2014
Luhngse—Ip Yohk ke Wosasuc
May 2014


Luhngse—Ip Yohk ke Wosasuc

Kuht tiac kuh in luhngse God na pwacye kuht fin tiac luhngse mwet forfor wiyacsr ke moul in fuhfahsryucsr se inge.

Tamuhlwel ac tahmtahel wolacna wiyuck, ke Mwet Lahngo lasr El luti inmahsrlon mwet uh, mwet liyacacng masap se siyuck Sel, “Mwet luti, pia ma sap se ma yohk oemeet ke Ma Sap uh?”

Matthew el suhmuhslah top luhn Jisus:

“Ac Jisus El fahk, Kom fah lungse Leum God lom ke insiom kewa, ac ke ngunum kewa, ac ke nunkom kewa.

“Pa inge ma sap se ma yohk oemeet ac yohk sripa oemeet.

“Ma Sap se akluo yohk sripa oapana ma se meet an, ‘Kom fah lungse mwet tulan lom oana kom lungse kom sifana.’”1

Mark el kaliyac sramsram lal ke fahkwack luhn Mwet Lahngo: “Wangin sie pac ma sap yohk liki ma luo inge.”2

Kuht tiac kuh in luhngse God na pwacye kuht fin tiac luhngse mwet tuhlan lasr ke fuhfahsryucsr fin facluh se inge. Oacpacna, kuht tiac kuh in luhngse nohfohn mwet tuhlan lasr kuht fin tiac luhngse God, Pahpah tuhmasr nohfohn. Mwet Sap John el luti kuht, “Ma sap se ma Christ El ase nu sesr uh pa inge: kutena mwet su lungse God, enenu elan lungse pac mwet lulalfongi wial.”3 Kuht nohfohn pa tuhlihk nguhn nuhtin Pahpah tuhmasr Inkuhsrao ac, ke ma inge, pa tamuhlwel ac tahmtahel uh. Ke kuht liyacacng ma pwacye se inge ke nuhnak lasr, luhngse tuhlihk nuhkwewa nuhtin God fah fihsracsrlah.

Pwacyena, luhngse pa ip yohk emet ke wosasuc, ac Jisus Kraist pa Mwet Srihkasrak lasr. Moul Lal sesseslah ke luhngse. Mwet mas El ahkkweyelah; mwet suc puhla toasr El ahkmuhlahlahyelah; mwet koluk El molwelah. Ke sahflahiyac ah un mwet kahsrkuhsrak ah eslah moul Lal. Tuhsruhktuh ke finohl Golgotha kuht lohng kahs: “Papa, nunak munas nu selos, tuh elos tia etu ma elos oru uh”4— sie fahkwack pwacye fin facluh ke pahkomuhta ac luhngse.

Oasr ohiyac pucspucs in ahkkahlwemye luhngse, ma oacna kuhlwacng, mongfihsracsr, tiac srohwohsr, etatwen, ac nuhnak muhnahs. Ke mukwikwi nuhkwewa lasr, pa inge ohiyac ma kuh in kahsruh mwet sahyac in liye luhngse lasr ke insiyacsr.

Inkaiyacn pacl uh luhngse lasr ahkkahlwemyeyuck ke mukwikwi lasr ke kais sie lwen yurin sie sin sie. Ma yohk srihpac pa kuht fin kuh in akihlen nuh ke mwe enenuh luhn mwet se ac in kahsruh. Nga luhngse ma ahkkahlwemyeyuck ke sramsram fototo inge:

Nga tuhng ke fong

Mweyen upac in liye

Ke mwe enenuh luhn mwet se;

Tuhsruhktuh nga soenna

Puhla sie auli

Ke in kuhlwacng yohklac.5

Fahna tari nga lohng ke srihkasrak emtucng ke kuhlwacng ac luhngse—sie ma ac sikyak ac tiac liyeyuck. Yac sac pa 1933, ke srihpen pacl luhn Ongaiyac Yohk, orekma uh upac na pwacye in sukokyak. Acn sacn pa acn kuhtuhlacp ke acn United States. Arlene Biesecker el tuhfahna srolah ke high school. Tukun el suk ke orekma ke pacl loes, el sokwack orekma ke acn in orek nuknuk oacna sie mwet tuhta. Mwet orekma we ah eis mani muhkwena ke kais sie ipin nuknuk elos twacni wo ke lwen se. Ke elos orwaclah nuknuk puhs, elos eis mani yohk.

