Robert T. Barrett. Kristus jutlustab vaimumaailmas

20.–26. november

1. ja 2. Peetruse

„Rõõmutsege ütlematu ning väga kalli rõõmuga”

Kui loete Peetruse kirju, siis võite saada vaimseid õhutusi. Kirjutage need õhutused üles, kui olete „veel Vaimus” (ÕL 76:80), et võiksite tabada õigesti seda, mida Jumal teile õpetab.

Pange oma muljed kirja

Peagi pärast Tema ülestõusmist andis Päästja prohvetliku kuulutuse, mis pidi Peetrust vaevama. Ta kuulutas ette Peetruse märtrisurma, et ta viiakse „kuhu [ta] ei taha! ‥ tähendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama” (Jh 21:18–19). Aastaid hiljem, kui Peetrus oma kirjad kirjutas, teadis ta, et see ettekuulutatud märtrisurm oli lähedal: „Sest et ma tean, et ma varsti maha panen oma telgi, nagu ka meie Issand Jeesus Kristus mulle on avaldanud.” (2Pt 1:14) Ja siiski ei olnud Peetruse sõnades hirmu ega pessimismi. Selle asemel õpetas ta pühadele, et nad väga rõõmutseksid, kuigi nad pidid „kurvastu[ma] mõnesugustes kiusatustes”. Ta palus neil meeles pidada, et kui nende usk läbi katsutakse, siis on see neile „kiituseks ja hiilguseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel” ning nende hingede õndsuseks (1Pt 1:6–7, 9). Peetruse usk trööstis tolleaegseid pühasid, nagu see trööstib pühasid tänapäeval, kellel on samuti „osa Kristuse kannatamistest, ‥ et [me võiksime] rõõmustuda ning hõisata tema au ilmumisel” (1Pt 4:13).

Ideid isiklikuks pühakirjauurimiseks

1. Peetruse 1:3–9; 2:19–24; 3:14–17; 4:12–19

Võin leida rõõmu ka rasketel ja kannatusrohketel aegadel.

Ajavahemik pärast Kristuse ristilöömist ei olnud kerge aeg olla kristlane ja Peetruse esimene kiri tunnistab seda. Esimeses neljas peatükis märkate raskusi kirjeldavaid sõnu ja fraase: kurvastus, kiusatused, viletsus, tulekuumus ja kannatamised (vt 1Pt 1:6; 2:19; 4:12–13). Kuid märkate samuti sõnu, mis tunduvad rõõmustavad – võiksite koostada leitust nimekirja. Näiteks, kui loete kirjakohti 1. Peetruse 1:3–9; 2:19–24; 3:14–17 ja 4:12–19, siis mis annab teile lootust, et võite leida rõõmu isegi rasketes olukordades?

Samuti võiksite lugeda president Russell M. Nelsoni sõnumit „Rõõm ja vaimne ellujäämine” (2016. a sügisene üldkonverents) ja leida sarnasusi Peetruse ja president Nelsoni õpetatu vahel. Mis teile päästmisplaanis ja Jeesuse Kristuse evangeeliumis rõõmu pakub?

Vt ka Ricardo P. Giménez. Elutormide eest pelgupaiga leidmine. – 2020. a kevadine üldkonverents.

1. Peetruse 3:18–20; 4:1–6

Evangeeliumi jutlustatakse surnutele, et nende üle saaks mõista kohut õiglaselt.

Ühel päeval seisavad kõik kohtulaua ees ja „peavad aru andma sellele, kes on valmis kohut mõistma elavate ja surnute üle” (1Pt 4:5). Kuidas võib Jumal kõigi inimeste üle õiglaselt kohut mõista, kui inimeste võimalused evangeeliumi mõista ja selle järgi elada on nii erinevad? Pange tähele, kuidas õpetus, mida Peetrus õpetas salmides 1. Peetruse 3:18–20; 4:6 aitab sellele küsimusele vastata. Kuidas tugevdavad need salmid teie usku Jumala õiglusesse?

Et seda õpetust edasi uurida, vaadake Õpetuse ja Lepingute 138. osas ilmutust, mille sai president Joseph F. Smith, kui ta mõtiskles Peetruse kirjutiste üle. Milliseid lisatõdesid president Smith õppis?

