„Jälle puhas,” Sõbrake, mai 2024, lk 18–19.
Jälle puhas
Ma ei suutnud isegi üks päev õigesti valida! mõtles Emily.
Lugu leidis aset Ameerika Ühendriikides.
Emily seisis koos isaga vees ja naeratas. Ta oli oodanud seda päeva nädalaid! Ta süda peksles, kuna ta polnud kunagi varem vee alla laskunud. Kuid ta oli nii põnevil, et teda ristitakse nagu Jeesust Kristust.
Ta pani silmad kinni ja kuulas, kuidas isa ütles ristimispalve. Seejärel sulges ta nina, pani silmad kinni ja painutas põlved, kui isa ta vette kastis.
Isa tõmbas ta kiiresti üles tagasi ja vesi voolas mööda teda alla. Emily pidi silmad veest kuivaks pühkima, aga ta naeratas. Tal oli hoopis teine tunne. Teda täitis uus õnnetunne. Ta tahtis end alati nii tunda!
Isa kallistas teda kõvasti. Ma tean, kuidas seda head tunnet alles hoida, mõtles Emily. Ma pean vaid õigesti valima ja Jeesuse Kristuse sarnane olema! Ta oli kindel, et ta suudab seda.
Kui nad koju jõudsid, tormas Emily autost välisukse juurde. Sama tegi ka ta nelja-aastane vend Jonah. Just siis, kui Emily ukse juurde jõudis ja seda avama hakkas, haaras Jonah tal seelikust ja sikutas seda jõuka enda poole.
„Ära tee!” karjus Emily. Ta tõmbas seeliku venna käte vahelt ja astus siis talle ette, et ta ei saaks esimesena sisse minna. Emily oli nii vihane!
Äkitselt ta tardus. Kohutav tunne valdas teda. Ta astus tee pealt eest ja lasi Jonah’l sisse joosta.
„Vabandust!” hüüdis ta talle järele. Ta oli just langetanud vale valiku. Päästja poleks Jonah’ peale karjunud. Kuidas ta sai kõik juba vussi ajada? Ta uus õnnetunne oli kadunud.
Ma olen kõik ära rikkunud, mõtles ta. Ma ei suutnud isegi üks päev õigesti valida!
Järgmine päev oli pühapäev. Kui Emily end kirikuks valmis sättis, mõtles ta Jonah’ peale karjumisele. Ta tundis end ikka veel kohutavalt.
Piiskop palus sakramendikoosolekul Emilyl ette tulla. Teda hakati liikmeks kinnitama. See tähendas, et ta saab Püha Vaimu anni. Ta istus toolile. Isa pani oma käed hellalt ta pea peale.
Emily sulges silmad ja isa alustas. Ta kuulis isa suust sõnu: „Võta vastu Püha Vaim.”
Emily kuulas edasi.
„Emily, pea alati meeles, et tänu Jeesusele Kristusele saad sa vale valiku üle meelt parandada,” ütles isa. „Iga kord kui sa sakramenti võtad, võid sa mõelda lepingule, mille sa ristimise ajal sõlmisid. Sa saad lubada uuesti Teda järgida.”
Kui isa õnnistuse lõpetas, oli Emily rõõmus ja rahulik. Ta teadis, et Püha Vaim ütles talle, et kõik saab korda. Sellest polnud midagi, et ta ei ole täiuslik. Tänu Jeesusele Kristusele ja Tema lepitusele võib ta meelt parandada ja andeks saada! Tal oli kahju, et ta oli Jonah’ peale karjunud, ning Taevane Isa teadis, et ta proovib teha paremini.
Emily naeratas, kui nad isaga oma kohale läksid. Järgmisena oli sakrament ja Emily ootas seda väga.
Illustreerinud Audrey Day