Sie lwen ah tiac paht tukun el muhtwacwacack orekma, Arlene el eis orekma ma el fohsack ac suhluhngyak kac. El muhta ke mwe tuhta lal ah ac srihke in sifilpac ahkpwacyelah tahfonglac lal el in muh kuh in ahksahfye nuknuk el orekma kac an. Luhman oacna in wacngihn mwet ke kahsrwel, mweyen mwet orekma nuhkwewa sahyac silahklahk in ahksahfye nuknuk nuhkwewa elos kuh in orwaclah. Arlene el puhla suhkahsrwelah ac sefinsrak. Kahkahsrihk, el muhtwacwacack in tuhng.

Fototo nuh yohrohl Arlene, Bernice Rock el muhta. El mahtuh ac yohk etuh lal oacna sie mwet tuhta. Ke el liye elyah lal Arlene, Bernice el som liki orekma lal ac som nuh siskacl Arlene, ac kuhlwacng in lotwel ac sang kahsruh. El muhta ne ke na pacl se Arlene el etwaclah ac kuh in ahksahfyelah nohfohn ip sac. Na Bernice el fohlohk nuh ke kuhfa lal sifacna, ac tiac kuh in eis pacl wo in ahksahfye ipin nuknuk puhs ma el luhkuhn kuh in orwaclah, el fin tiac kahsruh.

Ke mukwikwi ke luhngse ac kuhlwacng se inge, Bernice ac Arlene kawuckyak ke moul lalos nohfohn. Kais sie pahyuckyak ac oasr tuhlihk nahtuh. Kuhtuh pacl ke 1950 ah, Bernice, suc pa sie mempucr ke Alu uh, el sang nuh sel Arlene ac sucu lal ah sie kapi ke Puk luhn Mormon. Ke 1960, Arlene ac mukul tuhmwacl ac tuhlihk nahtuhl ah pacptaislac mempucr luhn Alu uh. Tohkoh elos siliyucki ke sie tempuhl muhtahl luhn God.

Ke srihpen pahkomuhta ma ahkkahlwemyeyuck sel Bernice ke el som liki acn lal in kahsruh sie suc el nihkihn tuhsruhktuh oasr elyah ac enenuh kahsruh, mwet pucspucs, kwewana mwet moul ac misac, ingena engankihn akwuck in molwelah luhn wosasuc uh.

Kais sie lwen ke moul lasr kuht eis pacl wo in ahkkahlwemye luhngse ac kuhlwacng nuh sin mwet raunikuhtlac uh. Prestuhn Spencer W. Kimball el fahk: “Kuht enenuh in esam lah mwet kuht ohsun nuh se ke acn in park stosah, ohfohs, elevator, ac acn sahyac an pa kain mwet ma God El use nuh sesr in luhngse ac kuhlwacnsapuh. Wacngihn srihpac in sruhmuhn lah mwet uh ma wiyacsr fin kuht koflah nuhnkuh lah mwet suc raunikuhtlac pa tamuhlwel ac tahmtahel wiyacsr uh.”6

Inkaiyen pacl uh pacl wowo lasr in ahkkahlwemye lah luhngse lasr uh tuhkuh ke oacna sie pacl. Sie srihkasrak ke kain pacl wowo se inge sikyak ke newspaper ke Ohktohpa 1981. Nga fwefwelac ke luhngse ac pahkomuhta lah nga liyacacng pwepuh sihpsihplac se kac ah ke pwepuh nuhtihk oan ahluhkwelah yac 30.

Pwepuh sac fahk lah oasr aksohk ma tiac tui ke Alaska Airlines ma oacyak liki acn Anchorage, Alaska, nuh Seattle, Washington—flight se ma oasr mwet 150—tuh kuhflah nuh ke sie mura srwenglah fin acn Alaska in uslah sie tuhlihk kihnet upac. Tuhlihk mukul yac luo sac seyac soko ahlko ke pahol ke el puhtatlac nuh ke sie ipin kuhlahs ke el sritacl sisken lohm sel ah. Mura sacn oan mael 450 (725 km) epang fin acn Anchorage ac tiac oasr ke inkacnek in sohk luhn aksohk sacn. Tuhsruhktuh, taktuh ma oasr we ah suhpwaclah sie nguhsr elyah ke kahsruh, ac na aksohk sacn kuhflah in sruhkwack tuhlihk sac ac usacl nuh Seattle elan muh kuh in unweyucklac lun sie lohm ono.

