„Ennekõike”
Kiriku Haridussüsteemi koolitusülekanne • 12. juuni 2019 • Kiriku kantseleihoone esimese korruse auditoorium
Esiteks soovin tänada igaühte teie seast teie püüdluste eest koondada tähelepanu Päästjale kui oma evangeeliumiõppe ja õpetamise keskpunktile. Kui ma olen vaadanud pealt tunde ning näinud teid ja teie õpilasi määratlemas Tema nimetusi ja rolle, uurimas Tema iseloomujooni ja omadusi ning võtmas õppust Tema täiuslikust eeskujust,1 olen ma tundnud Taevase Isa tänulikkust selle eest, et te Tema Armsast Pojast tunnistate. Kui te olete järginud vanem Clarki nõuannet aidata oma õpilastel Teda tundma õppida ja Temalt õppust võtta,2 olen ma märganud teie õpetustes ja üleskutsetes rohkem Püha Vaimu. Üks õpetaja ütles mulle hiljuti: „Õpetuses Jeesusele keskendumine on rõõmu mu klassi tagasi toonud.” Innustan teid otsima jätkuvalt inspiratsiooni, kuidas seda teha iga päev kõige tõhusamalt.
Täna tahaksin kutsuda teid tegema veelgi suuremaid jõupingutusi, et aidata teie õpilastel märgata Päästjat mitte ainult pühakirja uurides, aga ka teis – kui püüate järele aimata Tema eeskuju ja Ta armastust. Võib-olla on teil meeles president Boyd K. Packeri mõte, mille mõju on minu arvates ühtlasi nii põnev kui ka vapustav:
„Omadused, mida mul on olnud eriline võimalus teis, vennad ja õed, aastate jooksul märgata, pole mitte midagi muud kui Meisterõpetaja kuvand, mis teist läbi kumab. Usun, et Kristuse peegelpilt uurendatakse teie näoilmesse teie panuse järgi seoses teie probleemide ja ülesannetega. Ja igal praktilisel eesmärgil selles klassiruumis just sel ajahetkel, selles väljenduses ja selle inspiratsiooniga, olete teie Tema ja Tema on teie.”3
Päästja igakülgsete omaduste juures näib olevat nii motiveeriv jõud kui ka kõigi teiste omaduste alus Tema täiuslik armastus – Tema armastus oma Taevaisa vastu ja Ta armastus kõigi meie vastu.
Apostel Paulus kirjutas: „Kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, ‥ aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi!”4 Paulus võinuks öelda seminari- ja instituudiõpetajate rühmale: „Kui mul oleks karismaanne ja ma teaksin õpetamise, õppimise ja kogu pedagoogika aluseid, ja kui mul oleks tõeliselt oivalised näitlikud õppetunnid, aga mul poleks ligimesearmastust, siis ei oleks minust ühtigi!” Palun ärge võtke seda avaldust vabandusena, miks mitte näha vaeva, et saada väga oskuslikuks õpetajaks. Kuid pidage meeles, et kui me palvetame, et saada teadmist, tunnetust ja koguni usku, ega lisa ligimesearmastust, oleme kui „kumisev vask ja kõlisev kelluke”5.
„Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust”
Lisaks kirjutas apostel Paulus: „Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust.”6
Üks näide Päästja heldusest on kirjas Luuka 19. peatükis. Tölner Sakkeus oli saanud roomlaste teenistuses rikkaks, kuid juudid vihkasid teda, kuna tundsid end tema maksukogumise tõttu reedetuna. Ühel päeval püüdis Sakkeus näha Jeesust, kuid ei näinud, kuna ta oli lühikest kasvu ega suutnud läbi trügida rahvamassist, kes polnud nõus teda aitama. Nõnda jooksis Sakkeus ettepoole, kust Jeesus pidi mööda kõndima, ja ronis metsviigipuu otsa, et Teda siis näha.
Pühakirjas öeldakse: „Kui nüüd Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja nägi teda ning ütles temale: „Sakkeus, tule usinasti maha, sest täna ma pean jääma sinu kotta!”
Ja ta tuli usinasti maha ja võttis teda vastu rõõmuga.”7
Kas te kujutate ette, mis tunne võis Sakkeusel olla, kui teda märgati, ja kuidas mõjus Päästja kutse kellelegi, kes oli harjunud olema välja praagitud? See väike heategu pidi olema ilmatult tähendusrikas.
