„5.–11. aprill. Õpetus ja Lepingud 30–36: „Sa oled kutsutud jutlustama minu evangeeliumi””, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: Õpetus ja Lepingud 2021 (2020)

„5.–11. aprill. Õpetus ja Lepingud 30–36”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: 2021

5.–11. aprill

Õpetus ja Lepingud 30–36

„Sa oled kutsutud jutlustama minu evangeeliumi”

Pühakirjades võime leida kaemusi meie ainuomaste olukordade kohta. Paluge Issanda abi, et leida teile mõeldud sõnumid Õpetuse ja Lepingute 30.–36. osas.

Pange oma muljed kirja

Parley P. Pratt oli olnud Kiriku liige umbes kuu aega, kui teda kutsuti kõnnumaale evangeeliumi kuulutama (vt ÕL 32:2). Thomas B. Marsh oli olnud liige veel vähem aega, kui talle öeldi: „Sinu misjoni tund on tulnud” (ÕL 31:3). Orson Pratt, Edward Partridge ja paljud teised olid samuti vaevalt ristitud, kui said oma misjonikutse. Ehk oli see ajastus vajalik – sest 1830. aasta sügisel ei olnud keegi olnud Kiriku liige kauem kui kuus kuud. Kuid selles mustris leidub õppetund ka meile tänapäeval: kui te teadsite küllalt, et võtta vastu taastatud evangeelium ristimise kaudu, siis teate te küllalt, et seda teistega jagada. Muidugi soovime alati suurendada oma teadmisi evangeeliumist, kuid Jumal ei ole kunagi kahelnud kutsuda neid, kes on „õpetamata” Tema evangeeliumi kuulutama (ÕL 35:13). Tegelikult kutsub ta meid kõiki: „[Avage] oma suu, et kuulutada minu evangeeliumi.” (ÕL 30:5) Ja kõige paremini teeme seda mitte oma tarkuse ja kogemuse kaudu, vaid „Vaimu väega” (ÕL 35:13).

Vt ka „The Faith and Fall of Thomas Marsh”, „Ezra Thayer: From Skeptic to Believer”, „Orson Pratt’s Call to Serve”, Revelations in Context, lk 54–69.

Ideid isiklikuks pühakirjauurimiseks

Õpetus ja Lepingud 30–36

Meid on kutsutud kuulutama Jeesuse Kristuse evangeeliumi.

Vaatamata sellele, kas teid on ametlikult misjonile kutsutud, soovib Issand, et te jagaksite Tema evangeeliumi ja paljud Tema sõnad selle evangeeliumi ajajärgu algusaegade pühadele käivad ka teie kohta. Kui uurite kirjakohti Õpetus ja Lepingud 30–36, siis pange kirja, mida te õpite evangeeliumi kuulutamise kutse kohta. Võite teha nimekirja asjadest, mida Issand oma misjonäridelt nõuab (vt näiteks ÕL 30:8), ja teise nimekirja asjadest, mida Issand neile lubab (vt näiteks ÕL 30:11).

Kuidas võivad need salmid innustada kedagi teie tuttavat, kes teenib Kiriku põhi- või teenistusmisjonil või valmistub selleks? Mida te leiate, mis innustab teid evangeeliumi jagama?

Vt ka Õpetus ja Lepingud 35:13–15; Russell M. Nelson ja Wendy W. Nelson. Iisraeli lootus. – ülemaailmne pühalik koosolek noortele, 3. juuni 2018, HopeofIsrael.ChurchofJesusChrist.org; Silvia H. Allred. Minge siis. – 2008. a sügisene üldkonverents.

misjonärid õpetamas — Me oleme kõik Jeesuse Kristuse Kiriku misjonärid.

Õpetus ja Lepingud 31:1–2, 5–6, 9, 13

Issand võib meid aidata meie peresuhetes.

1830. aastal oli peredel palju samasuguseid probleeme kui peredel tänapäeval. Millist juhatust ja lubadusi andis Issand Thomas B. Marshile tema pere kohta? Kuidas võivad Tema sõnad aidata teid peresuhetes?

Lisainfot Thomas B. Marshi kohta leiate raamatust „Saints”, 1. kd, lk 79–80, 119–120.

Õpetus ja Lepingud 32; 35

Kas misjon laamanlaste juurde kukkus läbi?

