kaugel – ja iga järgnevat jõulupüha.
Meie poja pere tegi need pesulõksudest meelespead. Need kujutavad misjonäre üle maailma. Kas näete nende naeratusi? Rahvariideid? Nimemärke? Mulle öeldi, et üks neist kujutab mind.
Meie jõuluehted meenutavad sooje mälestusi sõpradest ja elamustest paljudes paikades. Igal aastal toimuv rõõmus ja eklektiline jõulumälestuste paraad paneb meid naeratama.
Prohvet Alma tunnistab, et maa liikumine korrapärasel viisil näitab Jumala olemasolu. Jõulud on tuttav ajahetk maa 365 ja veerandi päeva pikkuses tiirus ümber päikese. Kui me selle iga-aastase pöörlemise käigus taas kallisse jõuluaega jõuame, mõtlen ma kirjanik E. B. White’i sõnumile ajaringist.2
Ta vihjab, et me mõistame vaid kogemuse kaudu, et „aeg ei liigu tegelikult üldsegi ringikujuliselt”. Ajaring võib näida „oma kujult täiuslik, muutumatu, ette aimatav, ilma alguse ja lõputa”. Kuid meil on üksnes noorena ettekujutus, et võime teha täisringi, ilma et oleksime selle lõpus sugugi vanemad kui ringiga algust tehes.
Minu jaoks vihjab mõneti samasugune ja mõneti erinev jõudmine igasse jõuluaega sellele, kuidas aeg (ja ruum) võib olla ühtaegu sirgjooneline ja ringikujuline. Kuidas saavad „kitsa[s] ja aha[s] teerada”3 ning „üks igavene ring”4 kirjeldada teineteist täiendavalt reaalsust, mis põhineb Petlemmas sündinud Kristuslapse kesksel lepingul.
Nõnda on minu jaoks osa jõulude maagiast olla ühtaegu nii laps kui ka täiskasvanu. Me tunneme täiskasvanuna rõõmu sellest, mis rõõmustab meid kunagise lapsena. Ja me tunneme koos lapsega rõõmu, kui me loome ja uuendame koos mälestusi ja traditsioone.
Gongide pere teine lemmik jõulutraditsioon on meie pere jõulusõime või püha Kristuslapse sünnilugu kujutavate kujutiste väljapanemine.
Kas pole tore, kuidas Jeesuse sünnisteen keskendub Jeesusele Kristusele, kutsudes meid sama tegema? Üks hiljuti koju naasnud misjonär ütles: „Enne mu misjonit kuulus Jeesus mu ellu. Nüüd Ta on mu elu.”
Meie pere sõimesid on kõikmõeldavas suuruses ja raamistikus, need on valmistatud kõikmõeldavast materjalist ja kõikmõeldavates paikades. Iga sõim tunnistab Jeesusest Kristusest ja Tema õnnistustest igale rahvusele, hõimule, keelele ja rahvale.
Meile meeldib, et Jumala lapsed kujutavad kõikjal Jeesuslast, Maarjat, Joosepit, hommikumaa tarku, karjaseid ja loomi tuttavate ja seostuvate seadete, elementide ja detailidega. Need sõimed meenutavad ka seda, et Jumal armastab kõiki oma lapsi. Me näeme Jumala armastust selles, kuidas meie sõimed ja sünniloo komplektid välja näevad, sõltumata sellest, kust need pärit on.
Gongide pere kolmas lemmiktraditsioon lisaks meie Päästja sünnist rääkivate pühakirjalugude ühislugemisele on lugeda koos perega ette Charles Dickensi „Jõululaulu”.
Kui ma panen salli kaela ja torukübara pähe, kas te võite siis mind hetkeks ette kujutada Ebenezer Scrooge’ina „Jõululaulus”?
Mõnel aastal loeb meie pere läbi terve „Jõululaulu”. Segame oma kakaod jõulukommidega ja naerame punapõselistest õuntest ja auravast hõõgveinianumast lugedes. Meil tulevad judinad peale, kui Jacob Marley vaim kolistab oma ahelatega. Me oleme südamest liigutatud, kui Möödaläinud, Tänavuste ja Tulevaste Jõulude Vaimud aitavad Ebenezer Scrooge’il uueks inimeseks saada.
