Kindlad alused

Kleidimure

Illustreerinud Alyssa Gonzalez

Keskkoolis käies valiti mind osalema kooli iga-aastasel moeetendusel. Teadsin, et koordinaator valib kleidid, mis pole tagasihoidlikud, seega ütlesin talle, et ma ei osale, kui kleit, mida ma pean kandma, ei ole sobilik. Ta ütles, et on sellega nõus.

Kui läksime sõpradega oma kleite uudistama, olin segaduses. Hoolimata sellest, mida koordinaator mulle lubanud oli, olid kõik kleidid vastuolus „Sulle, noor” trükises toodud riietuse ja välimuse normidega. Kuna tundus, et lahendust pole, proovisin ühte ebasündsat kleiti. Tahtsin ilus välja näha, kuid kui ma seda kleiti kandsin, ei tundnud ma end iseendana. Ma mõtlesin: „Kuidas ma tunneksin ennast sellises kleidis Issanda ees?”

Mõtlesin, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Lõpuks leidsin oma vanema õe õhtukleidi, mis vastas Issanda riietusnormidele. Kui ütlesin sõpradele, et kasutan enda kleiti, nägin nende näoilmest, et nende arvates näen ma ebasündsas kleidis parem välja. Õnneks lubas koordinaator mul tagasihoidlikku kleiti kanda.

Olin sellest kergendatud ja tundsin end enesekindlana. Ma ei hoolinud sellest, mida mu sõbrad arvasid. Leidsin võimaluse, kuidas osaleda kaunis ja tagasihoidlikus kleidis. Olin tänulik, et mul oli julgust oma käitumisnormidest kinni pidada, eriti kuna see polnud kerge ega populaarne otsus.

Jessika S, Indoneesia