Jeesusele Kristusele on tuttav valu, mida me eelarvamuste pärast tunneme
Autor elab Gautengi provintsis Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Minu eesmärk on näha inimesi nii, nagu Päästja neid näeb.
Itaalia Rooma templi avatud uste päeval ümbritsevad liikmed ja sõbrad Kristuse kuju, külalistekeskuse aknast vaadatuna
Olen kogenud eelarvamusi või diskrimineerimist ühel või teisel kujul peaaegu 20 aastat.
Pärast Mosambiigis Kirikuga liitumist kolisin Lõuna-Aafrika Vabariiki. See on kaunis riik, üks jõukamaid Aafrikas. Selle ilu rõhutab inimeste mitmekesisus ja kultuuriline rikkus.
Lõuna-Aafrika Vabariik on riik, mis ikka veel paraneb rassilisest segregatsioonist mõjutatud ajaloost. Kuigi apartheid (radikaalne rassiline segregatsioon) kaotati ametlikult 1994. aastal, on selle varasema valitsuse rakendatud rassismipoliitika armid endiselt alles.
Viimase 18 aasta jooksul Lõuna-Aafrikas elanud mustanahalise mosambiiklasest viimse aja püha naisena püüan hakkama saada diskrimineerimise ja tõrjutusega, mida sageli väljendatakse mikroagressioonide näol. Rassism, klassivahe, tribalism, seksism ja ksenofoobia on mõned näited segregatsiooni halbadest külgedest, millega ühiskond endiselt silmitsi seisab. Loomupärases inimeses on midagi, mis näib soovivat ühiskonda lõhestada ja panna meid uskuma, et teistsugune olla on halb.
Mida me teha püüame?
Kas Kiriku liikmed võivad sellisele mõtteviisile vastuvõtlikud olla? Täielikult! Me kõik peame hülgama loomupärase inimese oma eluaegses püüdluses Kristuse lepituse kaudu pühadeks saada (vt Mo 3:19).
Alati, kui tunneme end oma lastega eraldatu, eiratu, stereotüüpiseeritu või kurioosumina, tuleme koju ja räägime sellest. Me küsime: „Mis juhtus? Lahkame seda. Räägime sellest, miks inimesed niimoodi käituvad.” Sellest rääkides ei jää tunded meie sisse käärima.
Püüan oma lastele õpetada, et meie ülevuse määrab see, kuidas me suhtume ühiskonnas tõrjutud või eiratud inimestesse (vt Mt 25:40). See võib tähendada, et otsime võimalusi teiste kaasamiseks, et me neid kõrvale ei jätaks.
Ma püüan olla Jeesuse-sarnane
Kuigi mõned kogemused on valusad, muudavad saadud õppetunnid mu lapsi paremaks inimeseks. Ja ka mind. Pettumused on aidanud meil arendada kaastunnet ja empaatiat teiste vastu.
Eelarvamustega seotud kogemused annavad mulle võimaluse valida. Kas ma kibestun ja maksan kätte või annan sellele inimesele peale ühe uue võimaluse ka teise, kolmanda ja neljanda? Kas ma näen ühiskonda kohutava kohana või aitan seda positiivsemaks muuta?
Ka Päästja koges teiste eelarvamusi sellepärast, kes Ta oli, mida Ta uskus ja kust Ta pärit oli (vt Jh 1:46). Ometi ei reageerinud Ta vägivalla, viha, kibestumise ega vihkamisega. Ta õpetas kõigi nende asjade vastu ja tegutses armastuses ja tões. Ta õpetas, et vägi ja mõjujõud tulenevad veenmisest, pikameelsusest, lahkusest, tasadusest ja armastusest (vt ÕL 121:41). Ta õpetas, et kui meid solvatakse, peaksime minema oma venna juurde ja seda koos arutama (vt Mt 18:15). Ta õpetas meid paluma nende eest, kes meid taga kiusavad (vt Mt 5:38–48). Ja kui Tema üle ebaõiglaselt kohut mõisteti ja Ta ristil rippus, õpetas ta meid andestama (vt Lk 23:34).
Lõppkokkuvõttes muudab Tema armastus meid ja kogu maailma (vt 2Ne 26:24).
Ma jätkan pingutusi
Ma pole täiuslik inimene; ma ei andesta alati kohe, kui keegi mind solvab. See võtab aega, võtab tervenemist ja Püha Vaimu tööd minu kallal. Mõnikord otsustan solvuda ega võta kohe Tema õhutusi kuulda. Kuid kui olen Talle avatud, töötab Vaim minuga kannatlikult, kuni suudan aru saada, mida Taevane Isa soovib, et ma selles olukorras teeks.
Minu eesmärk on näha inimesi nii, nagu Päästja neid näeb. Selleks peame olema valmis tunnistama, et meil pole kõiki vastuseid. Kui oleme nõus ütlema: „Ma pole täiuslik; mul on palju õppida, mida saaksin õppida teiste vaatenurgast?” – siis oleme tõeliselt valmis kuulama. Siis oleme tõeliselt valmis nägema.
Seda teekonda läbides on hea meeles pidada, et olen siin mingil eesmärgil, et elu katsumused on ajutised – surelikkuse vajalik osa – ja et ma pole üksi. Kõige selle ajal proovin olla rohkem Jeesuse-sarnane. Proovimine on tegutsemine ja kui kõik ei õnnestu, siis proovime uuesti.