„Liitumine sama võistkonnaga”, Sulle, Noor!, juuli 2023.
Liitumine sama võistkonnaga
Nendest kahest koolikonkurendist said eluaegsed sõbrad.
Õde Dilil oli jäänud vaid kuus nädalat oma misjoni lõpuni Austraalias, kui ta sai teada, et veedab viimased nädalad koos õde Tualaga teenides!
„See on viimane asi, mida oleksin teha soovinud,” ütleb õde Dil.
Õde Dil ja õde Tuala olid algajad mängijad oma keskkoolide parimates korvpallinaiskondades Uus-Meremaal Aucklandis. noored naised korvpallisärkides Nad mängisid sageli finaalturniiridel teineteise vastu ja see polnud ilus.
Õde Tuala selgitab: „Kui seda natukenegi konteksti panna, võiks öelda, et lahkuksime väljakult kriimustuste ja sinikatega.”
Õde Dil ja õde Tuala veetsid palju aega treenides ja korvpalli mängides. „Korvpall oli meie elu,” räägib õde Dil.
Pärast keskkooli lõpetamist tundsid nad mõlemad inspiratsiooni misjonil teenida, kuigi kumbki polnud varem teenimissoovi avaldanud.
Teenimisvaliku tegemine
Õde Tuala jaoks võttis aega, et viia oma tahe vastavusse Issanda tahtega. „Olin 21-aastane, kui otsustasin selle õhutuse ajel tegutseda,” jutustab ta. „Ma võitlesin sellele vastu, kuni lõpuks lennuki peal olin.”
Õde Tuala saabus oma misjonile Austraaliasse COVID-19 pandeemia ajal ja kuigi see on olnud raske, on ta väga tänulik, et otsustas teenida.
„Ma ei kujuta ette, et oleksin sama õde Tuala, kes olin 21-aastaselt. Ma tõesti tunnen, et olen kasvanud.”
Kui ta sai patriarhaalse õnnistuse, sai õde Dil selge ja otsese õhutuse misjonil teenida. Mõne aja pärast otsustas ta järgida õhutusi teenida, sest „Issanda tahe on alati õige tee ja parim valik”. Saabus misjonikutse ja ta pakkis oma kohvrid, et Austraalias teenida.
Liitumine sama võistkonnaga … aga vahemaad hoides
See, et õde Dil ja õde Tuala teenisid samal misjonil, ei tähendanud, et nendest kohe sõbrad said. Kuna õde Dil ja õde Tuala olid nii kaua rivaalid olnud, oli neil ikka veel raske teineteist teisiti näha.
Esimesel päeval, mil õde Tuala õde Dili nägi, oli üks tema esimesi mõtteid: „Ma ei tea, kas ta peaks mulle meeldima.”
Konflikti lõpetamine
Nii et kui õde Tuala ja õde Dil määrati koos teenima, oli see kindlasti imelik.
Mõlemal oli teisest väljakujunenud arvamus, mis põhines sellel, kuidas nad korvpalliväljakul mängisid. Kumbki arvas, et teine on agressiivne, võistlev ja õel.
Kuid asjad hakkasid muutuma, kui nad teineteist tundma õppisid. Õde Dil mõistis, et õde Tuala on täielik vastand sellele, mida ta tema kohta alati arvanud oli. „Ta on tegelikult väga armastav inimene – üks armastavamaid kaaslasi, kellega olen koos teeninud,” ütleb õde Dil.
Õde Tualale sai osaks sarnane kogemus. Ta polnud mõistnud, et tema tunded õde Dili vastu olid olnud tema elus üks teadvustamata konflikt.
Need negatiivsed konflikti- ja arvustamistunded asendusid armastuse ja mõistmisega, kui ta nägi, kes õde Dil tegelikult on. Ja kuigi õde Tuala arvas, et õde Dil on vaikne, leidis ta, et „õde Dil räägib päris palju!”.
Oma vastleitud sõpruses mõistsid õde Dil ja õde Tuala, et võib-olla pole nad kunagi tegelikult vaenlased olnud.
„Korvpallis keskendutakse mõttele, et me peame võitma ja kõik teised võistkonnad on vaenlased,” ütleb õde Dil. „Aga siis saab korvpall läbi ja sa mõistad, et nad pole enam vaenlased. Tõenäoliselt polnud nad kunagi tõelised vaenlased.”
Nüüd näevad õde Dil ja õde Tuala, et nad on ühes võistkonnas – Jumala võistkonnas.
Jeesuse Kristuse ohverdus on kõigi jaoks
Mõlemad õed tundsid kaaslastena teenides Jumala kätt oma elus ja teadsid, et Jeesuse Kristuse lepituse vägi aitas neil terveneda ja muutuda.
„Jeesus Kristus tõi selle ohvri, et kõik, mis on minevikus valesti läinud, saaks paraneda, heastada ja paremaks muuta,” selgitab õde Dil. „Me võime andestada. Me võime unustada. Saame edasi liikuda ja asjad muutuvad.”
Õde Tuala ja õde Dil mitte ainult ei parandanud omavahelisi suhteid, vaid õppisid ka nägema teisi nii, nagu Jumal neid näeb.
„Misjonile tulles ja nähes oma kaaslast ja teisi inimesi teises valguses mõistan ma, et iga inimese lugu on oluline,” ütleb õde Tuala. „Ja igaüks vajab Jeesuse Kristuse lepitust.”
Nad õppisid, et kuigi see võib olla raske, on võimalik, et kaks inimest, kes kunagi nägid teineteist vaenlastena, leiavad armastuse kaudu üksmeele.
„Pole tähtis, kui vana või mis rahvusest sa oled,” ütleb õde Tuala, „või kas sa oled ateist või usklik.
Kui ma suudan teha koostööd kellegagi, kellega mul pole kunagi suurepäraseid suhteid olnud, ja me pingutame ühise eesmärgi nimel, siis suudavad seda teha ka teised.”