Ke aksohk sac ai sun sisken mura sac, taktuh an fahk nuh sel pilot lah tuhlihk mukul sac yohklac srah som kacl, el kuh in tiac pain moullac ke sohklah se nuh Seattle an. Sie sulaclah oreklac in sifilpac sohk mael 200 (320 km) liki acn sahyac nuh Juneau, Alaska, siti se ma fototo emet nuh ke sie lohm ono.

Tukun elos us tuhlihk mukul sac nuh fin acn Juneau ah, aksohk sac som nuh Seattle, ingena fahsr tukun ao la na pwacye an. Tiac siefanna mwet tohrkahskahs, finne inkaiyaclos ac pahtlac nuh ke appointment kuh flight tohkohyang an. Tuhsruhktuh, ke minit ac ao somlah, elos oracni mani, ac oracni luhpah yohk se in sang nuh sin tuhlihk mukul sacn ac sucu lal an.

Ke aksohk sacn apkuhran in ai fin acn Seattle, mwet nuhkwewa enganwack in lohng ke paeluht el ahkkahlwemye lah el lohng ke radio ah lah tuhlihk mukul sac ac wona.7

Ke nuhnak luhk uh tuhkuh kahs ke ma suhmuhslah: Luhngse pwacye pa luhngse suwohs luhn Kraist, ac kuhtwena mwet suc sukokyak in sruokyac ma inge ke lwen sahflah, ac fah wo nuh sel.8

Tamuhlwel ac tahmtahel, kuhtuh pacl ma wo emet in ahkkahlwemye luhngse lasr sikyak lun pihsinkacn lohm sesr sifacna uh. Luhngse uh enenuh in pa ma yohk srihpac ke moul luhn sucu, tuhsruhktuh kuhtuh pacl uh tiac. Kuh in yohklac mongsa, yohklac akuhkuhin, yohklac acnwuck, yohklac sronin muhta. Prestuhn Gordon B. Hinckley el ahsor in siyuck: “Efuh kuh [mwet] suc kuht luhngse yohk [emet] uh kwacna pa mwet ma eis kahs kohu lasr uh? Efuh kuh [kuht] kuhtuh pacl uh srihke in ahkngalye ma muhsahllah upac uh?”9 Top nuh ke kihsen siyuck inge kuh in siena nuh sin kais sie sesr, tuhsruhktuh ma yohk emet pa srihpac uh tiac yohk srihpac. Kuht fin kuh in liyacacng masap in luhngse sie sin sie, kuht enenuh in karihngihn sie sin sie ke kuhlwacng ac suhnak.

Pwacye oasr pacl ke kaiyuck enenuh in sikyak. Lwelah kuht in esam, tuhsruhktuh, mwe kaiyuck sukokyak ke Doctrine and Covenants—ma fahk, lah ke yohk srihpac nuh sesr in kai sie mwet sahyac, tohkoh kuht ahkkahlwemye yohkwaclihk luhn luhngse.10

Nga finsrak tuh kuht in kampare lwen nuhkwewa in nuhnkuh ac karihngihn nuhnak ac puhla ac ohiyac luhn mwet raunikuhtyak uh. Lwelah kuht in tiac ahkkolukye kuh srihkkihn. Tuhsruhktuh, lwelah kuht in kuhlwacng ac ahkkweye. Kuht enenuh in taran tuh kuht in tiac kuhnaoslah luhlahlfongi luhn mwet sahyac ke kahs kuh mukwikwi suhfal.

Nuhnak muhnahs enenuh in wi na luhngse. Yurun sucu lasr, oacyacpac yurun kawuck lasr, kuh in oasr puhla ahsor ac tiac insese. Sifilpac, tiac yohk srihpac srihkiyen ma sikyak an. Tiac kuh ac tiac enenuh in fihliyucki in muhsahllah, in koluklac, ac sie lwen kuhnausyucklac. Nuhnuhnkuh mwet uh oruh kihnet uh in tiac mahlah. Nuhnak muhnahs muhkwena unwelah.