Mõnel aastal loeb meie pere „Jõululaulu” lühiversiooni, mille meie poeg ja minia lühendasid, et see sobiks meie pere väikestele liikmetele, kellel on lühike tähelepanulävi.
Ja mõnel aastal loeme naeru saatel ette vaid „Jõululaulu” tunnuslause. See koosneb kahest ütlusest: „Häh, lollus” ja „Jumal õnnistagu meist igaüht!”
Charles Dickens alustas „Jõululaulu” kirjutamist 1843. aasta oktoobris ja lõpetas detsembrikuu alguses – see võttis kõigest kuus nädalat. Esimesed 6000 eksemplari trükiti Londonis 19. detsembril 1843. Jõuluõhtuks oli tiraaž välja müüdud.
„Jõululaulu” tagamaade uurijad selgitavad, et Charles Dickens kirjutas ajal, mil Victoria-ajastu Inglismaa jõulude tähenduse üle järele mõtles. Millist rolli võiksid või peaksid jõuluaeg, jõulupuud, jõulutervitused, perekondlikud jõuluaja kokkutulekud, jõulukaardid ja isegi jõululaulud ühiskonnas mängima?
Ajal, mil paljud tundsid kindlusetust, eraldatust ja üksildust, puudutas Dickensi „Jõululaulu” inimeste sügavat igatsust sõpruse, armastuse ja ankurdavate kristlike väärtuste järele, just nagu Ebenezer Scrooge leidis möödaläinule, praegusele ja eesolevale rahu ja tervenemist.
Nii tookord kui ka praegu lähendab jõulude tõeline tähendus meid Jeesuse Kristusega, kes lapsukesena sõimes sündis. Sisemus halastusega täidetud, teab Jeesus Kristus vastavalt lihale, kuidas meid aidata. Nii nagu tookord, tähistatakse ka praegu jõuludega lepingulist kuuluvus-, osadus- ning kogukonnatunnet, mida saame kogeda Jeesuse Kristuse ja üksteisega.
Lubage mul esitada siinkohal üks veidi erinev „Jõululaulu” küsimus. Miks me mõtleme Scrooge’ile viidates peamiselt vanale pahurale ihnuskoile, kes pilkab jõule kui suurt lollust?
Miks me ei tunnusta rohkem uut Scrooge’i? Seda uut Scrooge’i, kes saadab heldelt jõuluüllatuseks suure kalkuni? Uut Scrooge’i, kes ei tülitse enam oma rõõmsa õepoja Frediga? Uut Scrooge’i, kes tõstab Bob Cratchitil palka ja hoolitseb Pisi-Timi eest?
Las skeptikud pilkavad. Uus Scrooge „tegi kõik, mis oli lubanud ja veel palju enamgi”. Temast sai just nii hea inimene ja nii hea sõber, nagu vanas heas maailmas teati.
Miks mitte pidada meeles seda härra Scrooge’i? Kas meie seas on neid või oleme ehk ise sellised, kes oleksid erinevad inimesed, kui me vaid lakkaksime neid endisel viisil tüpiseerimast ja stereotüüpimast?
Ükski inimene ega ükski pere pole täiuslik. Meil kõigil on nõrkused ja vead – midagi, mida soovime paremini teha. Võib-olla õnnestub meil nende jõulude ajal saada – ja anda – teistele ja iseendale Jeesuse Kristuse hinnalisi muutuse ja meeleparanduse ning andestuse ja unustuse ande.
Sõlmigem möödunud aastaga rahu. Laskem lahti emotsionaalsest ängist ja mürast, hõõrumisest ja pahameelest, mis meie elu segi paiskavad. Andkem üksteisele uus võimalus, selle asemel et endistele puudustele keskenduda. Andkem meis kõigis olevale uuele Scrooge’ile võimalus muutuda.
Meie Päästja tuli jõuluajal vange vabastama – ja mitte ainult neid, kes on vanglas. Ta saab vabastada meid mööda läinud aja vaimudest ja enda ning teiste patuahelaist ja kahetsustest. Ta saab lunastada meie enesekeskse iseka olemuse Temas taassündimise kaudu.
„Sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!”5
Seega häid jõule!
Olgu teie jõulutraditsioonid ja mälestused rõõmsad ja helged.
Tundkem rõõmu Jeesusest Kristusest jõuluajal ja iga päev.
Ma tunnistan rõõmuga Temast Tema pühal nimel. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.