Katsumus teega

Ühel talvepäeval jalutasin koos oma sõprade Alice’i ja Trevoriga kooli territooriumil, kui nägime silti, millel oli kirjas: „Kuum tee nüüd müügil.” Innukalt tahtis Trevor meile mõlemale tassi teed osta. „Ei, aitäh,” keeldusin mina.

Trevor pakkus mulle iga päev teed ja ma ütlesin alati ei. Lõpuks küsis ta minult, miks ma teed ei joo. Ma rääkisin talle Tarkuse Sõnast, lootes, et ta seda mõistab. Aga tema tegi sellest lihtsalt suure nalja. Ta püüdis panna mind Tarkuse Sõna rikkuma.

„See ei ole ju, nagu tarbiksid sa narkootikume,” ütles ta. „Tassike teed ei tee mingit kahju!”

Järgmisel nädalal hakkas ta koos sõpradega mind veel hullemini kiusama. Üritasin pead püsti hoida, kuigi see polnud lihtne.

Mõne aja pärast tundsid nad end oma tegude pärast halvasti ja lõpetasid minu kiusamise. Ühel päeval ütles mu õpetaja mulle: „Sa oled alati olnud eeskuju oma usu ja tõekspidamistega. Ma olen sinu üle uhke.”

Ka mina olen enda üle uhke. See pole alati lihtne, kuid ma tean, et mind õnnistatakse selle eest, et ma oma tõekspidamiste eest seisan.

Nicolé M., West Midlands, Ühendkuningriik