„Cagayanis Filipiinidel”, Sulle, Noor!, märts 2022.
Kuidas meie Jumalat kummardame
Cagayanis Filipiinidel
Foto: Getty Images
Magandang araw! Kamusta?
(See tähendab „Head päeva! Kuidas sul läheb?” tagalogi keeles.)
Minu nimi on Agravaine L.
Olen pärit väikesest linnast Cagayanist Filipiinidel. Ma elan koos oma vanavanaema ja vanavanaisaga, vanaema, ema ja kahe õega. Jah, meil on tõesti suur pere! See on siin Filipiinidel üsna tavaline. Filipiinlased on tuntud tugevate peresidemete poolest. See on üks peamine põhjus, miks mulle siin elada meeldib. Troopiline ilm on vaid boonus!
Minu lemmikharrastused on ajakirjade lugemine ja taskuhäälingusaadete ning meeliülendava muusika kuulamine. Samuti meeldib mulle kirjutada kirju, mis on adresseeritud minu tulevasele minale, abikaasale ja lastele!
Uurimine ja jagamine
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks olemise juures meeldib mulle kõige rohkem teadmine, et olen Kristuse tõelises Kirikus. Mulle meeldib templit külastada, evangeeliumi jagada ja oma sõpradega seminaris käia. Õpin palju kõigist nendest kogemustest.
Mul on mõnikord raske lõpuni vastu pidada. Aga ma annan endast parima, et igal õhtul pühakirju uurida. „Tule, järgne mulle” aitab mind isikliku pühakirjade uurimisega. Mulle meeldib Kiriku ajakirjadest samuti teistest noortest lugeda. Ma kasutan evangeeliumi raamatukogu rakendust, et mul oleks alati taskus meeliülendavaid sõnumeid olenemata sellest, kus ma olen.
Enamik mu sõpru koolis on Kiriku liikmed. Ma arvasin varem, et see tähendab, et mul pole võimalust evangeeliumi jagada. Kuid ma olen õppinud, et evangeeliumi ei pea jagama ainult erinevat usku inimestega. Mulle meeldib jagada oma tunnistust oma parima sõbraga koolis ja ka tema on Kiriku liige!
Hingamispäev
Meie kodu on kogudusehoonest kaugel, nii et peame õega aega planeerima, et õigeks ajaks (või loodetavasti varem) oma koosolekutele jõuda!
Ärkame kell 4 hommikul ja kõnnime oma tädi juurde, kelle kodu asub kogudusehoone juurde viiva tee ääres. Vahetame oma jalutusriided kleitide vastu. Seejärel kõnnime veel oma 30 minutit, et jõuda kogudusehoone juurde (või mõnikord 25 minutit, kui kõnnime tõesti kiiresti). Kuna valmistume pühapäevadeks varem ette, ei jää me kunagi hiljaks! Peaaegu mitte kunagi. Vihma korral muutub tee päris poriseks. Ükskord sadas nii palju vihma, et jäin mudasse kinni ega saanud liigutada!
Kuid kõik on seda väärt, kui kirikusse jõuame. Tunnen rahu ja rõõmu evangeeliumist rääkides ja meie Päästja rõõmusõnumit levitades. Mulle meeldib jagada tunnistust igal paastu ja tunnistuse koosolekul. Minu pühapäevakoolitund on samuti suurepärane koht, kus jagada oma arusaamu Jeesuse Kristuse evangeeliumist ja samuti õppida teistelt.