11.–17. september

2. korintlastele 1–7

„Andke endid lepitada Jumalaga”

Kui uurite Pauluse kirju korintlastele, siis kirjutage üles mõned evangeeliumi põhimõtted, mida leiate, ja mõtisklege, kuidas võiksite neid oma elus rakendada.

Pange oma muljed kirja

Mõnikord peavad Kiriku juhid ütlema raskeid asju. See oli tõsi nii Pauluse ajal kui ka tänapäeval. Paistab, et eelmine Pauluse kiri Korintose pühadele sisaldas manitsusi ja haavas inimeste tundeid. Kirjas, mida tuntakse nimega 2. korintlastele, püüdis ta selgitada oma karmide sõnade tagamaid: „Ma kirjutasin teile suures viletsuses ja südame ahastuses paljude silmapisaratega, ei mitte selleks, et te kurvastuksite, vaid et te tunneksite selle armastuse, mida mul on rohkesti teie vastu.” (2Kr 2:4) Kui juht teid korrale kutsub, siis on kindlasti abiks teadmine, et see on motiveeritud kristlikust armastusest. Ja isegi nendel puhkudel, kui see nii ei ole, kui oleme valmis nägema teisi sellise armastusega, mida tundis Paulus, siis on kergem solvangule sobilikult reageerida. Vanem Jeffrey R. Holland andis nõu: „Olge siis heatahtlikud inimlike nõrkuste suhtes − nii teie enda kui ka nende suhtes, kes teenivad koos teiega selles Kirikus, mida juhivad vabatahtlikud surelikud mehed ja naised. Kui Tema ainus täiuslik Ainusündinud Poeg välja arvata, siis on Jumal teinud aegade algusest peale tööd ebatäiuslike inimestega.” (Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents)

Ideid isiklikuks pühakirjauurimiseks

2. korintlastele 1:3–7; 4:6–10, 17–18; 7:4–7

Meie katsumused võivad olla õnnistuseks.

Vaadates kõike, mida Paulus oma eluajal koges, ei ole üllatav, et ta kirjutas palju katsumuste eesmärkidest ja õnnistustest. Kui loete kirjakohti 2. korintlastele 1:3–7; 4:6–10, 17–18; 7:4–7, siis mõtelge, mil moel võivad teie katsumused õnnistuseks olla. Näiteks võite mõtiskleda, kuidas Jumal „[teid] trööstib kõigis [teie] viletsusis” ja kuidas teie omakorda võite „trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses” (2Kr 1:4). Või võite keskenduda Jeesuse Kristuse valgusele, mis „on hakanud paistma meie südametes”, isegi kui meid „rõhutakse” ja kui „oleme nõutud” (2Kr 4:6, 8).

Vt ka Mo 24:13–17; Henry B. Eyring. „Proovile pandud, tõestatud ja lihvitud”. – 2020. a sügisene üldkonverents.; evangeeliumiteema „Adversity”. – Gospel Topics, topics.ChurchofJesusChrist.org.

2. korintlastele 2:5–11.

Andestamine on õnnistus, mida saame nii anda kui ka vastu võtta.

Palju ei ole teada mehe kohta, kellele Paulus viitas kirjakohas 2. korintlastele 2:5–11 – teame vaid, et ta oli käsust üle astunud (vt s 5–6) ja Paulus soovis, et pühad talle andestaksid (vt s 7–8). Miks me mõnikord ei osuta armastust lähedase vastu, kes on meid solvanud? (s 8) Kuidas teeb andestuse tagasihoidmine kahju teistele ja meile endile? (Vt s 7, 10–11.) Kuidas annab andestuse tagasihoidmine saatanale võimaluse meid kavalasti petta? (Vt s 11.)

Vt ka Õpetus ja Lepingud 64:9–11.

2. korintlastele 5:14–21

Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võime saada lepitatud Jumalaga.

