Tule, järgne mulle 2024
Taastamise hääled: algusaegade uskupöördunud


„Taastamise hääled: algusaegade uskupöördunud”, Tule, järgne mulle – kodus ja kirikus kasutamiseks: Õpetus ja Lepingud 2025 (2025)

„Algusaegade uskupöördunud”, Tule, järgne mulle – kodus ja kirikus kasutamiseks: 2025

taastamise hääled pisipilt

Taastamise hääled

Algusaegade uskupöördunud

Isegi enne seda, kui Kirik 1830. aasta aprillis organiseeriti, kuulutas Issand, et „põld on juba lõikuseks valge” (ÕL 4:4). See ütlus osutus tõeks järgnevate kuude jooksul, kui Jumala Vaim juhatas paljud tõeotsijad Jeesuse Kristuse taastatud Kiriku juurde.

Paljud nendest algusaegade uskupöördunutest mängisid tähtsat rolli taastamise aluse rajamisel ja nende pöördumislood on väärtuslikud ka meile tänapäeval. See usk, mida nemad näitasid, on sama usk, mida meie vajame, et pöörduda Jeesuse Kristuse evangeeliumisse.

Abigail Calkins Leonard

Kui Abigail Calkins Leonard oli kolmekümnendates aastates, tundis ta soovi oma patud andeks saada. Ta luges mõnikord Piiblit ja tema kodu külastasid inimesed teistest kristlikest kirikutest, kuid ta oli segaduses selle üle, mis kõiki kirikuid üksteisest eristas. „Ühel hommikul,” rääkis ta, „võtsin ma oma Piibli ja läksin metsa, kus langesin põlvili.” Ta palvetas siiralt Issanda poole. „Kohe ilmus minu silme ette nägemus,” ütles ta, „ja erinevad usulahud möödusid minust ükshaaval ja hääl hüüdis mind, öeldes: „Need on ehitatud kasu saamiseks.” Seejärel nägin eemal suurt valgust ja hääl ülevalt hüüdis: „Ma kasvatan rahva, kellest mul on hea meel ja keda ma õnnistan.”” Veidi aega hiljem kuulis Abigail Mormoni Raamatust. Kuigi tal ei olnud seda raamatut, püüdis ta „Püha Vaimu anni ja väe kaudu teada, kas see raamat on õige” ja „tundis kohe selle juuresolekut”. Kui tal lõpuks õnnestus Mormoni Raamatut lugeda, oli ta „valmis seda vastu võtma”. Abigail ja tema abikaasa Lyman said ristitud 1831. aastal.

Thomas B. Marsh

Kui Thomas B. Marsh oli noor täiskasvanu, uuris ta Piiblit ja liitus kristliku kirikuga. Kuid ta ei olnud sellega rahul ja eemaldus lõpuks kõigist kirikutest. „Mul oli osake prohvetliku kuulutamise vaimust,” ütles ta, „ja rääkisin ühele usujuhile, et ootasin, et saabub uus kirik, kus on tõde selle kõige puhtamas vormis.” Peagi pärast seda tundis Thomas vaimset õhutust lahkuda oma kodust Bostonis Massachusettsi osariigis ja rännata läände. Veetnud kolm kuud New Yorgi osariigi lääneosas ilma leidmata, mida ta otsis, suundus ta tagasi koju. Tee peal küsis üks naine Thomase käest, kas ta on kuulnud „kuldraamatust, mille leidis üks Joseph Smithi nimeline noormees”. Kuuldust haaratuna rändas Thomas kohe Palmyrasse ja kohtus Martin Harrisega trükikojas just siis, kui Mormoni Raamatu esimesed 16 lehekülge trükipressilt maha võeti. Thomasel lubati võtta need 16 lehte endaga ja ta viis need koju oma naisele Elizabethile. „Ta oli väga rahul” selle raamatuga, meenutas mees, „ja uskus, et see on Jumala töö”. Thomas ja Elizabeth kolisid hiljem koos oma lastega New Yorgi osariiki ja said ristitud. (Lisainfot Thomas B. Marshi kohta leiate kirjakohast ÕL 31.)

