„Taevane Isa tunneb mind”, Sulle, Noor!, jaan 2022.
Juhtmõte ja mina
Noored jagavad, kuidas nad elavad Noorte Naiste ja Aaroni preesterluse kvoorumi teemade järgi
Taevane Isa tunneb mind
„Mina olen Jumala armastatud poeg.”
Kui ma isaga telkimas olin, sai meile osaks hetk, mida ma kunagi ei unusta. Ühel hilisõhtul matkasime mäe küljele ja leidsime koha, kus me koos istuda saime. Kui vaatasime öist taevalaotust, ümbritsesid meid kõige säravamad tähed, mida ma kunagi näinud olin. Istusime kaua koos, nimetades ükshaaval planeete ja tähtkujusid.
Vaadates universumit enda ees, tundsin end üsna väikese ja tähtsusetuna. Ma ei suutnud isegi ette kujutada, kui palju teisi planeete meie ümber on – lõputud maailmad, eks ole? Mis olin mina kõige sellega võrreldes?
Küsisin isalt, kas universumis on veel muud elu, sest juba pelgalt see mõte tekitas minus hämmeldust. Isa ilmselt luges mu mõtteid, sest ta ütles lihtsalt: „Ma tean järgmist. Nagu sa näed, on Taevane Isa loonud palju. Kuid kõigest Tema loodust armastab Ta sind isiklikult.
Ta näeb kõike, mida sa läbi elad, ja tahab rohkem kui midagi muud olla osa sinu elust. Ta tahab sulle rõõmu tuua ja aidata sul jõuda tagasi, et elada igavesti koos Temaga.”
Ma tundsin end ikka veel väikesena selle tohutu öise taeva all, kuid ma uskusin oma isa tunnistust. Ma olin Taevasele Isale tähtis. Ja Ta tahab olla osa minu elust.
Mulle meenus, mida president Dieter F. Uchtdorf, kes oli tol ajal teine nõuandja Esimeses Presidentkonnas, õpetas: „Inimese jaoks näib olevat mõistusevastane, et võrreldes Jumalaga pole inimene midagi ja ometi oleme Jumala jaoks kõik.”1
Nagu see tähistaevas, on ka Jumala looming lõputu – aga selline on ka Tema armastus iga Tema lapse vastu. Igaühe jaoks meist. Mõnikord meenutan seda hetke, kui ma väga imestunult seal mäel istusin. Jumalaga võrreldes võin ma olla eikeegi, kuid Tema nii ei mõtle. Ma olen Tema poeg ja Ta tunneb mind.
Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides California osariigis.