Juhtmõte ja mina

Noored jagavad, kuidas nad elavad Noorte Naiste ja Aaroni preesterluse kvoorumi teemade järgi

Preesterluse vägi pandeemia ajal

„Ma armastan Jumalat ‥ ja kasutan Tema preesterlust teiste teenimiseks, alustades oma kodust.”

Cole Collins

Foto: Getty Images

Kui me hakkasime koroonapandeemia pärast kirikut kodus pidama, siis aitasin oma perele sakramenti jagada. Oli tore teha seda oma kodus ja see pani mind mõistma, kui tänulik ma olen sakramendi eest. Olen tänulik, et sain kogeda aega, mil kirikut kodus pidasime.

Ühel meie naabril oli vaja kedagi, kes talle sakramendi viiks. Tema kodus polnud kedagi, kes võiks sakramenti ette valmistada või õnnistada, sest tema abikaasa oli mõni aasta tagasi surnud. Samuti oli ta pandeemia tõttu külastajatega ettevaatlik. Me oleme isaga tema teenivad vennad, nii et viisime talle sakramenti, kandes maske ja võttes kasutusele muid ettevaatusabinõusid tema turvalisuse tagamiseks.

Ta oli ülimalt tänulik, et saime seda teha. Mul oli natuke kurb tunne, et ta oli üksildane, sest oli pandeemia ajal oma kodus ainus inimene. Kuid olin tänulik, et sain tema jaoks midagi nii olulist teha, et teda rõõmustada. Tore oli teda teenida. Mind tegi õnnelikuks, et saime koos isaga naabrit teenida.

Olen preesterluse eest tänulik, sest sellest pole kasu mitte ainult mulle, vaid ka teistele inimestele. See aitab mul saada paremaks inimeseks ja aitab mul näha, kuidas saan teisi teenida. Sakramendi jagamine oma kodus ja naabrile avas mu silmad. Ma pean kasutama võimalust sakramenti jagada ja teenida inimesi, kes ei saa seda ise teha. Olen tänulik, et sain kasutada preesterlust teiste inimeste ja oma pere õnnistamiseks.

Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis.