Prohvetlikud kuulutused Kristuse sünnist
Jõuluajal tähistame meie, usklikud, Jeesuse Kristuse – Jumala, Igavese Isa Ainusündinud Poja sündi. Osana sellest Esimese Presidentkonna jõululäkitusest, mis paneb paika meie tähistamise mustri, kõnelen mina Tema sünni prohvetlikust kuulutusest.
Ükski kuulutus polnud märkimisväärsem kui ingli ilmumine Maarjale.
„Siis ingel ütles temale: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!
Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus.
Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje,
ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!”” (Lk 1:30–33)
Jumala Poja surelik sünd, elu ja surm olid olulised osad meie Taevase Isa plaanist „tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Ms 1:39). Enne maailma loomist valiti Jeesus Kristus kogema surelikku elu ja saama Päästjaks, kes oli vajalik selle plaani elluviimiseks (vt Ms 4:2). Isa Aadamal kästi teha ohverdusi, mis olid „Isa Ainusündinud Poja ohverdamise võrdkuju, selle, kes on täis armu ja tõde. Mispärast [õpetati talle], sul tuleb teha kõike, mida sa teed, Poja nimel, ja sul tuleb meelt parandada ning hüüda Jumala poole Poja nimel igavesti.” (Ms 5:7–8)
Moosese raamatust loeme samuti Jumala selgitust sellest, mis on Tema „päästmisplaan kõikidele inimestele minu Ainusündinu vere kaudu, kes tuleb aegade keskpaigas” (Ms 6:62). Jumal, Isa käskis meil parandada meelt ja saada ristitud „Ainusündinud Poja nimel, kes on täis armu ja tõde, kes on Jeesus Kristus, ainukene nimi, mis taeva all antakse, mille kaudu inimlastele tuleb pääste” (Ms 6:52).
Jesaja, suur Vana Testamendi prohvet, kuulutas Messia eesseisvast sünnist. „Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe,” kuulutas ta. „Ennäe, neitsi saab käima peale ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel!” (Js 7:14).
Jesaja kuulutas samuti:
„Sest meile sünnib Laps, meile antakse Poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst!
Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja Tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õiglusega, sellest ajast ja igavesti!” (Js 9:5–6).
Kristuse sünd ilmutati ka Mormoni Raamatu prohvetitele. Kuussada aastat enne Päästja sündi õpetas Lehhi, et Jumal kasvatab juutide seas üles „Messia ehk teiste sõnadega maailma Päästja” (1Ne 10:4).
Prohvet Abinadi kuulutas:
„Kas ei kuulutanud Mooses neile prohvetlikult Messia tulemisest ja et Jumal lunastab oma rahva? Jah, ja tõepoolest, kõik prohvetid, kes maailma algusest peale on kunagi prohvetlikult kuulutanud – kas nad ei ole rääkinud rohkem või vähem kõigist nendest asjadest?
Kas nad ei ole öelnud, et Jumal ise tuleb alla inimlaste hulka ja võtab endale inimese kuju ning kõnnib võimsa väega maa pinnal?” (Mo 13:33–34).
Prohvet Nefi kirjutas, kuidas ingel näitas talle neitsit Naatsareti linnas, kuulutades: „Vaata, neitsi, keda sa näed, on liha järgi Jumala Poja ema” (1Ne 11:18).
„Ja sündis[, kirjutas Nefi], et ma nägin, et ta viidi Vaimus ära; ja pärast seda, kui ta oli Vaimus mõneks ajaks ära viidud, rääkis ingel minule, öeldes: Vaata!
Ja ma vaatasin ja nägin taas neitsit, kandmas oma kätel last.
Ja ingel ütles minule: Vaata Jumala Talle, jah, tõepoolest Igavese Isa Poega!” (1Ne 11:19–21; vt ka Al 7:9–10).
Me kõik teame, kuidas kõlas esimene kuulutus pärast Jeesuse sündi. On väga tähendusrikas, et see taevalik kuulutus tuli inimrühmale, kes, nagu meile räägitakse, olid tolleaegses ühiskonnas kõige madalamal positsioonil.
„Ja seal paigus oli karjaseid väljal õitsil pidamas valvet öösel oma karja juures.
Ja Issanda ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende ümber, ja nemad kartsid üliväga.
Ja ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale:
sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus! ‥
Ja äkitselt oli ingliga ühes taeva sõjaväe hulk; need kiitsid Jumalat ning ütlesid:
Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kelledest temal on hea meel!” (Lk 2:8–11, 13–14)
Mõni päev pärast Päästja sündi kuulutati sellest kahele väga pühale isikule, keda meie päevil kutsutakse templitöötajateks:
„Ja vaata, Jeruusalemas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õige ja jumalakartlik ning ootas Iisraeli troosti; ja Püha Vaim oli tema peal.
Temale oli Püha Vaim ilmutanud, et ta ei näe surma, enne kui ta on näinud Issanda Võitut.
Ja ta tuli Vaimu sunnil pühakotta. Ja kui vanemad lapsukese Jeesuse sinna tõid, et tema pärast teha käsuõpetuse kombe järgi,
siis ta võttis tema sülle, kiitis Jumalat ning ütles:
„Issand, nüüd sa lased oma sulase rahus minna oma sõna järele,
sest mu silmad on näinud sinu päästet.”” (Lk 2:25–30)
Teise kuulutuse sai püha naine, kes oli samuti templis. Anna, keda pühakirjas kutsutakse naisprohvetiks, „oli väga elatanud ‥
ja tema oli lesk, ligi kaheksakümmend neli aastat vana. See ei läinud ära pühakojast, vaid teenis Jumalat paastumiste ja palvetamistega ööd ja päevad.
Tema tuli sinna samal tunnil ja ülistas Jumalat ning kõneles temast kõikidele, kes ootasid Jeruusalemma lunastust.” (Lk 2:36–38)
Need äsja tsiteeritud prohvetlikud kuulutused ja teadaandmised räägivad Päästja esimesest tulemisest. Nüüd me valmistume Issanda teiseks tulemiseks, ajaks, mida usklikud innukalt ootavad ja uskmatud kardavad või eitavad. Meid kästakse: „seiske pühades paikades ja ärge laske ennast kõigutada, kuni tuleb Issanda päev; sest vaata, see tuleb äkitselt, ütleb Issand” (ÕL 87:8). Nende pühade paikade seas on kindlasti templid ja templilepingud, millest ustavalt kinni peetakse, kodu, kus lapsi hinnatakse ja õpetatakse, ning meie erinevad preesterluse volituse kaudu saadud ülesanded, sealhulgas teenimine misjonil, templis ja teised kutsed, mida täidetakse kogudustes ning vaiades.
Kui me valmistume Tema teiseks tulemiseks ja kui seisame pühades paikades, siis peame jõule mitte ainult „heade soovide” või „rõõmsate pühade” hooajaks, vaid ajaks, mil tähistada Jumala Poja sündi, ja ajaks, mil pidada meeles Tema õpetusi ja Tema lepituse igavikulist tähtsust. Ma palvetan, et oleksime selle tegemisel ustavad.
Ma tunnistan nende asjade õigsusest Tema nimel, kelle sündi me tähistame. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.