„Meelespea: Vana Testamendi lugemine”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: Vana Testament 2022 (2021)
„Meelespea: Vana Testamendi lugemine”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: 2022
Meelespea
Vana Testamendi lugemine
Leidke isiklik tähendus
Mida te tunnete, kui mõtlete võimalusele sel aastal Vana Testamenti uurida? Innukust? Ebakindlust? Hirmu? Kõik need tunded on mõistetavad. Vana Testament on üks vanimaid kirjutiste kogusid maailmas ja see võib muuta selle nii põnevaks kui ka hirmutavaks. Need kirjutised pärinevad muistsest kultuurist, mis võib tunduda võõras ja mõnikord kummaline või isegi ebameeldiv. Ja ometi leiame neis kirjutistes inimeste kogemusi, mis tunduvad tuttavad, ja tunneme ära evangeeliumiteemasid, mis tunnistavad Jeesuse Kristuse jumalikkusest ja Tema evangeeliumist.
Jah, selliste inimeste nagu Aabrahami, Saara, Hanna ja Taanieli elud oli mõnes mõttes meie elust väga erinevad. Kuid nad kogesid ka perekondlikke rõõme ja lahkhelisid, usu ja ebakindluse hetki ning õnnestumisi ja läbikukkumist – nagu me kõik. Kuid kõige olulisem on, et nad rakendasid usku, parandasid meelt, tegid lepinguid, said vaimseid kogemusi ega loobunud kunagi püüdlustest Jumalale kuuletuda.
Kui kahtlete, kas teie ja teie pere leiate sel aastal Vanast Testamendist isikliku tähenduse, siis pidage meeles, et Lehhi ja Saaria perekond selle leidsid. Nefi jagas lugusid Moosesest ja Jesaja õpetusi, kui tema vennad vajasid julgustust või pidid muutma oma vaatenurka. Kui Nefi ütles: „Minu hing tunneb heameelt pühakirjadest” (2Ne 4:15), siis rääkis ta pühakirjadest, mis on nüüd Vana Testamendi osa.
Otsige Issandat
Kui kahtlete, kas teie ja teie perekond võite Vana Testamendi uurimise kaudu Jeesusele Kristusele lähemale saada, siis pidage meeles, et Päästja ise kutsub meid seda tegema. Kui Ta ütles juutide juhtidele: „Te uurite pühi kirju ‥ ja need ‥ tunnistavad minust” (Jh 5:39), siis rääkis ta Vana Testamendi ülestähendustest. Et leida loetus Päästjat, peaksite kannatlikult mõtisklema ja otsima vaimset juhatust. Mõnikord on viited Temale väga otsekohesed, nagu Jesaja kuulutuses: „Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, ‥ kellele pannakse nimeks: ‥ Rahuvürst” (Js 9:5). Teistes kohtades esindatakse Päästjat aimamisi sümbolite ja võrdkujude kaudu – näiteks loomohverduste kirjelduste (vt 3Ms 1:3–4) või ülestähenduse kaudu sellest, kuidas Joosep oma vendadele andestas ja nad näljahädast päästis.
Kui otsite Vana Testamenti uurides suuremat usku Päästjasse, siis leiate selle. Võib-olla võib see olla teie uurimise eesmärk sel aastal. Paluge Vaimu juhatust, et võiksite leida ja keskenduda kirjakohtadele, lugudele ja prohvetlikele kuulutustele, mis viivad teid Jeesusele Kristusele lähemale.
