Jumala armastuse jagamine

Carolina Maldonado

(Põhineb tõestisündinud lool.)

Thais ei teadnud, mida öelda või teha, aga ta tahtis aidata.

Lugu leidis aset Boliivias.

Oli palav hommik. Thais ja tema sõber Claudia ajasid üle jalgpalliväljaku kõndides juttu ja naersid. Kehalise kasvatuse tund oli just lõppenud ja nad läksid nüüd matemaatikatundi.

Väiksematel lastel oli vahetund. Thais vaatas, kuidas nad mängisid.

Siis aga nägi ta ühte tüdrukukest üksinda trepil istumas. Lähemale jõudes nägi Thais, et tüdruk nutab.

Thais viipas Claudiale, et ta tuleks tüdrukukese juurde.

Claudia kortsutas kulmu ja raputas pead: „Me jääme hiljaks.”

Enne kui Thais midagi öelda jõudis, kõndis Claudia minema.

Thais vaatas tüdrukukesele otsa. Ta oli umbes viieaastane. Tüdrukuke peitis näo põlvede vahele ja kattis pea kätega.

Thais istus ta kõrvale. Tüdruk liigutas veidike.

„Kas sinuga on kõik korras?” küsis Thais leebelt.

Tüdruk ei vastanud. Thais polnud kindel, mida öelda või teha.

„Kas ma saan sind aidata?” küsis ta järgmisena.

Tüdruk kehitas õlgu.

„Minu nimi on Thais. Mis on sinu nimi?”

Lõpuks tõstis tüdruk silmad Thaisi poole. „Nicol.”

„Miks sa nutad, Nicol?”

„Kõik kiusavad mind, sest ma olen paksuke,” ütles ta nuuksudes.

Thais kuivatas Nicoli nägu. „Mul on kahju, et nad nii ütlesid. Pole tähtsust, mida inimesed arvavad.”

„Nad ütlevad, et ma ei ole ilus.”

„No minu arvates nad eksivad.” ütles Thais naeratades. „Sa oled väga ilus ja sa oled ka väga eriline. Kas sa teadsid seda?”

Thais mõtles ühele oma lemmikule Algühingu laulule. Ta teadis nüüd, mida öelda.

„Sa oled Jumala laps,” ütles Thais, tüdrukul kätest kinni võttes.

Thais rääkis veidi Nicoliga. Ta selgitas, kui tähtis on Nicol Taevasele Isale, tema perele ja paljudele teistele, kes teda nii väga armastavad. Vähehaaval hakkas Nicol naeratama.

Mõne minuti pärast tõusis Nicol püsti ja kallistas Thaisi kõvasti. „Aitäh!” ütles ta.

Thais vaatas, kuidas ta uus sõber, suur naeratus näol, minema jooksis. Tal oli hea tunne, et ta sai aidata Nicolil end paremini tunda ja teada, kui väga Jumal teda armastab.

Siis hüppas ka Thais ise püsti. „Pean jooksma sama kiiresti kui Nicol või muidu jään matemaatikasse hiljaks!” mõtles ta naeratades, kui ta tundi kiirustas.

Illustreerinud Flavio Remontti