Kui Oliver Cowdery, Peter Whitmer noorem, Parley P. Pratt ja Ziba Peterson läksid jutlustama Ameerika indiaanlastele Missouri jõest lääne pool, siis uskusid nad, et täidavad Mormoni Raamatu prohvetlikke kuulutusi, et laamanlased võtavad viimsetel aegadel evangeeliumi vastu (vt näiteks 1Ne 13:34–41; En 1:11–18). Kuid nende misjoni lõpus, kuigi neil oli olnud positiivseid läbikäimisi mõne rühmaga, ei olnud nad ristinud ainsatki Ameerika indiaanlast. Kuid nad olid ristinud üle saja inimese Ohio osariigis Kirtlandi lähistel, kus nad teel Missourisse peatusid. Nende uskupöördunute seas olid tulevased mõjuvõimsad Kiriku juhid, nende hulgas Sidney Rigdon, ja hiljem sai Kirtlandist Kirikule tähtis kogunemispaik. Mida õpetab see kogemus teile selle kohta, kuidas Issand oma tööd täide viib?

Vt ka „A Mission to the Lamanites”, Revelations in Context, lk 45–49.

Õpetus ja Lepingud 33:12–18

Kui ehitame oma elu Päästja evangeeliumile, siis me ei lange.

Õpetus ja Lepingud 33 oli suunatud Northrop Sweetile ja Ezra Thayerile, kahele hiljutisele uskupöördunule. Northrop lahkus Kirikust peagi pärast selle ilmutuse saamist. Ezra teenis ustavalt mõnda aega, kuid langes samuti lõpuks ära. See võib olla hea võimalus hinnata, kui kindlalt evangeeliumi „kaljule olete teie ehitatud” (s 13). Millised tõed nendes salmides aitavad teil püsida ustavate pühadena?

Ideid pere pühakirjauurimiseks ja pereõhtuks

Õpetus ja Lepingud 30:2.Kuidas läheb meil perena Jumala asjadele keskendumises, selle asemel, et olla kinni „maistes asjades”?

Õpetus ja Lepingud 31.Kui loete Issanda lubadusi Thomas B. Marshile tema pere kohta, siis võite rääkida õnnistustest, mis on saanud osaks teie perele tänu misjonitööle. Võite samuti laulda selle teemaga seotud kirikulaulu, näiteks „Läen sinna, kus soovid sa” (Kiriku lauluraamat, nr 270). Kuidas on teistega evangeeliumi jagamine õnnistanud teie peret?

Õpetus ja Lepingud 33:7–10.Millist kujutluspilti kasutas Issand nendes salmides, et kirjeldada evangeeliumi jagamist? Milliseid teisi kujutluspilte või metafoore oskab teie pere välja mõelda? Ehk aitavad need kujutluspildid teie perel leida loovaid viise, kuidas evangeeliumi jagada. See arutelu võib aidata luua plaani evangeeliumi jagamiseks. Soovi korral tehke rollimänge võimalikest olukordadest.

Õpetus ja Lepingud 34:10.Valige 10. salmist fraas ja paluge ühel pereliikmel see ette sosistada. Teised pereliikmed võivad püüda fraasi ära arvata. Seejärel paluge pereliikmel see fraas valjult ette ütelda. Kuidas aitab see tegevus meil mõista, miks käsib Issand meil tõsta oma häält?

Lisaideid laste õpetamiseks leiate „Tule, järgne mulle – Algühingule” selle nädala ülevaates.

Soovitatav laul: „Ma loodan minna misjonile”, Laste lauluraamat, lk 91.

Taastamise hääled

Algusaegade uskupöördunud

Isegi enne seda, kui Kirik organiseeriti, kuulutas Issand, et „põld on juba lõikuseks valge” (ÕL 4:4). See ütlus osutus tõeks järgnevate kuude jooksul, kui Jumala Vaim juhatas paljud tõeotsijad Jeesuse Kristuse taastatud Kiriku juurde.

Paljud nendest algusaegade uskupöördunutest mängisid tähtsat rolli taastamise aluse rajamisel ja nende pöördumislood on väärtuslikud ka meile tänapäeval. See usk, mida nemad näitasid, on sama usk, mida meie vajame, et pöörduda Jeesuse Kristuse evangeeliumisse.

Abigail Calkins Leonard

Kui Abigail Calkins Leonard oli kolmekümnendates aastates, tundis ta soovi oma patte andeks saada. Ta luges mõnikord Piiblit ja tema kodu külastasid inimesed teistest kristlikest kirikutest, kuid ta oli segaduses selle üle, mis kõiki kirikuid üksteisest eristas. „Ühel hommikul,” rääkis ta, „võtsin ma oma Piibli ja läksin metsa, kus langesin põlvili.” Ta palvetas siiralt Issanda poole. „Kohe ilmus minu silme ette nägemus,” ütles ta, „ja erinevad usulahud möödusid minust ükshaaval ja hääl hüüdis mind, öeldes: „Need on ehitatud kasu saamiseks.” Seejärel nägin eemal suurt valgust ja hääl ülevalt hüüdis: „Ma kasvatan rahva, kellest mul on hea meel ja keda ma õnnistan.”” Veidi aega hiljem kuulis Abigail Mormoni Raamatust. Kuigi tal ei olnud seda raamatut, püüdis ta „Püha Vaimu anni ja väe kaudu teada, kas see raamat on õige” ja „tundis kohe selle juuresolekut”. Kui tal lõpuks õnnestus Mormoni Raamatut lugeda, oli ta „valmis seda vastu võtma”. Abigail ja tema abikaasa Lyman said ristitud 1831. aastal.¹

