2016. a pühalikud koosolekud
Leidke elus rõõmu


Leidke elus rõõmu

Õhtu koos vanem Quentin L. Cookiga

Ülemaailmne pühalik koosolek noortele täiskasvanutele • 11. september 2016 • Washington D.C. vaiakeskuses

Ma pean võimalust teile täna õhtul kõneleda suureks õnnistuseks.

Kui me siia maisesse ellu tulime, tõime Jumala lastena endaga kaasa jumaliku loomuse. Meie isiklik väärtus tuli taevast. Kui me mõistame oma jumalikku loomust ja siin olemise eesmärki, suudame ületada kõik katsumused ja proovilepanekud ning jääda truuks ja ustavaks oma lepingutele. See, mida me iseendast arvame, määrab ära, kui edukad me oleme oma maisel teekonnal. Meie enesehinnang paraneb, kui teatud põhilised inimvajadused on rahuldatud. Ma mainin kolme: vajadus olla armastatud, vajadus tunda heakskiitu ja vajadus edu saavutada.

Kui need vajadused pole rahuldatud, siis tunneme, et meid ei armastata, ei võeta omaks ning et me pole edukad. See põhjustab pettumuse, lootusetuse, enesehaletsuse, isolatsiooni ja üksilduse tundeid. Me kõik kogeme neid emotsioone.

Ma külastasin ükskord oma sõpra, kes jagas minuga noorte ülikooliõpilaste seas tehtud uuringut. Kui tudengitelt küsiti, mis oli nende suurim mure, vastasid paljud, et see on üksildus. Me võime tunda üksildust nii abielus kui ka vallalisena.

Me tunneme üksildust erinevatel aegadel oma elus. President Gordon B. Hinckley ütles kord: „Ma usun, et enamikule meie seast on parimaks ravimiks üksilduse vastu töö ja teiste teenimine.”1

Arvan, et see on väga hea nõuanne.

President Thomas S. Monson ütles seda järgmiselt: „Aeg-ajalt võib heitumus meie rada pimendada, pettumus võib olla meie pidevaks kaaslaseks. ‥ Issandat usaldades võime ‥ teha kindlaks, et meie jalad on kindlalt teenimise rajal ja meie süda ja hing pühendatud Issanda eeskuju järgimisele.”2

Olge tegusad ja õhinaga hõivatud Kiriku töös. Püsige palve ja pühakirjade uurimise kaudu lähedal oma Taevasele Isale. Leidke pühakirjadest eeskujusid, kus teised on üksildusega kokku puutunud või sellest üle saanud. Mõtelge Moronile ja kui üksildane ta oli oma rahva hävitamist kirjeldades. Ta kirjutas:

„Seepärast ma kirjutan ja peidan ülestähendused maasse; ja kuhu ma lähen, sel pole tähtsust.

‥ sest ma olen üksinda. Mu isa ja kogu minu suguselts on langenud võitluses ja mul pole sõpru ega kohta, kuhu minna; ja kui kaua Issand lubab mul elada, ma ei tea.”3

Ma arvan, et on tähtis meeles pidada, et me pole kunagi tõeliselt üksi. Päästja on lubanud meile tröösti. Kui me oleme väärilised, on Püha Vaim meie pidev kaaslane. Tema mõju aitab meil üksilduse perioodid üle elada. Me võime olla üksi, kuid me ei pea tundma üksildust. Mulle meeldib kirikulaul „Sind vajan, Issand, ma”.4

Vajadus armastuse ja heakskiidu järele on väga tõeline.

Olge lähedased oma perekonnaga, kus teid armastatakse ja tunnustatakse rohkem, kui suudetakse väljendada. Olge tegusad oma koguduses. Olge alati templiväärilised. Kui olete vallaline, käige kohtamas nendega, kes on templiväärilised. Ärge heituge kohatud inimeste ebatäiuslikkusest; kui me elu jooksul areneme, kasvame võimekuses ja muutume paremaks.

Vajadus edu järele on võimas ja motiveeriv.

Igaühel on and Jumalalt.5 Leidke enda anded ja tundke neist rõõmu. Arendage neid. Lugege oma patriarhaalset õnnistust ja leidke sealt nõu, hoiatusi, ande ja lubadusi.

Minu vanemad ei käinud templis enne seda, kui ma olin juba abielus ja meile sündisid lapsed. Ma ei arvanud, et me saame minu vanematega igaveseks pereks kokku pitseeritud. Ma pidin olema kannatlik ja ootama, kuni Issand meid sellega õnnistas.

Ma mõtisklen palju kannatlikkuse üle ja kui mitmel viisil Issand meile kannatlikkust õpetab. Mulle meeldib, kuidas seda kirjeldatakse raamatus „Jutlusta minu evangeeliumi”: „Kannatlikkus on võime taluda viivitusi, probleeme, vastuseisu või kannatusi, seejuures vihaseks, heidutatuks või rahutuks muutumata. See on võime täita Jumala tahet ning nõustuda Tema ajastusega. Kui oled kannatlik, pead sa ka pingelises olukorras hästi vastu ning oled võimeline seisma rahulikult ja lootusrikkalt silmitsi hädadega. ‥ Sa pead ootama Issanda lubatud õnnistuste täitumist.”6

Olen alati armastanud kirjakohta Psalmid 27:14: „Oota Jehoovat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Jehoovat!”

Vaatamata teie praegusele olukorrale leidke iga päev rõõmu. Kas poleks imeline ärgata igal hommikul ja öelda: „Ma tunnen end armastatuna, tunnustatuna ja edukana.” Me kõik võime seda teha!

Leidke rõõmu ja õnne sellel surelikul teekonnal. Elage väärilisena, et Püha Vaim võiks olla teie alatine kaaslane ja te võiksite saada kõik õnnistused, mis Issandal teie jaoks varuks on. See on minu palve Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.

Märkmed

  1. Gordon B. Hinckley. A Conversation with Single Adults. – Ensign, märts 1997, lk 61.

  2. Thomas S. Monson. The Path to Peace. – Ensign, mai 1994, lk 62.

  3. Mr 8:4–5.

  4. „Sind vajan, Issand, ma” – Kiriku lauluraamat.

  5. Vt ÕL 46:11–12.

  6. Jutlusta minu evangeeliumi (2005), lk 120.