Meie õpilased vajavad meie pikameelsust ja heldust. Halb käitumine, vahelesegamine ja viletsavõitu suhtumine võib ajuti õpetamist raskendada. Kuid ma õhutan teid vaatama sel hetkel käitumisest kaugemale ja nägema inimest. Palun peatuge piisavalt pikaks hetkeks, et küsida: „Mis võiks veel sellist käitumist või suhtumist põhjustada?”
Nagu õpetas vanem Jeffrey R. Holland: „Kui need lapsed tunnis kaasa ei tööta, siis võib-olla ei saa te neid veel õpetada, kuid te võite neid armastada. Ja kui te neid täna armastate, siis ehk homme saate neid õpetada.
‥ See ei sõltu neist. Me võime armastada neid algusest lõpuni ja imed sünnivad.”8
Kuid kuidas seda teha, eriti kui mõne armastamine võib näida raskem? Vanem Holland aitas meid ka sellega, kui sõnas: „Te võite alustada Jumala armastamisest. Seejärel saate paluda Tal aidata teil laiendada seda armastust, mida te Tema vastu tunnete, teisteni, kes teie armastust vajavad.”9 Te saate „palu[da] Isa kogu südame jõuga, et te võiksite täituda selle armastusega”10. Te saate palvetada, et näha neid sellistena, nagu näeb neid Tema. Te saate kuulata ja püüda neid mõista. Ja nagu lisas president Henry B. Eyring: „Teenige neid! Leidke väikeseid asju, mida nende heaks teha. Makske teenimise hinda ja Jumal austab seda. Ma luban teile seda. Ärge muretsege, kui teie õpilased pole ajuti armastusväärsed. Tehke lihtsalt midagi nende heaks ja nad tunduvad teile veidi armastusväärsemad. See on Jumala and.”11
Ma tänan teid kõiki, kes käivad vaatamas oma õpilaste muusikalisi etteasteid ja spordiüritusi või leiavad muid vaikseid viise, kuidas neid teenida. Isegi kui nad teid ei näe, tunnevad nad, et teie armastus nende vastu suureneb, sest Issand õnnistab teid ligimesearmastusega, kuna te neid teenisite.12
Veel üks näide Päästja heldusest on kirjas Markuse 5. peatükis.
Mõelge hetk, mida tegi Jeesus veritõbise naise heaks. Ta tegi midagi palju enamat kui naise füüsiline terveks ravimine. Naine oli ilmselt valust, sotsiaalsest hüljatusest ja rahamuredest kurnatud. Seega kui Jeesus tajus, et vägi on Temast väljunud, Ta „vaatas ümber, et näha, kes seda oli teinud”13. Naine oli juba füüsiliselt terveks saanud. Jeesus oli minemas mingit muud pakilist vajadust rahuldama, kuid jäi seisma. Ta tunnistas naise usku ja ütles talle hellalt „tütar”14. Päästja nägi naist, mitte tema haigust. Ta nägi armastust ja meeleülendust vajavat inimest, mitte lahendamist vajavat probleemi või täitmist ootavat ülesannet.15
Olgu ülesanne, mida teil on vaja täita; õppetund, mida teil on vaja ette valmistada või esitada; distsipliiniküsimus, mida kohtate, milline tahes, see annab teile alati võimaluse inimestel meelt ülendada.
Ja ma loodan, et meie armastus ulatub nendeni, kes ei ole hetkel nimekirjas või ei käi kohal. Paljud sarnanevad Sakkeuse ja selle naisega ning ootavad rahvamasside taga. Järgige Päästja eeskuju ja minge ning otsige nad üles.16 Palun olge palvemeelsed ja pidage üheskoos nõu, kui otsite inspiratsiooni, kuidas aidata üha enamatel noortel õppida Päästjast ja õppida Tema õpetusi. Programmis osalemine ja selle läbimise nimel tehtavad jõupingutused peaksid olema üks meie töö põhieesmärk ja kirg, mis seda tagant tõukab, et õnnistada veel enamaid meie Taevase Isa lapsi.
„Ennekõike – pange endale justkui mantlina ülle ligimesearmastuse side”
Issand ütles prohvet Joseph Smithile: „Ennekõike – pange endale justkui mantlina ülle ligimesearmastuse side, mis on täiuslikkuse ja rahu side.”17 Kuidas võiks see välja näha, kui kellelgi on üll ligimesearmastuse sidemed?
Johannese 8. peatükis loeme naisest, kelle variserid tõid templisse Jeesuse ette. Nad ütlesid Päästjale:
„Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt!
Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis sina ütled?”
Jeesus kummardas ja kirjutas maa peale, otsekui Ta poleks neid kuulnud. Kui nad küsides talle peale käisid, tõusis Ta püsti ja ütles: „Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!” Ja ta kummardas jälle ning kirjutas maa peale.
