„2. Nefi 5: me elasime väga õnnelikult”, Mormoni Raamatu õpetaja käsiraamat (2024)

„2. Nefi 5: me elasime väga õnnelikult”, Mormoni Raamatu õpetaja käsiraamat

2. Nefi 5

Me elasime väga õnnelikult

Pärast oma vendade juurest lahkumist rajasid Nefi ja need, kes talle järgnesid, uue kogukonna. Nefi rahvast saatis edu ja nad elasid viisil, mis tegi neid õnnelikuks. See õppetund aitab teil avastada, mida saate teha, et elada õnnelikult.

Innustage aktiivset osalemist. Tundide ettevalmistamisel ja õpilastega suhtlemisel otsige viise, kuidas kutsuda õpilasi aktiivselt osalema. See aitab õpilastel õppimises osaleda ja aitab neil Päästjale lähemale jõuda.

Õpilase ettevalmistus: kutsuge õpilasi arutama usaldusväärse sõbra või pereliikmega õnne ja lõbu erinevust.

Võimalikud õpitegevused

Õnnelikkus

Võiksite kirjutada tahvlile küsimuse „Mis teeb inimese õnnelikuks?” ja paluda õpilastel jagada, kuidas tavaline teismeline võiks vastata; seejärel arutage, kuidas Päästja vastaks.

Kutsuge õpilasi vaikselt mõtlema, kuidas nende vastus on võrreldav sellega, kuidas nad arvavad, et Päästja vastaks. Paluge neil otsida seda õppetundi uurides ilmutust, et teada saada, mida Taevane Isa tahab, et nad teaksid või teeksid.

Peatükk 2. Nefi 5 kirjeldab Lehhi pere jagunemist nefilasteks ja laamanlasteks. Kui Laaman ja Lemuel kavatsesid Nefi tappa, hoiatas Issand Nefit oma vendade juurest lahkuma (vt 2. Nefi 5:1–5). Nefi kuulas Issandat ja lahkus koos nendega, kes „uskusid Jumala hoiatusi ja ilmutusi” (2. Nefi 5:6), ning rajas uue kogukonna.

Ja laamanlased jäid maale ning hakkasid Issanda vastu mässama. Nad „lõigati tema juurest ära” (2. Nefi 5:20). Selles peatükis mainitud needus oli see, et nad lõigati Jumalast ära (vt 2. Nefi 5:20–24). Laamanlaste naha muutumine oli märk needusest. Selle märgi olemust ei mõisteta täielikult. Algselt eristas see märk laamanlasi nefilastest. Hiljem, kui nii nefilaste kui ka laamanlaste seas oli pahelisuse ja õigemeelsuse perioode, kaotas see märk oma tähtsuse laamanlaste seisuse määratlemisel Jumala ees.

Ärge spekuleerige selle needuse üle. Kui õpilastel on küsimusi, leiate lisateavet jaotisest „Kommentaarid ja taustteave”.

Lugege 2. Nefi 5:27 ja pange tähele, kuidas Nefi kirjeldab uut kogukonda, mille ta lõi.

Mida tähendab teie arvates väga õnnelikult elamine?
Millised väljakutsed võiksid olla väga õnnelikult elamise juures?

Vaadake peatüki varasemaid salme, et saada ülevaade sellest, mida nefilased tegid, et elada väga õnnelikult.

Lugege 2. Nefi 5:10–17, 26 ja lõpetage järgmine avaldus oma leituga:

võib aidata mul Päästjat järgida ja elada õnnelikult.

Võiksite kirjutada selle avalduse tahvlile ja lasta õpilastel pärast lugemist tulla ja kirjutada, mida nad leiavad.

Mis veel võiks teie arvates aidata teil õnnelikult elada?
Kui tihti te neid asju teete?

Järgmised tegevused on minitunnid, et õpilased võiksid üksteist õpetada. Siin on mõned ideed, kuidas neid kasutada.

Jagage klass kolmeliikmelisteks rühmadeks ja laske igal rühmaliikmel valmistada ette ja õpetada oma rühmale üks kolmest õppetunnist.
Mõni päev enne tundi paluge kolmel võimekal õpilasel valmistuda ja olla valmis klassi õpetama.
Arutage ühte või mitut õppetundi kogu klassiga.

Kolm võimalikku viisi selle lause lõpetamiseks on „Kuuletumine Jumala seadustele”, „Töö” ja „Tempel”. Järgmised tegevused uurivad neid kõiki põhjalikumalt.

1. tegevus. Kuuletumine Jumala käskudele

()—„2. Nefi 5: me elasime väga õnnelikult”

Võiksite paluda õpilastel arutleda paarides järgmiste küsimuste üle.

Millised on mõned teie kogukonna seadused?
Mis oleks nende seaduste järjekindla järgimise või mittejärgimise tulemus?
Kuidas see võrdlus sarnaneb või erineb Jumala seadustest?