Thomas B. Marsh

Kui Thomas B. Marsh oli noor täiskasvanu, uuris ta Piiblit ja liitus kristliku kirikuga. Kuid ta ei olnud sellega rahul ja eemaldus lõpuks kõigist kirikutest. „Mul oli osake prohvetliku kuulutamise vaimust,” ütles ta „ja rääkisin ühele usujuhile, et ootasin, et saabub uus kirik, kus on tõde selle kõige puhtamas vormis.” Peagi pärast seda tundis Thomas vaimset õhutust lahkuda oma kodust Bostonis Massachusettsi osariigis ja rännata läände. Veetnud kolm kuud New Yorgi osariigi lääneosas ilma leidmata, mida ta otsis, suundus ta tagasi koju. Tee peal küsis üks naine Thomase käest, kas ta on kuulnud „kuldraamatust, mille leidis üks Joseph Smithi nimeline noormees”. Kuuldust haaratuna rändas Thomas kohe Palmyrasse ja kohtus Martin Harrisega trükikojas just siis, kui Mormoni Raamatu esimesed 16 lehekülge trükipressilt maha võeti. Thomasel lubati võtta need 16 lehte endaga ja ta viis need koju oma naisele Elizabethile. „Ta oli väga rahul” selle raamatuga, meenutas mees, „ja uskus, et see on Jumala töö”. Thomas ja Elizabeth kolisid hiljem koos oma lastega New Yorgi osariiki ja said ristitud.² (Lisainfot Thomas B. Marshi kohta leiate kirjakohast ÕL 31.)

Parley ja Thankful Pratt

Thomas Marshi sarnaselt reageerisid Parley ja Thankful Pratt vaimsetele õhutustele lahkuda oma edukast talukohast Ohios kavatsusega kuulutada evangeeliumi, nagu nad seda Piibli põhjal mõistsid. Nagu Parley oma vennale ütles: „Nende asjade vaim oli viimasel ajal nii vägevalt minu meeles mõlkunud, et ma ei saanud rahu.”³ Kui nad jõudsid New Yorgi osariigi idaossa, sai Parley õhutuse mõneks ajaks paigale jääda. Thankful otsustas, et jätkab teed ilma temata. „Mul on selles maa osas töö teha,” ütles Parley naisele, „ja mis töö see on või kui kaua sellega läheb, seda ma ei tea, aga ma tulen, kui see tehtud saab.”⁴ Seal kuulis Parley esimest korda Mormoni Raamatust. „Ma tundsin selle raamatu vastu veidrat huvi,” ütles ta.⁵ Ta palus endale ühte raamatut ja luges kogu öö. Hommikuks teadis ta, et raamat on õige ja pidas seda kallimaks „kui kõik maailma rikkused”.⁶ Mõne päeva pärast sai Parley ristitud. Seejärel naasis ta Thankfuli juurde, kes sai samuti ristitud. (Lisainfot Parley P. Pratti kohta leiate kirjakohast ÕL 32.)

Sidney ja Phebe Rigdon

Teel New Yorgist misjonile Missouris peatusid Parley P. Pratt ja tema kaasteenijad Mentoris Ohio osariigis, Sidney ja Phebe Rigdoni kodus, kes olid Parley vanad sõbrad tema Ohios veedetud ajast. Sidney oli kristlik kirikuõpetaja ning Parley oli olnud tema koguduse liige ja pidas teda vaimseks mentoriks. Parley rääkis innukalt oma sõpradele Mormoni Raamatust ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest. Sidney oli ka ise otsinud taastatud õiget Kirikut, mille kirjelduse ta leidis Uuest Testamendist, kuigi ta suhtus alguses Mormoni Raamatusse skeptiliselt. „Aga ma loen teie raamatut,” ütles ta oma sõbrale Parleyle, „ja püüan leida selgust, kas see on ilmutus Jumalalt või mitte.”⁷ Pärast kahenädalast uurimist ja palvetamist veendusid nii Sidney kui ka Phebe, et raamat on õige. Kuid Sidney teadis samuti, et Kirikuga liitumine oleks tema pere jaoks suur ohverdus. Tema kaotaks oma töö kirikuõpetajana ja oma sotsiaalse seisuse kogukonnas. Kui ta arutas seda Phebega, siis kuulutas naine: „Ma mõistan meie ohvri hinda ja ‥ mina soovin teha Jumala tahet, olgu see või surma ähvardusel.”⁸

mehed kõnnivad lumes — . Robert T. Barrett. Minge kõnnumaale