5.–11. august

Roomlastele 1–6

„Jumala vägi õndsakssaamiseks”

Õhutuste üles kirjutamine aitab teil meeles pidada, mida Vaim teile õpetab. Pange kirja, mida te nende õhutuste suhtes tunnete.

Pange oma muljed kirja

Selleks ajaks, mil Paulus kirjutas oma kirja Kiriku liikmetele Roomas, mis oli mitmekülgne juutidest ja paganatest koosnev rühm, oli Kristuse Kirik kasvanud palju suuremaks kui käputäis Galilea usklikke. Umbes 20 aastat pärast Päästja ülestõusmist oli kristlaste kogudusi kõikjal, kuhu apostlid võisid rännata – sealhulgas Roomas, suure impeeriumi pealinnas. Kuigi Pauluse kiri oli mõeldud Rooma pühadele, on tema sõnum kõikidele, ka meile tänapäeval: „Evangeelium ‥ on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub” (Rm 1:16, rõhutus lisatud).

Ideid isiklikuks pühakirjauurimiseks

Roomlastele – Fileemonile

Mis on kirjad ja kuidas on need organiseeritud?

Need on Kiriku juhtide kirjad pühadele maailma erinevais paigus. Enamiku Uue Testamendi kirju kirjutas apostel Paulus – alustades kirjaga roomlastele ja lõpetades kirjaga Fileemonile. Tema kirjad on organiseeritud pikkuse järgi. Kuigi roomlastele on esimene kiri Uue Testamendi raamatus, kirjutati see tegelikult Pauluse misjonirännakute lõpus. Lisainfo saamiseks kirjade kohta vaadake pühakirjajuhis märksõna „Pauluse kirjad”.

Roomlastele 1–6

Kui ma näitan usku Päästjasse Tema käske pidades, olen ma Tema armu läbi õigeks mõistetud.

Järgmised definitsioonid võivad aidata teil paremini mõista kirja roomlastele.

Seadus:Kui Paulus kirjutas sõna „seadus”, viitas ta Moosese seadusele. Samamoodi viitab sõna „teod” Pauluse kirjutistes sageli Moosese seaduse tseremooniatele ja rituaalidele. Paulus vastandas selle seaduse usu seadusega (vt Rm 3:27–31) ehk Jeesuse Kristuse õpetusega, kes on meie päästmise tõeline allikas.

Ümberlõikamine ja ümberlõikamatu:Muistsel ajal sümboliseeris ümberlõikamine Jumala lepingut Aabrahamiga. Paulus kasutas terminit „ümberlõikamine”, et viidata juutidele (lepingurahvale) ja ümberlõikamatutele, et viidata paganatele (neile, kes ei kuulunud Aabrahami lepingusse). Ümberlõikamine ei ole enam vajalik kui märk Jumala lepingust Tema rahvaga (vt Ap 15:23–29).

Õigeks mõistma, õigeksmõistmine:Need terminid viitavad pattude andekssaamisele. Kui me oleme õigeksmõistetud, siis on meile andestatud, meid on süütuks kuulutatud ja vabastatud meie pattude igavesest karistusest. Nagu Paulus selgitas, on see kõik võimalik Jeesuse Kristuse kaudu (vt pühakirjajuhti, märksõna „Õigeks mõistma, õigeksmõistmine”, scriptures.lds.org; vt ka D. Todd Christofferson. Justification and Sanctification. – Ensign, juuni 2001, lk 18–25). Kirjas roomlastele võib näha sõnu õiglane ja õigus sõna õigeksmõistmine sünonüümidena.

Arm:„Arm tähendab peamiselt jumalikku abi või jõudu, mida antakse Jeesuse Kristuse rikkaliku halastuse ja armastuse kaudu.” Armu kaudu äratatakse kõik inimesed surnuist ja nad saavad surematuse. Lisaks sellele on „arm [suutlikuks tegev] vägi, mis võimaldab meestel ja naistel hoida kinni igavesest elust ja ülendusest pärast seda, kui nad on püüdnud anda endast kõik”. Me ei teeni armu oma püüdlustega, pigem on see arm, mis annab meile jõudu ja abi teha häid tegusid, mida me muidu ei oleks suutelised tegema (vt: Bible Dictionary, märksõna „Grace”; vt ka Dieter F. Uchtdorf. Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents;  2. Nefi 25:23).

