Evangeeliumiannid Guamil

Jessica Brousseau

Kiriku ajakirjad

Franchesca leiab meresaarel evangeeliumi kaudu sõprust ja lohutust.

Fotod: Cody Bell

Guami saar oma randade, rahuliku vee ja iidsete koobastega kõlab nagu unistuste puhkus, kuid see on tavaline päev 15-aastase Franchesca N. elus! Ta armastab kauneid randu. „On lõbus minna välja ja loodust uurida.”

Ta on sündinud ja kasvanud Guamil ning armastab looduses viibida. „Ma olen loodust armastav inimene, seega ei meeldi mulle siseruumides viibida,” räägib ta. Ta armastab koos oma vanemate ja kahe õega merelauasõitu, snorgeldamist ja matkamist. Eriti armastavad nad matkata kohas, kus on iidsed koopad.

„Ma olen oma õdedega väga lähedane. Nad on minu parimad sõbrad,” räägib ta. Tema vanem õde käib koolis Hawaiil. „Sotsiaalmeedia on suur tegur, mis meil suhelda aitab,” selgitab Franchesca. Talle meeldib olla lähedane ja ühendust hoida.

Eeskujuks teistele

Franchesca on teise kursuse õpilane katoliiklikus koolis, kus ta on ainus Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige. See, et ta on oma koolis ainus Kiriku liige, oli alguses veidi hirmutav, kuid ta on harjunud sellega, et teda nähakse teistmoodi. Pealegi arvavad teised, et see on lahe, et ta kuulub teise kirikusse.

Näiteks ühel päeval jõid tema sõbrad lõunasöögi ajal kohvi ja Franchescal oli võimalus neile Tarkuse Sõna selgitada.

Franchesca ei vannu, kuigi teised inimesed koolis seda teevad. Ta selgitab: „Ma olen varem mitu korda tundnud kiusatust seda teha, kuid miski, mis aitab mul tugev püsida, on minu isiklik suhe Taevase Isaga.” Ta lisab: „Ma ei tohiks neid asju teha, kuna see on vale ja kuna ma armastan Taevaisa ja Jeesust Kristust.”

Sõprade leidmine

Mõnikord võib olla üksildane olla oma koolis ainus Kiriku liige. Kui ta oli esmakursuslane, tundis Franchesca end pandeemia ajal väga üksi ja tal polnud palju sõpru. Ta ei julgenud oma vanematele sellest rääkida, kuid kui ta palvetas, tundis ta, et on sunnitud neile oma tundeid avaldama.

Nad otsustasid perena tema eest palvetada, et ta leiaks sõbrad, kelle peale ta saaks loota. Imekombel kuulsid nad kohe, kui nad olid palve lõpetanud, oma uksel koputust. Selgus, et see oli üks tema sõbranna teisest kogudusest ja ta tõi küpsiseid! Franchesca teadis, et Taevane Isa oli nende palvet kuulnud.

Franchesca vai hõlmab liikmeid Guamilt ja mitmelt teiselt saarelt. Tema koguduses on ainult väike noorterühm, kuid tema kogudus on nagu perekond. Liikmed on lähedased ja see julgustab teda igal pühapäeval kirikusse minema. Nad on tema elus hea mõju ja eeskuju.

Franchesca on leidnud jõudu ka oma seminariklassis. „Seminar on üks minu nädala tipphetki,” kiidab ta. Seminaris käies tundub mulle, et kõik mu mured kaovad.”

Talle meeldib osaleda seminaris nii internetis kui ka kohapeal ja ta ei jäta kunagi ühtegi tundi vahele, kui ei pea seda tegema. Ta ütleb, et tema nädalad lähevad palju paremini, sest ta on otsustanud seminaris käia. Kui tal on olnud stressirohke nädal, läheb ta kindlasti seminari, sest seal tunneb ta rahu.

Noortele toimuvad ka kaks kuni kolm korda kuus üritused. Franchesca isegi kavandas ühe neist – mänguõhtu paljude lõbusate lauamängude ja pühakirjamänguga. Nad ei ole saanud pandeemia ajal palju kohtuda, seega kui neil on võimalik kokku saada, siis on neil väga lõbus.

Noored naised tegid isegi muusikavideo, kus nad liigutavad huuli Kiriku noortelaulu „Good Day” saatel, ja postitasid selle veebi, et jagada armastust ja tõsta teiste tuju. „Sotsiaalmeedia võib tõesti kõiki kokku tuua, eriti ajal, mil me ei saa kõigiga kokku saada.”

Templisse minekut oodates

2018. aasta oktoobri üldkonverentsil kuulutati välja Yigo tempel Guamil. Franchesca räägib: „Noored olid nii elevil – me kõik palvetasime selle eest.” Pärast seda jälgis ta innukalt ehitust ja ootas omaenda templit, mis valmis 2022. aasta mais.

Varem pidid nad alati Filipiinidele templisse sõitma. Reiside eest tasumiseks kogusid nad raha küpsetiste müümise ja autode pesemisega. Kuna see on suur reis, läksid nad tavaliselt umbes nädalaks. Franchesca on elevil, et saab sagedamini templis käia ja saada õnnistusi, mis kaasnevad tema esivanemate ristimisega.

Trööst palve kaudu

Franchesca ütleb, et ta kipub palju muretsema, kuid palve on teda aidanud. „Palve on tõesti vägev! Ainuüksi Taevase Isaga rääkimine trööstib mind tõeliselt. Ta kuulab ja saab aidata.”

„Kui ma palvetan, ei tule vastus alati lihtsalt,” räägib ta. „See on juhatuse tunne, mis aitab mind; see tunne Tema kohalolekust ja armastusest. See trööstib mind ja parandab minu enesetunnet.”

Tema nõuanne teistele noortele on: „Palvetage Taevase Isa poole. Rääkige temaga. Sellest on palju abi.”

Ta ütleb, et tema ema on samuti suur muretseja, kuid on ka suur tugi. „Minu ema on Taevase Isa õnnistus ja ta on mind palju juhatanud.”

„Perekond on suur õnnistus,” tõdeb ta. Ma arvan, et probleemide korral on oluline oma pere või sõbraga rääkida.”

Franchesca tahab, et kõik näeksid Issanda igapäevaseid õnnistusi. „Igapäevased õnnistused võivad olla väga lihtsad. Koolis käimine on suur õnnistus. Meie ümber on palju lahedaid imesid, kui me võtame aega, et neid märgata. Olen väga tänulik, et minu elus on evangeelium.”