Uus kool, uus sõber
Kuidas saaks Ada leida sõpru, kui ta ei oska hiina keelt?
„Ma kardan,” ütles Ada. See oli tema esimene koolipäev Taiwanis. Kuid ta ei osanud hiina keelt nagu teised õpilased. Kuidas ta sõpru leiab? Kellega ta vahetunnis mängib?
Ema kallistas Adat kõvasti. „Hirmu tundmises pole midagi imelikku.”
Ada mossitas. „Ma ei tea, kuidas siin sõpru saada.”
Ema kallistas Adat uuesti. „Kui sa närveerid, siis ehk võid mõelda Algühingu laulu peale. Kas sellest oleks abi?”
Ada noogutas. Seejärel kõndis ta emaga oma klassi. Õpetaja ootas teda. „Ni hao!” ütles õpetaja. Ada proovis naeratada. Ta ei teadnud, mida need sõnad tähendavad.
Ada jättis emaga hüvasti. Seejärel leidis ta laua ning istus.
Ta vaatas teisi lapsi. Osad neist vestlesid omavahel. Teised istusid vaikselt nagu Ada. Ada närveeris. Tundus, nagu tema kõhus sumiseksid mesilased.
Seejärel nägi Ada tüdrukut, kes nuttis. Ada tahtis teda aidata. Kuidas saaks ta aidata, kui ta ei oska hiina keelt? Mis siis, kui tüdruk ei taha abi?
Aga siis Ada tegi, mida ema oli öelnud. Ta mõtles oma lemmiku Algühingu laulu sõnadele: „Jeesuse moodi nüüd sa armasta.” Ada teadis, et Püha Vaim palus, et ta aitaks.
Ada istus tüdruku kõrvale. Ta pani oma käe tema ümber. Seejärel patsutas ta tema selga, just nagu ema tegi, kui Ada oli kurb. Tüdruk ei nutnud enam. Ta kallistas Adat vastu.
Ada näitas näpuga enda peale. „Ada.”
Tüdruk näitas näpuga enda peale. „Mei” ütles ta.
Ada naeratas. Ülejäänud päeva istus ta Mei kõrval. Kuigi nad ei rääkinud sama keelt, oli neil koos lõbus. Nad sõid koos lõunat. Nad mängisid koos vahetunnis. Ja Mei aitas Adal õppida hiina keeles uusi sõnu.
Ada ei suutnud ära oodata, et emale uuest sõbrast rääkida. Ta teadis, et kui ta järgib Jeesust, siis ei pea ta midagi kartma.
Illustreerinud Shawna J. C. Tenney