„Prohvet Eter”, Mormoni Raamatu lood (2023)
Prohvet Eter
Issanda hoiatus rahvale
Issand viis Jeredi venna ja tema pere tõotatud maale. Nad olid alandlikud ja pidasid Jumala käske. Aastatega nende rühm suurenes ja nad tahtsid, et neid juhiks kuningas. Jeredi vend hoiatas neid, et kuningas võib viia hätta, kuid lasi neil siiski kuninga valida.
Jeredlased elasid sadu aastaid tõotatud maal. Vahel juhatasid nende kuningad neid head tegema, kuid vahel ei juhatanud. Jumala prohvetid hoiatasid, et rahvas teeks meeleparandust. Kui nad neid kuulda võtsid ja Jumala käske pidasid, siis Ta õnnistas neid. Jeredlaste viimase prohveti nimi oli Eter.
Eteri 7:23–27; 9:26–30; 10:16–17, 28; 11:1–8, 12–13, 20–22; 12:2
Inimesed ei kuuletunud Jumalale. Kuid Issanda Vaim oli Eteriga. Ta õpetas neid hommikust õhtuni. Ta ütles, et nad peavad Jumalasse uskuma ja meelt parandama, sest muidu nad hävitatakse. Kui neil oleks usku, võiksid nad loota, et nad saavad elada taas koos Jumalaga ja neil oleks jõudu teha head. Inimesed ei uskunud.
Eter vaatas pealt, mida inimesed tegid. Ta varjas end päeval koopas ja pani kirja, mida ta nägi. Inimesed ei teinud meeleparandust ja hakkasid üksteisega võitlema.
Eter nägi, et jeredlaste kuningas Koriantumr pidi võitlema paljude inimestega, kes tahtsid saada kuningaks. Koriantumr kaitses end oma sõjaväe abil.
Ühel päeval käskis Issand, et Eter hoiataks Koriantumrit ja tema rahvast, et nad teeksid meeleparandust. Kui nad seda teevad, aitab Issand inimesi ja jätab kuningriigi Koriantumrile. Kui nad seda ei tee, siis inimesed hävitavad üksteist. Koriantumr elab niikaua, kuni ta näeb Issanda sõnade täitumist. Seejärel sureb ka tema.
Koriantumr ja tema rahvas ei parandanud meelt. Inimesed püüdsid Eterit tappa, kuid Eter põgenes oma koopasse. Üks mees, kelle nimi oli Siis, võitles Koriantumriga. Inimesed valisid, kas nad liituvad Siisi või Koriantumri sõjaväega. Need kaks sõjaväge pidasid palju lahinguid. Paljud inimesed surid.
Eteri 13:22–25; 14:17–20; 15:2
Koriantumrile meenus, mida Eter oli öelnud. Ta oli kurb, et nii paljud ta inimesed olid surnud. Talle meenus, et kõik prohvetid olid hoiatanud, et nii läheb. Ta hakkas meelt parandama ja saatis Siisile kirja. Ta ütles, et loobub kuningriigist, kui see päästab ta rahva. Kuid Siis tahtis sõdida.
Koriantumri rahvas oli vihane ja tahtis võidelda. Ka Siisi rahvas oli vihane ja tahtis võidelda. Keegi ei tahtnud meelt parandada. Eter nägi, et iga ainsamgi inimene läks lahingusse. Veel enamad inimesed said surma.
Koriantumr tahtis sõda lõpetada. Ta palus, et Siis kuningriigi endale võtaks ja ta rahvale liiga ei teeks. Kuid kõik olid vihased. Neil ei olnud Issanda Vaimu. Eter nägi, kuidas kõik jätkasid sõdimist, kuni Koriantumr oli ainuke jeredlane, kes veel ellu jäi. Seejärel kukkus Koriantumr kokku.
Eter nägi, et kõik, mida Issand oli öelnud, oli täitunud. Eter kirjutas lõpuni, mis oli juhtunud. Seejärel ta kindlustas, et inimesed leiavad ta kirjatöö üles, kui teda enam ei ole. Eter usaldas Jumalat ja ootas, et saab ühel päeval Tema juures olla.