Nefi ja tema järgijad kuuletusid Issanda käskudele (vt 2. Nefi 5:10). Lugege kuldõpetuse lõiku Moosia 2:41 ja otsige, mida kuningas Benjamin tahtis, et tema rahvas mõistaks Jumala käskude täitmise kohta. Võiksite ristviidata selle salmi kirjakohaga 2. Nefi 5:10.

Mis te arvate, kuidas Jumala seadustele kuuletumine aitab meil õnnelik olla?
Kuidas näitas Jeesus Kristus eeskuju kuuletumisest?

Võiksite kirjutada tahvlile või paberile nimekirja käskudest, mis aitavad meil õnnelikumad olla. Küsige õpilastelt, miks nad valisid just need käsud.
Millised on mõned Jumala käsud, mis on toonud teile suuremat õnne?

Võiksite jagada oma kogemust või tunnistust õnne ja Jumala käskudele kuuletumise vahelisest seosest.

2. tegevus Töö ja enesega toimetulek

()—„2. Nefi 5: me elasime väga õnnelikult”

Võtke hetk, et teha paberilehele või oma pühakirjapäevikusse nimekiri õnnistustest, mida usin töö teie arvates toob.

Paluge mõnel õpilasel jagada, mida nad kirjutasid.

Lugege 2. Nefi 5:11, 15, 17 ja leidke erinevaid viise, kuidas nefilased töötasid, ja millised olid nende töö tulemused.

Mida te leidsite?

Võiksite lasta õpilastel teha järgmiseid tegevusi paarides.

Lugege peatükki „Töö ja enesega toimetulek” trükisest „Sulle, noor” (2011) ja vaadake, mida te töötamise põhimõtte kohta teada saate.

Milliseid töötamisest saadavaid õnnistusi te veel leidsite? (Võiksite need oma nimekirja lisada.)
Milliseid nendest õnnistustest olete kogenud?
Kuidas võib töö aidata inimesel saada rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks?

Kommentaarid ja taustteave

Mida saame veel teha, et oma ellu õnne kutsuda?

Vanem Claudio R. M. Costa Seitsmekümnest on õpetanud:

„Me õpime, et õnn peitub väikeste asjade tegemises, mis aitavad meil vaimselt kasvada, mis suurendavad meie usku ja tunnistust. Väikesed asjad, mida me oma igapäevaelus teeme, näiteks järgmised.

Me oleme õnnelikud, kui palvetame igal hommikul ja igal õhtul, kui tunneme, et Issand kuuleb meid ja on alati valmis meid õnnistama, aitama ja meile andestama. Me oleme õnnelikud, kui tunneme Püha Vaimu õhutusi oma elus, kui tunneme Vaimu ajal, mil peame tegema elus tähtsaid otsuseid. ‥ Lühidalt, me võime tunda õnne iga päev oma elus nende väikeste asjade kaudu, mida me teeme, ja me oleme täiesti õnnelikud, kui me peame armastava Jumala käske, kes meist hoolib.” (Claudio R. M. Costa. Fun and Happiness. – Liahona, nov 2002, lk 92–93)

2. Nefi 5:20–21. Mis oli see needus, mis tuli laamanlaste peale?

Nefi päevil oli laamanlaste needus see, et nad „lõigati [Issanda] juurest ära … nende süütegude pärast” (2. Nefi 5:20–21). See tähendab, et Issanda Vaim võeti nende elust. Kui laamanlased hiljem uuesti Jeesuse Kristuse evangeeliumi embasid, siis „Jumala needus ei saatnud neid enam” (Al 23:18).

Mormoni Raamat ütleb samuti, et tumeda naha märk tuli laamanlaste peale pärast seda, kui nefilased neist lahku lõid. Selle märgi olemust ja väljanägemist täielikult ei mõisteta. Algselt eristas see märk laamanlasi nefilastest. Hiljem, kuna nii nefilased kui ka laamanlased tegid läbi pahelisuse ja õigemeelsuse perioode, kaotas see märk tähtsuse laamanlaste olukorra määratlemisel Jumala ees.

Meie päevil kinnitavad prohvetid, et tume nahk ei ole märk Jumala ebasoosingust või needusest. Kirik õpetab Nefi õpetust, et Issand „ei tõrju tagasi kedagi, kes tuleb tema juurde, ei musta ega valget, orja ega vaba, meest ega naist” (2. Nefi 26:33). President Russell M. Nelson on kuulutanud:

„Issand on rõhutanud oma tähtsat õpetust sellest, et kõigil Tema lastel oleksid võrdsed võimalused. ‥

Kultuurilised, keelelised, soolised, rassi ja rahvuse erinevused muutuvad tähtsusetuks, kui ustavad astuvad lepingurajale ja tulevad meie armastatud Lunastaja juurde.” (President Nelsoni kõne ülemaailmsel preesterluse tähtpäeval [1. juunil 2018], newsroom.ChurchofJesusChrist.org)

Kinnitan teile, et teie naha värv ei määra teie kohta Jumala ees. Jumala soosing või ebasoosing sõltub teie pühendumisest Jumalale ja Tema käskudele, mitte teie naha värvist.” (Jumal valitseb – 2020. a sügisene üldkonverents)