Paulus teadis omast käest, mida tähendab uueks looduks saada (vt 2Kr 5:17). Temast kui kristlaste tagakiusajast sai Kristuse kartmatu kaitsja. Lugedes salme 2. korintlastele 5:14–21, mõelge sellistele küsimustele nagu: mida tähendab lepitama? Mida tähendab end Jumalaga lepitada? Mõtisklege, mis võib teid Jumalast eraldada. Mida peate tegema, et võiksite saada Temaga täielikumalt lepitatud? Kuidas Päästja selle võimalikuks teeb?

Samuti võiksite mõtiskleda, mida tähendab olla „käskjalad Kristuse asemel” lepitusametis (vt s 18, 20). Milliseid kaemusi saate vanem Jeffrey R. Hollandi sõnumist „Lepitusamet”? (2018. a sügisene üldkonverents)

Vt ka 2. Nefi 10:23–25.

2. korintlastele 7:8–11

Jumalale meelepärane kurvastus viib meeleparanduseni.

Me tavaliselt ei mõtle kurvastusest kui heast asjast, kuid Paulus rääkis Jumalale meelepärasest kurvastusest (vt 2Kr 7:10) kui meeleparanduse olulisest osast. Mõelge sellele, mida õpite Jumalale meelepärase kurvastuse kohta järgmistest kirjakohtadest: 2. korintlastele 7:8–11; Alma 36:16–21; Mormoni 2:11–15; ja õde Michelle D. Craigi sõnum „Jumalik rahulolematus” (2018. a sügisene üldkonverents). Millal olete teie tundnud Jumalale meelepärast kurvastust ja millist mõju see teie elule omas?

Ideid pere pühakirjauurimiseks ja pereõhtuks

2. korintlastele 3:1–3.Kas teie pereliikmed on kunagi palunud kellelgi kirjutada neile soovituskirja tööle või kooli kandideerides? Paluge neil sellest kogemusest rääkida. Paulus õpetas, et pühade elu on kui Kristuse enda soovituskiri Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamiseks, „kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga”. Kui loete koos salme 2. korintlastele 3:1–3, arutlege selle üle, kuidas meie eeskuju on nagu kiri, „kõigile inimestele tuttav ja loetav”, mis näitab evangeeliumi tõde ja väärtust. Ehk võiks iga pereliige kirjutada kirja, mis selgitab, kuidas mõni teine pereliige on olnud eeskujulik Jeesuse Kristuse jünger. Nad võivad oma kirja perele ette lugeda ja anda selle pereliikmele, kellest nad kirjutasid. Miks on tähtis mõista, et meie elu on „Kristuse kiri”?

2. korintlastele 5:6–7.Mida tähendab „käime usus ja mitte nägemises”? Mida me teeme, et näidata, et usume Päästjasse, kuigi me ei näe Teda?

2. korintlastele 5:17.Kas teie pere suudab meenutada või leida loodusest näiteid millestki, mis läbivad märkimisväärse muutuse ning saavad uueks looduks? (Vt pilti selle ülevaate lõpus.) Kuidas saab Jeesuse Kristuse evangeelium meid muuta?

2. korintlastele 6:1–10.Vastavalt kirjakohale 2. korintlastele 6:1–10, mida tähendab olla „Jumala abilised”? (s 4) Millised omadused on Jumala abilisel?

2. korintlastele 6:14–18.Kuidas võime järgida Pauluse nõuannet „minge ära [õigemeelsusetute] keskelt ja eralduge neist” ja samal ajal armastada inimesi meie ümber?

Lisaideid laste õpetamiseks leiate „Tule, järgne mulle – Algühingule” selle nädala ülevaates.

Soovitatav laul: „Aita mind, Isa” – Laste lauluraamat, lk 52.

Õpetamise täiustamine

Tehke näitlikke õppetunde. Mõnda evangeeliumi mõistet, nagu lepitus, võib olla raske mõista. Soovi korral kasutage pilte või esemeid, mis aitavad teie pereliikmetel mõista põhimõtteid, mida te pühakirjadest leiate.

Kui pöördume Kristuse evangeeliumisse, siis on meie muutumine nii suur, et Paulus kirjeldab seda kui uueks looduks saamist (vt 2Kr 5:17).