Sie muhtwacn kahto suc misac tari tuh ohsun nuh sihk ke lwen se ac sramsram nuh sihk ke kuhtuh auli lal. El sramsram ke ma sikyak ke yac pucspucs somlah ke sie mwet tuhlan suc orek imac, kawuck wo se sie pacl ah tuhsruhktuh el sie mwet ma el ac mukul tuhmwacl tiac insese nuh se ke pacl pucspucs. Sie lwen ah mwet imac sac siyuck fin el kuh in oruh sie ahkfototye ke tuhpallah acn luhn muhtwacn sacn in sun imac lal sifacna an. Ke pacl in sramsram se inge el tui, ac ke puhsra ahsor, fahk, “Tamuhlwel Monson, nga tiacna lwelah elan tuhpallah acn lasr an tuhsruhktuh fahk nuh sel in fahsr na ke ohiyac loeloes in sun acn lal an. Stuhuh sihk, ac nga auli kac. El misac tari, tuh we, nga finsrak ngan kuh in fahk nuh sel, ‘Sislah koluk luhk.’ Nga arulacna finsrak ngan kuh in eis pacl ahkluo in kuhlwacng.”

Ke nga lohng sramsram lal, oasr nuhnak tuhkuh nuh sihk ke ma ahsor nga liye sel John Greenleaf Whittier: “Ke kahs ahsor nuh kwewa ke fahk kuh sihm, ma ahsor emet uh pa inge: ‘Sahp kuh in sikyak!’”11 Tamuhlwel ac tahmtahel, ke kuht luhngse ac kuhlwacng nuh sin mwet sahyac, kuht ac tiac puhla auli.

Luhngse kuh in ahkkahlwemyeyuck ke ohiyac puhs: sie isracsr, sie pain, sie fahk srihk, sie fahk wo. Ohiyac sahyac ma akihlenyuck ke ohiyac sahyac pa, in ke etuh ke mukwikwi luhn mwet sahyac, luti ip yohk se ke kuhlwacng ac mongfihsrwacsr, ohsun nuh sin sie suc mas kuh muhta na lohm ah. Kahs ac mukwikwi inge ac ma puhs sahyac kuh in ahkkahlwemye luhngse.

Dale Carnegie, sie mwet sihm ac luti etweyuck yohk fin acn America, luhlahlfongi lah kais sie mwet oasr “kuh la sifacna in ahkyohkye engan luhn facluh … ke sang kuhtuh kahs pwacye ke kuloh nuh sin sie suc muhkahimtacl kuh toasr.” El fahk, “Sahp kom fah muhlkuhnlah lutu ke kahs kuhlwacng ma kom fahk mihsenge uh, tuhsruhktuh mwet eis uh fah esam ke moul lal nohfohn.”12

Lwelah kuht in muhtwacwacack ingena, ke lwen se inge, in ahkkahlwemye luhngse nuh sin tuhlihk nuhkwewa nuhtin God, finne mwet ke sucu lasr, kawuck lasr, mwet tuhlan lasr, kuh mwet kuht nihkihn. Ke kuht tuhkahkwek ke kais sie lututacng, lwelah kuht in mukwikwi ke luhngse ac kuhlwacng ke kuhtwena ma sikyak.

Ke ma kuht tiac kuh in kahlwem kac, tamuhlwel ac tahmtahel wiyuck, pa luhngse luhn God nuh sesr. Ke srihpen luhngse inge, El suhpwacma Wen Nahtuhl, suc luhngse kuht fal in sang moul Lal kacsr, tuh kuht in kuh in eis moul ma pahtpaht. Ke kuht muhtwacwacack in kahlwem ke mwe sang yohk inge, insiacsr fah sesseslah ke luhngse nuh sin Pahpah tuhmasr Inkuhsrao, nuh sin Mwet Lahngo lasr, ac nuh sin mwet nuhkwewa. Tuh ma ingacn in kuh in pa pruhe pwacye luhk ke ine muhtahl luhn Jisus Kraist, amen.

Mwe kahsruh

  1. Matthew 22:36–39

  2. Mark 12:31

  3. 1 John 4:21

  4. Luke 23:34.

  5. Mwet sihm tiac etweyuck, ke Richard L. Evans, “The Quality of Kindness,” Improvement Era, Mei 1960, 340.

  6. The Teachings of Spencer W. Kimball, ed. Edward L. Kimball (1982), 483.

  7. Liye “Injured Boy Flown to Safety,” Daily Sitka Sentinel(Alaska), Ohktohpa 22, 1981.

  8. Liye Moroni 7:47.

  9. Gordon B. Hinckley, “Let Love Be the Lodestar of Your Life,” Ensign, Mei 1989, 67.

  10. Liye Doctrine and Covenants 121:43.

  11. “Maud Muller,” ke The Complete Poetical Works of John Greenleaf Whittier (1878), 206; ahkuhtweyac wo ituckyang.

  12. Dale Carnegie, ke, nuh ke mwe srihkasrak, Larry Chang, Wisdom for the Soul(2006), 54.

Print