Vt ka evangeeliumiteemat „Baptisms for the Dead”. – Gospel Topics, topics.ChurchofJesusChrist.org.

2. Peetruse 1:1–11

Jeesuse Kristuse väe läbi võin ma arendada oma jumalikku loomust.

Kas olete kunagi tundnud, et Jeesuse Kristuse sarnaseks saamine või Tema omaduste arendamine ei ole võimalik? Vanem Robert D. Hales pakkus järgmise innustava mõtte selle kohta, kuidas me võime arendada Kristuse-sarnaseid omadusi: „Päästja omadused ‥ on läbipõimunud omadused, mis üksteisele lisandudes arenevad meis vastastikku mõju avaldades. Teisisõnu, me ei saa omandada ühte Kristuse-sarnast omadust ilma ka teisi Tema omadusi omandamata ja neid mõjutamata. Kui üks omadus muutub tugevaks, muutuvad tugevaks ka mitmed teised.” (Issanda Jeesuse Kristuse jüngriks saamine. – 2017. a kevadine üldkonverents)

Iga Kristuse-sarnane omadus, mida kujundame, aitab meil kududa vaimset jüngrigobelääni.

Kui loete salme 2. Peetruse 1:1–11, siis mõtisklege nendes salmides loetletud jumaliku loomuse omaduste üle. Kuidas on need teie kogemuse põhjal „läbipõimunud”, nagu vanem Hales kirjeldas? Kuidas nad üksteisele tuginevad? Mida muud õpite nendest salmidest Kristuse-sarnasemaks saamise protsessi kohta?

Samuti võiksite mõelda, millised „kallid ja suurimad tõotused” annab Jumal oma pühadele – kaasa arvatud teile (2Pt 1:4). Vanem David A. Bednari sõnum „Kallid ja suurimad tõotused” (2017. aasta sügisene üldkonverents) aitab teil mõista, mis need lubadused on ja kuidas neid saada.

Ideid pere pühakirjauurimiseks ja pereõhtuks

1. Peetruse 2:5–10.Kui te koos perega neid salme loete, siis võite soovi korral kasutada kive, aitamaks pereliikmetel ette kujutada Peetruse õpetust, et Päästja on meie „nurgakivi”. Kuidas oleme meie kui „elavad kivid”, mida Jumal kasutab oma kuningriigi ehitamiseks? Mida õpime Peetruselt Päästja ja meie rolli kohta Tema kuningriigis? Mis on Peetruse sõnum teie perele?

1. Peetruse 3:8–17.Kuidas võime olla „alati valmis andma vastust” neile, kes küsivad seletust meie usu kohta? Teie pere võib teha rollimängu olukorrast, kus keegi küsib neilt evangeeliumi kohta.

1. Peetruse 3:18–20; 4:6.Mida saab teie pere teha, et tunda sidet teie esivanematega? Võib-olla võiksite tähistada surnud esivanemate sünnipäevi, valmistades nende lemmiksööke, vaadates pilte või rääkides lugusid nende elust. Kui võimalik, võite planeerida selle esivanema eest ka templitalituste tegemist (abi leidmiseks külastage veebilehte FamilySearch.org).

2. Peetruse 1:16–21.Nendes salmides meenutab Peetrus pühadele oma kogemust Kirgastamise mäel (vt ka Mt 17:1–9). Mida me õpime nendest salmidest prohvetite õpetuste kohta? (Vt ka ÕL 1:38.) Mis annab meile kindlameelsust järgida meie elavat prohvetit tänapäeval?

Lisaideid laste õpetamiseks leiate „Tule, järgne mulle – Algühingule” selle nädala ülevaates.

Soovitatav laul: „Kui uurin pereajalugu” – Laste lauluraamat, lk 100.

Õpetamise täiustamine

„[Olge] alati valmis.” Mitteformaalsed õpetushetked kodus mööduvad kiiresti, mispärast on tähtis neid tekkides ära kasutada. Kuidas võite püüda „alati valmis” olla, et õpetada oma pereliikmetele evangeeliumi tõdesid ja jagada seda lootust, „mis teis on” (1Pt 3:15), kui õpetushetked tekivad? (Vt Päästja viisil õpetamine, lk 16.)

Kuigi Peetrus seisis silmitsi suure tagakiusamise ja vastuseisuga, jäi ta kindlaks oma tunnistuses Kristusest.