Piirkonna juhtide sõnum
Mis on tõeline uskupöördumine?
25 aastat tagasi septembris abiellusime Jennyga Austraalias. Kohtusime kaks aastat varem Chicagos tööreisil ja vaid kaks päeva pärast temaga kohtumist turgatas mulle pähe mõte „Sa abiellud selle naisega”. See inspiratsioonivälgatus viis mind reisile Londonist Austraaliasse, et viia Jenny kohtingule ja seejärel kirikusse. Ta ristiti 4 kuud hiljem ja kolis Londonisse, et saaksime veel kohtamas käia. Kihlusime Itaalias vähem kui aasta hiljem, abiellusime Sydneys, seejärel pitseerisime abielu Londoni templis ja saime vanemateks oma neljale imelisele poisile. See oli tormiline romantika!
Kui tähistame oma 25. pulma-aastapäeva, vaatan hämmastusega tagasi, kui kiiresti ma armusin ja kui lihtne oli minu arusaam armastusest. Viimased 25 aastat on mulle õpetanud, et armastus on palju enamat kui algne armumistunne – ja see on rohkem seotud teenimise ja meeskonnatööga, kus kaks sõpra aitavad üksteist nende teekonnal, et saada selleks, kelleks Jumal nad on loonud. Meie abielus on olnud omajagu tõuse ja mõõnasid, pisaraid ja südamevalu, aga ka rõõmu ja õnne – see kõik on osa plaanist. Ja kuigi meie lugu võis alata armastusest esimesest silmapilgust, on see kasvanud täiesti teistsuguseks armastuseks. Armastuse tunne paratamatult tuleb ja läheb, kuid armastama kui tegusõna hoiab ja tugevdab abielu ning võib luua kõige hinnatumad suhted.
Ma näen selles palju paralleele meie vaimse pöördumisega ja Jeesuse Kristuse jüngriks saamise protsessiga. Meid kõiki on õnnistatud meis oleva Kristuse valgusega ja igaühel meist on ainulaadsed kogemused valguskiirtega, mis aitavad meil saada tunnistust Jumalast ja Tema pojast Jeesusest Kristusest. Kuid need vaimsed kogemused ei tähenda tingimata uskupöördumist ega anna meile vankumatut usku. Me kõik kogeme aegu, mil ei tunne end Jumalale lähedal, võib-olla siis, kui katsumused või kahtlused panevad meid kõikuma, nagu ütles ülempreester Alma järgmise inspireeritud küsimusega: „Ja nüüd, vaata, ma ütlen teile, mu vennad, kui te olete kogenud südame muutust ja kui te olete tundnud, nagu tahaksite laulda laulu lunastavast armastusest, siis ma tahaksin küsida, et kas te tunnete niimoodi nüüd?”
Nagu armastus abielus, vajab ka meie usk Jeesusesse Kristusesse pidevat toitmist, kastmist ja igapäevast päikesevalgust, nagu on selgitatud Alma 32. peatükis. Enamikule meist tuleb pöördumine „rea rea peale, õpetuse õpetuse peale, natuke siin ja natuke seal”. Jeesuse Kristuse jüngriks saamine on elukestev püüdlus ja see võib tuua meile rõõmu.
Meie rõõm Jeesuse Kristuse evangeeliumi üle tuleneb lepingurajal edenemisest ja seda tehes lähedase isikliku suhte loomisest oma Taevase Isaga. „Tulge minu ligi ja mina tulen teie ligi …”. Püüdes Temale läheneda, tunneme Tema armastust oma elus rikkalikumalt ja õpime Teda rohkem armastama. Me hakkame täitma oma loomise eesmärki ja saavutame oma jumaliku potentsiaali ning kogeme rahu oma südames.
Nii et pärast 25 aastat abielu ja 50 aastat kirikus käimist mõistan, et õnneliku elu olemus seisneb suhetes nii Taevase Isa kui ka oma abikaasaga. Ja et on paralleele selle vahel, kuidas need suhted alguse saavad ja kuidas need aja jooksul arenevad. Olen nii tänulik, et mu Taevane Isa ja mu abikaasa on mõlemad nii andestavad, kannatlikud ja toetavad minu nõrku jõupingutusi ning et nad mõlemad näitavad minu vastu nii palju armastust. Kui ma keskendan oma aja, anded ja energia nendele kahele lepingusuhtele, tundub, et kõik muu loksub paika. Ja kui ma töötan ühe suhte kallal, tundub, et see aitab mind ka teise suhtega.
Tee uskupöördumiseni, nagu abielugi, võib alata inspiratsioonivälgatusest, kuid areneb lepingusuhteks Jumalaga, kus oleme täidetud Tema armastusega.
Jeesuse Kristuse nimel, aamen.