Seenestipendium

Jun Hori

Milliseid õppetunde saab millestki nii vastikust nagu seened?

Illustreerinud Julia Yellow

Mulle ei meeldi seened. See hais ja tekstuur – need on täiesti vastumeelsed! Kuid kui ma olin laps, hakkasid mu vanemad seeni kasvatama ja nii olid need iga päev meie toidulaual. Seenekorjamise ajal aitasin oma vanemaid hilisõhtuni. Kaalusin 200 grammi seeni, panin need kotti ja sulgesin pakendi. Mäletan, et mul oli perega lõbus juttu ajada. Otsekui oleks iga päev olnud pereõhtu.

See oli ühtlasi perele sissetulekuallikas ja seega pidime aitama. Kuid sel olid ka varjuküljed. Esiteks näidati ühte mu lemmikut telesaadet just siis, kui meil oli tööaeg, ja ma ei saanud seda vaadata. Teiseks olid mu käed töö lõppedes seentest mustad ning seda värvi ja haisu oli raske seebiga maha saada. Lapsena nurisesin vahel, miks ma iga päev nii palju aitama pean.

Seened olid mõnda aega hea sissetulekuallikas, kuid hiljem hind langes, kuna seenekasvatajate arv suurenes, ja mu vanemad lõpetasid seente kasvatamise. Arvasin, et nad lõpetasid vaid hinnalanguse tõttu, kuid sain teada üllatava seiga, kui lõpetasin kõrgkooli.

Vanemad olid hakanud seeni kasvatama, et mulle ja mu vennale kõrgkooliks raha koguda. Nad lõpetasid vaid seetõttu, kuna jõudsid sihtmärgini. Kui ma sellest teada sain, oli mul piinlik, et olin üldse kunagi nurisenud. Ma ei teadnud, et töötasin omaenda hariduskulude nimel. Ja lisaks sellele oli mu pere mind aidanud!

Olin nurisenud ikka ja jälle teadmata, et kasvatasime seeni minu enda õpperaha jaoks. Olin nurisenud nagu Laaman ja Lemuel salmis 1. Nefi 2:12: „Ja nõnda, Laaman ja Lemuel ‥ nurisesid, kuna nad ei tundnud selle Jumala tegusid, kes oli nad loonud.” Olen nii tänulik, et Issand tunneb mind hästi ja õnnistas mind mu nurinale vaatamata.

Ma arvan, et ei hakka kunagi hea meelega seeni sööma. Kuid kui poleks seeni, teeks see mind tegelikult veidi kurvaks, kuna ma ei saaks meenutada neid perega saadud kogemusi. Tänu neile olen õppinud oma õnnistusi hindama ja usaldama Issanda plaani – ning mitte nurisema! Ja olgugi et ma seeni ei salli, olen nende eest nüüd tänulik. Minu jaoks on need tähtis sümbol, mis aitab meeles hoida peresidemeid.

Autor elab Jaapanis Shinagawa linnas.