Kui südametunnistus hakkas varisere süüdistama, läksid nad üksteise järel välja. Kui Jeesus ja naine olid omaette jäänud, küsis Ta hellalt: „Naine, kus on need sinu süüdistajad? Ega keegi ole sind hukka mõistnud?”
„Naine vastas: „Mitte keegi, Issand!” Jeesus ütles: „Ega minagi sind hukka mõista; mine ja ära tee enam pattu!””18
Arvestage palun selle sündmuse üle järele mõeldes kolme õppetunniga kõigi nende paljude seast, mida Päästja oma täiusliku eeskujuga meile õpetab.
Esiteks võimaldab Jeesuse Kristuse lepitus meil oma vigadest õppida ja meeleparanduse kaudu mitte lasta neil meid süüdi mõista. Meie klassides on õpilasi, kes on teinud vigu. Kui õpetame kaastundlikult, et meie Taevaisa on nõus andestama ja et meeleparandus toob rõõmu,19 aitame õpilastel (ja oma lastel) uskuda, et Päästja lepitus käib nende kohta – sest see ju käibki!
Ja muuseas, see nõuanne käib ühtviisi meie kõigi kohta. Ka meil on vaja, et Päästja lepitus aitaks meil andeks ja terveks saada. Kui me siis isiklikult meeleparandusest rõõmu tunneme, võime inspireerida oma õpilasi pöörduma Päästja poole, kuna see kutse tuleb meie enda muutunud südamest.
Teiseks on armastus suur motivaator, mis aitab meil soovida teha seda, mis on õige. Vanem Dale G. Renlund ütles: „Loomulikult ei õigustanud Päästja abielurikkumist. Kuid Ta ei mõistnud ka naist hukka. Ta innustas naist elus ümberkorraldusi tegema. Tema kaastunne ja halastus ajendasid naist end muutma. Joseph Smithi piiblitõlge kinnitab, et naisest sai selle tulemusena jünger: „Ja naine ülistas Jumalat sellest hetkest peale ja uskus tema nimesse” (VAP Piibel, John 8:11, joonealune märkus c).”20
Me võime tunda õpetajate või lapsevanematena kiusatust vajalikke armastuseväljendusi tagasi hoida, kuna muretseme, et seda võib ajada segamini patu väljavabandamise või halva käitumise andestamisega. Meie õpilased ja meie lapsed tavaliselt juba teavad, mida me arvame Issandast ja Tema käskudest. Sageli vajavad nad kinnitust, et neid armastatakse ja hinnatakse. Me loodame, et kõik meie õpilased tunnevad Päästja ja Tema evangeeliumi kohta õppides samasugust armastust ja lootust, mida võis tunda see naine, kui teda õnnistati Päästja „ligimesearmastuse sidemetega”.
Kolmandaks, Päästja armastab Isa õpetust, kuid ei kasutanud seda kunagi nuiana. Variserid tundsid hästi Moosese seadust ja lausa osutasid sellele, tsiteerides nii seadust kui ka selle tagajärgi. Kuid seaduse enda Andja, kelle missioon oli „paranda[d]a neid, kel murtud süda, [ja] kuuluta[d]a vabastust vangidele”21, otsustas näidata hoopis halastust. Ta kaitses naist variseride süüdistavate käte ja südamete eest, võimaldades neil vajalikul kombel endasse süüvida ja saada teadlikuks nende endi vajadusest muutuda.
Ajuti on meil olnud õpilasi ja õpetajaid, kes on käinud õpetusega ringi süüdistamise ja hukkamõistu meelsust esile kutsudes. Innustuse ja harimise asemel on selline lähenemine alandav ja võib lausa hävitada. Selleks et järgida Õpetaja eeskuju, tuleb õpetada nii, et see toob lootust ja ravib murtud südamed.
Lisaks patule murravad südant erinevad asjaolud. Paljud õpilased on olnud keerulises, lausa traumeerivas olukorras, mis on pannud neid kahtlema, kas neid armastatakse ja hinnatakse. Mõnele valmistab raskusi muretsemine või täiuslikkus, mis paneb neid kuulma lootuse asemel hukkamõistu. Mõni tunneb, et ta pole oodatud, kuna ta kogeb kiusatusi või katsumusi seoses soolise identiteediga ning tunneb, et ta on lõksus, ja muretseb, et tal pole Jeesuse Kristuse taastatud Kirikus ei kohta ega tulevikku.