Judith A. Mehr. Vana Testamendi prohvet
Jumalikult säilitatud
Ärge oodake, et Vana Testament annab teile põhjaliku ja täpse ülevaaate inimkonna ajaloost. See ei olnud algupäraste autorite ja koostajate eesmärk. Nende suurem soov oli õpetada midagi Jumala kohta – Tema plaanist oma laste jaoks, sellest, mida tähendab olla Tema lepingurahvas ja kuidas leida lunastust, kui me ei ela oma lepingute järgi. Mõnikord tegid nad seda, kirjeldades ajaloolisi sündmusi nii, nagu nemad neist aru said, sealhulgas lugusid suurte prohvetite elust. 1. Moosese raamat on näide sellest, nagu ka Joosua, Kohtumõistjate ja 1. ja 2. Kuningate raamat. Kuid Vana Testamendi kirjutajad ei püüdnud kirjutada ajalugu. Selle asemel õpetasid nad luuletuste ja kirjanduse kaudu. Laulude ja Õpetussõnade raamatud kuuluvad sellesse kategooriasse. Samuti võime lugeda hinnalisi prohvetite sõnu Jesajast Malakini, kes rääkisid jumalasõna muistsele Iisraelile ja räägivad Piibli ime läbi ka meile tänapäeval.
Kas kõik need prohvetid, luuletajad ja koostajad teadsid, et tuhandeid aastaid hiljem loevad nende sõnu inimesed kogu maailmas? Seda me ei tea. Kuid imetleme, et just nii juhtus. Riigid tõusid ja langesid, linnad vallutati, kuningad elasid ja surid, kuid Vana Testament kestis neist kõigist kauem, põlvest põlve, kirjatundjast kirjatundjani, tõlkest tõlkeni. Muidugi kadusid või muudeti mõned asjad, kuid siiski õnnestus nii mõndagi imekombel säilitada.1
Need on vaid mõned asjad, mida tuleks sel aastal Vana Testamenti lugedes meeles pidada. Võib-olla hoidis Jumal neid muistseid kirjutisi, sest Ta tunneb teid ja seda, mida te läbi elate. Võib-olla on ta valmistanud nendes sõnades ette vaimse sõnumi, mis toob teid Temale lähemale ja suurendab teie usku Tema plaani ja Armastatud Pojasse. Võib-olla juhatab Ta teid kirjakoha või kaemuse juurde, mis õnnistab kedagi, keda tunnete – annab teile sõnumi, mida saate jagada oma sõbra, pereliikme või kaaspühaga. Võimalusi on palju. Kas pole põnev sellele mõelda?
Vana Testamendi raamatud
Enamikus Vana Testamendi kristlikes versioonides on raamatud järjestatud erinevalt sellest, kuidas nad esmakordsel kokkupanemisel ühte kogumikku koondati. Kuigi heebreakeelne Piibel jagab raamatud kolme kategooriasse – seadus, prohvetid ja kirjutised –, jagab enamik kristlikke Piibleid raamatud nelja kategooriasse: seadus (1. Moosese – 5. Moosese), ajalugu (Joosua – Ester), luuleraamatud (Iiob – Ülemlaul) ja prohvetid (Jesaja – Malakia).
Miks on need kategooriad olulised? Sest kui te teate, missugust raamatut te uurite, aitab see teil mõista, kuidas seda uurida.
Kui hakkate lugema „seadust” või Vana Testamendi viit esimest raamatut, siis oleks hea pidada meeles järgmist. Need raamatud, mille autoriks peetakse Moosest, käisid aja jooksul läbi mitme kirjutaja ja koostaja kätest. Sellegipoolest on Moosese raamatud inspireeritud jumalasõna, kuigi neid, nagu ka kogu Jumala tööd, on edastatud surelike kaudu ja need võivad seeläbi sisaldada inimlikke ebatäiusi (vt Ms 1:41; UA 1:8). Moroni sõnad, mida ta ütles, viidates Mormoni Raamatu pühale ülestähendusele, mida ta koostada aitas, on meile siinkohal abiks: „Kui selles on vigu, siis on need inimeste vead; mispärast ärge mõistke hukka Jumala asju” (Mormoni Raamatu tiitelleht). Teisisõnu, pühakirjaraamat ei pea olema vaba inimlikest vigadest selleks, et olla Jumala sõna.