Parley ja Thankful Pratt

Thomas Marshi sarnaselt reageerisid Parley ja Thankful Pratt vaimsetele õhutustele lahkuda oma edukast talukohast Ohios kavatsusega kuulutada evangeeliumi, nagu nad seda Piibli põhjal mõistsid. Nagu Parley oma vennale ütles: „Nende asjade vaim oli viimasel ajal nii vägevalt minu meeles mõlkunud, et ma ei saanud rahu.” Kui nad jõudsid New Yorgi osariigi idaossa, sai Parley õhutuse mõneks ajaks paigale jääda. Thankful otsustas, et jätkab teed ilma temata. „Mul on selles maa osas töö teha,” ütles Parley naisele, „ja mis töö see on või kui kaua sellega läheb, seda ma ei tea, aga ma tulen, kui see tehtud saab.” Seal kuulis Parley esimest korda Mormoni Raamatust. „Ma tundsin selle raamatu vastu veidrat huvi,” ütles ta. Ta palus endale ühte raamatut ja luges kogu öö. Hommikuks teadis ta, et raamat on õige ja pidas seda kallimaks „kui kõik maailma rikkused”. Mõne päeva pärast sai Parley ristitud. Seejärel naasis ta Thankfuli juurde, kes sai samuti ristitud. (Lisainfot Parley P. Pratti kohta leiate kirjakohast ÕL 32.)

Parley Pratt lugemas

Jeff Hein. Parley P. Pratt loeb Mormoni Raamatut

Sidney ja Phebe Rigdon

Teel New Yorgist misjonile Missouris peatusid Parley P. Pratt ja tema kaasteenijad Mentoris Ohio osariigis Sidney ja Phebe Rigdoni kodus, kes olid Parley vanad sõbrad tema Ohios veedetud ajast. Sidney oli kristlik kirikuõpetaja ning Parley oli olnud tema koguduse liige ja pidas teda vaimseks mentoriks. Parley rääkis innukalt oma sõpradele Mormoni Raamatust ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest. Sidney oli ka ise otsinud taastatud õiget Kirikut, mille kirjelduse ta leidis Uuest Testamendist, kuigi ta suhtus alguses Mormoni Raamatusse skeptiliselt. „Aga ma loen teie raamatut,” ütles ta oma sõbrale Parleyle, „ja püüan leida selgust, kas see on ilmutus Jumalalt või mitte.” Pärast kahenädalast uurimist ja palvetamist veendusid nii Sidney kui ka Phebe, et raamat on õige. Kuid Sidney teadis samuti, et Kirikuga liitumine oleks tema pere jaoks suur ohverdus. Tema kaotaks oma töö kirikuõpetajana ja oma sotsiaalse seisuse kogukonnas. Kui ta arutas seda Phebega, siis kuulutas naine: „Ma mõistan meie ohvri hinda ja ‥ mina soovin teha Jumala tahet, olgu see või surma ähvardusel.”

Viited

  1. Vt Edward W. Tullidge, The Women of Mormondom (1877), lk 160–163.

  2. History of Thos. Baldwin Marsh. – The Deseret News, 24. märts 1858, lk 18.

  3. Autobiography of Parley P. Pratt (1938), lk 34.

  4. Autobiography of Parley P. Pratt (1938), lk 36.

  5. Autobiography of Parley P. Pratt (1938), lk 37.

  6. Autobiography of Parley P. Pratt, lk 39; vt ka „Saints”, 1. kd, lk 92–94.

  7. History, 1838–1856 [Manuscript History of the Church], A-1 kd, lk 73, josephsmithpapers.org.

  8. History, 1838–1856 [Manuscript History of the Church], A-1 kd, lk 75, josephsmithpapers.org.