Üks takso
Autor elab Põhja-Carolinas Ameerika Ühendriikides.
„Aita meil leida üks takso, et me täna kirikusse jõuaksime,” palvetasid tüdrukud.
„Mul on kirikusse minnes alati rõõmus tunne” (Children’s Songbook, lk 157).
See lugu leidis aset Cantabrias Hispaanias.
„Kuidas me täna kirikusse jõuame?” küsis Ellie väike õde Peppa. „Väljas sajab nii kõvasti vihma!”
„Ära muretse,” ütles Ellie. „Me oleme julged!”
Ellie aitas Peppal mantli nööbid kinni panna. Seejärel tõmbas ta endale kummikud jalga.
Ellie ja Peppa läksid koos mami ja papiga välja. Sadas veel tugevamalt kui varem. Tuul keeras nende vihmavarjud pahupidi. Ellie ei tundnud enam, et ta väga julge on.
„Mida me tegema peaks?” küsis Ellie. Oli liiga tormine, et bussipeatusesse jalutada.
„Me läheme taksoga,” ütles papi.
„Hea mõte,” nõustus mami. „Lähme!”
Nad läksid mööda üleujutatud tänavat edasi. Neist ei möödunud ühtegi taksot ega autot. Isegi panadería (pagaripood) oli suletud.
Lõpuks nägid nad taksopeatust, kus taksod inimesi peale võtsid. Kuid esimene taksokoht oli tühi.
„Oo, ei!” ütles Peppa.
„Está bien. Kõik on hästi,” lohutas Ellie. „Seal võib takso olla. Me lihtsalt ei näe seda veel.”
Nad läksid lähemale. Ka järgmine parkimiskoht oli tühi.
„Mis me nüüd teeme?” küsis Peppa.
„Ma tean!” hüüatas Ellie. Palvetame!”
Tüdrukud ütlesid sosinal palve. „Nuestro Padre Celestial, palun aita meil leida üks takso, et me täna kirikusse jõuaksime. Me püüame valida õiget, aga selles vihmas ei ole see kerge. En el nombre de Jesucristo, amén.” Ellie alles õppis hispaania keelt ja nii ütles ta palve inglise ja hispaania keeles segamini.
Nad kõndisid veel natuke. Ka järgmine parkimiskoht oli tühi.
„Võib-olla peaksime ringi pöörama ja koju tagasi minema,” hüüdis papi tuules.
„Meie jalad on läbimärjad!” sõnas mami.
„Lähme veel natuke edasi,” palus Ellie. „Meil on vaja ainult ühte taksot.”
Nüüd nägid nad viimast parkimiskohta.
Seal seisis takso, roheline tuluke põlemas!
Ellie ja Peppa hüppasid taksosse. Mami aitas neil tuule sasitud juukseid siluda. „Andestage, et me teie istmed märjaks teeme,” vabandas papi juhi ees.
Nad jõudsid kogudusehoonesse ja tervitasid oma sõpru besode ja abrazodega (muside ja kallistustega).
„Ma ei suuda uskuda, et me takso leidsime,” ütles mami. „¡Que suerte!”
„See polnud õnn,” selgitas Ellie. „Me Peppaga palvetasime, et Taevane Isa aitaks meil Kirikusse jõuda. Ja Ta võttis meid kuulda!”
Illustratsioon: Patricia Geis