Me peame püüdma õpetajatena mõista, mida annavad need kogemused meie õpilastele. Lubage ma jagan vaid ühte näidet seminarikogemusest, endise õpilase vaatenurgast. Ta ütles: „Meile on antud käsk armastada oma ligimest, kuid tundub, et inimeste arvates on selleks käsuks armastada oma ligimest, kui sa just pole homoseksuaalne. Üleüldine sõnum on see, et see on kõige hullem asi üldse ning tekitab minus kahtlusi, kuidas tunda eneseväärikust ja kuidas saab Taevane Isa mind kunagi armastada?”
Mistahes isiklike katsumustega meie õpilased ka silmitsi ei seisa, peame me kuulama, et neid mõista ja neile siirast empaatiat ja armastust väljendada. Me peame looma klassi, kus küsimused on teretulnud ja kus teemasid arutatakse austusega ja läbimõeldult. Me peame õpetama tõde selgelt ning aitama igal õpilasel teadvustada endale, et ta on armastavate taevaste vanemate laps.22 Ja me peame aitama õpilastel teada, et nad pole üksi. Üha suurem armastus ja mõistmine kutsub kohale Püha Vaimu, tugevdab õppimist ja tervendab murtud südameid.23
President Dallin H. Oaks õpetas: „Meil on kohustus „kanda üksteise koormaid, et need oleksid kerged” (Mo 18:8). Kuigi me ei saa muuta Issanda õpetust, tahame, et meie liikmed ja eeskirjad arvestaksid nendega, kes heitlevad surelikkuse raskustega.” Ta lisas ka, et „meie liikmete püüe olla mõistvam, kaastundlikum ja armastavam peaks suurendama austust ja mõistmist ‥ [ning] vähendama tänapäeval nii üldlevinud viha ja tülitsemist. ‥ Teadagi on see meie soov ning me püüame seda saavutada oma liikmete ja teiste abil.”24
Igal õpetajal on kriitiline mõista õpetust, teada, mida Issanda prohvetid neil teemadel hetkel räägivad, ja teada, kuidas vastata kaastundlikult ja nii, et sellest on abi.25 Me oleme äärmiselt pühendunud neis valdkondades edu saavutama ning pakume teile abi lisakoolituste ja -materjalidega.
Kui tuleb ette hetki, mil teie ütlete või õpilased ütlevad midagi sellist, mis võib tekitada kelleski tunnet, et teda ei taheta, siis palvetage palun, et saada jõudu ja mõistmist, kuidas aidata süüdistavatel kätel langeda. Aidake oma õpilastel mõista, et igaüks meist alles kasvab ja vajab Päästja halastust. Lutsiferi tunti kui süüdistajat, kes meie „peale kaeba[s] meie Jumala ees päevad ja ööd”26. Võrreldes sellega on Issanda käed ja armastus ikka veel välja sirutatud.
Teine jumaliku armastuse iseloomustaja on meie Taevaisa soov, et me saaksime Tema-sarnaseks ja võtaksime vastu kõik õnnistused, mis Ta on valmistanud oma lastele.
Meie Taevane Isa on kõrgete ootustega Jumal
Vanem D. Todd Christofferson on öelnud: „Meie Taevane Isa on kõrgete ootustega Jumal.”27 Ta ei anna meie suhtes alla. Ta on meiega kannatlik, kui vaarume, ei kaota lootust, kui me muutume paremaks, ja peab kannatlikult vastu, kui me kasvame. Oma õpilasi armastaval õpetajal on ka kõrged ootused ja ta hoolib rohkem nende igavesest arengust kui sellest, kuidas tänane tund läks või kui hästi ta oma õpilastele meeldib.
Jeesus hoolis väga oma järgijate edusammudest.
Näiteks nägi Jeesus Peetruses seda, mida too iseendas näha ei suutnud. Ta kutsus Peetrust tegutsema usus ja kui Peetrus lõi kõhklema, tõstis Päästja ta üles, keskendudes alati sellele, kes Peetrusest lõpuks saab.
Kõrged ootused inspireerivad õpilasi tegutsema usus, võimaldades neil saada osa Issanda lubatud õnnistustest. Vanem Neil L. Andersen õpetas, et kui juhime ja õpetame ilma armastuseta ja meil on madalad ootused, aitame kaasa vastuhakule. Kõrged ootused ilma armastuseta soodustavad kõrvalekaldumist. Suur armastus, kuid madalad ootused tekitavad ühtekuuluvustunnet ilma erilise arenguta. Kuid suur armastus ja kõrged ootused kutsuvad esile imesid.28 Selline on Päästja armastus, ja ka meie armastus peab olema selline, kui tahame oma õpilaste elu muuta.