Roomlastele 2:17–29

Minu välispidised teod peavad peegeldama ja suurendama minu seespidist usku pöördumist.

Pauluse õpetused näitavad, et mõni juudist kristlane Roomas uskus ikka veel, et päästmist toob kuuletumine Moosese seaduse riitustele ja rituaalidele. See võib tunduda probleemina, mis meie eluga ei seostu, kuna me ei usu Moosese seadust. Kuid kui te loete Pauluse kirjutisi, eriti Roomlastele 2:17–29, siis mõtelge enda püüdlustele evangeeliumi järgi elada. Kas teie välispidised tegevused, nagu sakramendi võtmine või templis käimine viivad teid pöördumiseni ja tugevdavad teie usku Kristusesse? (Vt Al 25:15–16.) Kuidas võite kindlustada, et teie välispidised tegevused toovad kaasa südamemuutuse?

Vt ka Dallin H. Oaks. The Challenge to Become. – Ensign, nov 2000, lk 32–34.

Roomlastele 3:10–31; 5

Jeesuse Kristuse kaudu võin ma saada oma patud andeks.

Pauluse julged sõnad, et „ei ole kedagi, kes oleks õige, ei ühtainustki” (Rm 3:10), võivad mõnd inimest heidutada. Kuid kirjas roomlastele võime leida ka lootust andvaid sõnumeid. Leidke need peatükist 3 ja 5 ning mõtisklege, miks on teadmine, et „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Rm 3:23) tähtis samm õppimaks „kiitlema Jumala au lootusest” Jeesuse Kristuse kaudu (Rm 5:2).

Roomlastele 6

Jeesuse Kristuse evangeelium kutsub meid käima „uues elus”.

Paulus õpetas, et evangeelium peaks muutma seda, kuidas me elame. Milliseid ütlusi Roomlastele 6. peatükist te kasutaksite, et aidata kellelgi mõista, kuidas evangeelium on aidanud teil käia „uues elus”? (s 4) Milliseid isiklikke kogemusi te jagaksite?

Ideid pere pühakirjauurimiseks ja pereõhtuks

Kui te loete koos perega pühakirju, võib Vaim aidata teil teada, milliseid põhimõtteid rõhutada ja arutada, et oma pere vajadustega arvestada. Siin on mõni soovitus:

Roomlastele 1:16–17

Kuidas me võime näidata, et me „ei häbene evangeeliumi”?

Roomlastele 3:23–28

Mõni inimene võib öelda, et kuna meid „mõistetakse õigeks täiesti muidu, [Jumala] armust” (vt Rm 3:24), siis ei ole mingeid nõudeid, et armu saada. Kuigi me ei või kunagi teha midagi, et Jumala armu välja teenida, palub Jumal meilt mõningaid asju, et seda saada. Mida me saame teha, et armu saada?

Roomlastele 5:3–5

Milliseid katsumusi oleme kogenud? Kuidas on need katsumused aidanud meil arendada kannatlikkust, andnud meile kogemusi ja lootust?

Roomlastele 6:3–6

Mida ütles Paulus nendes salmides ristimise sümboolika kohta? Teie pere võiks teha plaani minna tulevasele ristimisele. Või keegi teie perest võiks jagada pilte või mälestusi oma ristimisest. Kuidas aitab ristimislepingute tegemine ja nendest kinnipidamine neil käia „uues elus”?

Ristimine sümboliseerib uue elu algust Kristuse jüngrina.

Lisaideid laste õpetamiseks leiate „Tule, järgne mulle – Algühingule” selle nädala ülevaates.

Isikliku õppimise täiustamine

Esitage uurimise käigus küsimusi. Pühakirju uurides tekib teil küsimusi. Mõtisklege nende küsimuste üle ja otsige vastuseid. Näiteks võite peatükkides Roomlastele 1–6 otsida vastust küsimusele „mis on arm?”.

Greg K. Olsen. Ärge kartke