Kui olen uurinud seminari ja instituudi õpilastelt, kuidas nende õpetaja armastus on neid õnnistanud, on nende vastused kärmed tulema ja pakatavad tänutundest. Siin on vaid mõned hiljutised näited.
Üks noor naine ütles: „Mulle meeldib minna seminari ja näha oma õpetajat rõõmustamas ja naeratamas. Ma isegi ei oska seda sõnadesse panna, kui palju ta armastus on minu heaks teinud. Veidi aega tagasi tegi ta mulle komplimendi ja ma võitlesin majast väljudes pisaratega – see tegi mind nii rõõmsaks. See lihtne kompliment oli minu jaoks nii tähendusrikas. Lähen iga päev õhinal seminari. See on mu päeva kõrghetk. Mu õpetaja armastus on õpetanud mind armastama kõiki teisi kui Jumala poegi ja tütreid.”
Teise õpilase sõnad ümberjutustatuna: „Meie tänane tund on mind tõeliselt muutnud. Võtsin julguse kokku ja esitasin keerulise küsimuse ning mu õpetaja kuulas tähelepanelikult ja püüdis mõista, mis on selle küsimuse taga. Seejärel võttis ta aega mu küsimusele vastata. Tema sõnad avasid tõeliselt mu silmad millelegi, millega ma polnud varem arvestanud.”
Ja lõpuks kirjutas üks noor mees: „Minu suhtumine selle semestri alguses oli halb. Ma ei hoolinud ei evangeeliumist ega iseendast ja polnud absoluutselt õnnelik. Ütlesin oma vanematele, et tahan seminari pooleli jätta. Aga siis läksin tundi. Ja mu õpetaja teadis mu nime, kuigi ma polnud seal varem käinud. Tunni meelestatus pani aluse kogu mu päeva meeleolule ja elu muutus veidi paremaks. Muutsin oma harjumusi, hakkasin rohkem kirikus käima, pühakirja lugema ja mõtlema. Kuna ta armastas meid ja evangeeliumi ning ma nägin temas Kristuse valgust, püüdlesin ma selle valguse ja selle armastuse poole. Ma lõpetan seminari, teenin misjonil ja abiellun ühel päeval templis, sest mu õpetaja kutsus kohale Vaimu ja see oli iga päev õpetamisel tema kaaslane.”
Lõpetuseks tahaksin tuua kuuldavale oma tänu Issanda ja teie eest. Olen tänulik Issanda kõikehõlmava ja vahetu armastuse eest. Olen tänulik Tema kannatlikkuse eest, kui püüan saada selgeks neidsamu õppetunde, millest me täna rääkisime. Tema armastus ja kaastunne tekitavad minus soovi parem olla. Ja ma tahan, et te teaksite, kui väga me teid armastame. Me näeme, kuidas te teenite väsimatult neid, keda õpetate ja aitate. Me teame, kui palju te nende eest palvetate ja kuidas teil on valus vaadata nende heitlusi ja kuidas te rõõmustate nende edusammude üle. Me teame, et te kannate omaenda koormaid ja loodate iga päev Issandale, et ise ja oma perega Temalt jõudu saada. Me loodame, et te teate, et me palvetame teie eest ja et me teid armastame.
Et te võiksite aidata iga õpilast õppida Päästjat tundma ja armastama, aidates neil Teda näha nii pühakirja uurides kui ka teis. Palvetan, et me oleksime lihtsalt head ning näeksime inimesi, mitte probleeme; et me püüaksime õnnistada veelgi enamaid Taevase Isa lapsi; et me langetaksime süüdistavad käed ning aitaksime kõigil tunda, et neil on Issanda Kirikus koht ja tulevik; et me innustaksime oma õpilasi järgima Päästja õpetusi Jeesuse Kristuse eluaegsete jüngritena, pidades kinni lepingurajast, et nad võiksid saada kõik õnnistused, mis meie Taevasel Isal nende jaoks on. Aidakem neil tunda meie Taevase Isa ja Ta Poja Jeesuse Kristuse armastust ja loota sellele. Ja ärge iial unustage, et „Kristuse peegelpilt[i saab] uurenda[da] teie näoilmesse. Ja igal praktilisel eesmärgil selles klassiruumis just sel ajahetkel, selles väljenduses ja selle inspiratsiooniga, olete teie Tema ja Tema on teie.”29
Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
© 2019 Intellectual Reserve, Inc. All rights reserved. Versioon 5/19 Originaali pealkiri „Above All Things”. Estonian. PD60009021 124