3.–9. jaanuar

1. Moosese 1–2; Moosese 2–3; Aabrahami 4–5

„Alguses lõi Jumal taevad ja maa”

Isegi kui olete varem loomise kohta lugenud, võib pühakirjadest alati rohkem õppida. Paluge Püha Vaimu juhatust, et võiksite leida uut mõistmist.

Pange oma muljed kirja

Kuna meid ümbritsev maailm on nii kaunis ja ülev, on raske ette kujutada, et kunagi oli see „tühi ja paljas” ning „tühi ja kõle” (1Ms 1:2; Aabr 4:2). Üks asi, mida loomislugu meile õpetab, on see, et Jumal suudab organiseerimata ainest luua midagi imepärast. Seda on hea meeles pidada, kui elus tundub valitsevat segadus. Taevane Isa ja Jeesus Kristus on Loojad ja nende meiega seotud loomistöö ei ole veel lõpetatud. Nad võivad tuua valguse meie elu pimedatesse hetkedesse. Nad võivad moodustada kindla maa keset torme meie elumerel. Nad võivad käskida algaineid, ja kui meie kuuletume nende sõnale, nagu algained seda tegid, siis võivad nad muuta ka meid selliseks kauniks loominguks, kes me olema peaksime. See on osa sellest, mida tähendab olla loodud Jumala näo järgi, Tema-sarnaseks (vt 1Ms 1:26). Meil on potentsiaal saada Tema-sarnaseks: ülendatud, hiilgavaks, selestiliseks isikuks.

Et näha ülevaadet 1. Moosese raamatust, vaadake märksõna „Genesis” ingliskeelses Bible Dictionarys.

Ideid isiklikuks pühakirjauurimiseks

1. Moosese 1:1–25; Moosese 2:1–25; Aabrahami 4:1–25

Jeesus Kristus lõi Taevase Isa juhatusel maa.

Vanem D. Todd Christofferson ütles: „Olgu loomise üksikasjad millised tahes, me teame seda, et see polnud juhuslik, et seda juhtis Jumal Isa ja viis ellu Jeesus Kristus.” (Milleks abielu, milleks perekond?. – 2015. a kevadine üldkonverents) Kuigi meie ei tea täpselt, kuidas maailm loodi, mõtelge sellele, mida olete õppinud loomise kohta sellest, mida Jumal on ilmutanud kirjakohtades 1. Moosese 1:1–25; Moosese 2:1–25 ja Aabrahami 4:1–25. Milliseid sarnasusi te nendes kirjakohtades leiate? Milliseid erinevusi te märkate? Millised mõtted tekivad teil Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse kohta, kui te loomisest loete?

Vt ka Õpetus ja Lepingud 101:32–34.

Joan Hibbert Durtschi. Loomine

1. Moosese 1:27–28; 2:18–25; Moosese 3:18, 21–25; Aabrahami 5:14–19

Abielu mehe ja naise vahel on Jumala seatud

„Aadam and Eeva seoti abielus ühte ajaks ja kogu igavikuks igavikulise preesterluse väe kaudu” (Russell M. Nelson. Lessons from Eve. – Ensign, nov 1987, lk 87). Miks on tähtis seda tõde teada? Mõtisklege selle üle, kui loete kirjakohti 1. Moosese 1:27–28; 2:18–25; Moosese 3:18, 21–25 ja Aabrahami 5:14–19. Kui soovite rohkem teada saada abielu kohta Jumala plaanis, siis lugege järgnevalt toodud kirjutisi ja mõtisklege nende üle. Mida need kirjutised teid tegema õhutavad, et oma abielu paremaks muuta või tulevaseks abieluks valmistuda?

Vt ka Matteuse19:4–6; 1. korintlastele 11:11; Linda K. Burton. Me tõuseme koos taevasse. – 2015. a kevadine üldkonverents; „Perekond: läkitus maailmale”, ChurchofJesusChrist.org.

1. Moosese 2:2–3; Moosese 3:2–3; Aabrahami 5:2–3

Jumal õnnistas ja pühitses hingamispäeva.

Jumal tegi hingamispäeva pühaks ja palus meil seda pühana hoida. Vanem David A. Bednar õpetas: „Hingamispäev on Jumala aeg, püha aeg, mis on määratud spetsiaalselt Tema kummardamiseks ning Tema kallite ja suurimate tõotuste saamiseks ja meelespidamiseks.” (Kallid ja suurimad tõotused. – 2017. a sügisene üldkonverents) Kuidas võiksite kasutada seda tsitaati ja kirjakohti 1. Moosese 2:2–3; Moosese 3:2–3 või Aabrahami 5:2–3, et selgitada kellelegi, miks teie hingamispäeva austate? Kuidas on Issand teid õnnistanud Tema päeva pidamise eest?

Vt ka Jesaja 58:13–14; Õpetus ja Lepingud 59:9–13; „The Sabbath Is a Delight” (video), ChurchofJesusChrist.org.

Ideid pere pühakirjauurimiseks ja pereõhtuks

1. Moosese 1:1–25; Moosese 2:1—25; Aabrahami 4:1–25Kuidas saate muuta loomise kohta õppimise kogu pere jaoks lõbusaks? Võiksite viia pereliikmed õue, et leida asju, mida igas loomisjärgus loodi, näiteks tähed, puud või loomad. Samuti võite näidata pilte asjadest, mida igas loomisjärgus loodi, lugeda koos ühte kirjakohta loomisloost ning paluda pereliikmetel pildid õigesse järjekorda panna. Mida õpetavad need loodud asjad meile Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse kohta?

1. Moosese 1; Moosese 2; Aabrahami 4Üks viis loomisloost õppida on paluda oma perel leida, kui mitu korda kutsub Jumal kirjakohtades 1. Moosese 1 või Moosese 2 oma loodut heaks. Mida näitab see selle kohta, kuidas peaksime kohtlema Jumala loodut – kaasa arvatud ennast? Mida õpime sellest, kuidas neid sündmusi sõnastatakse kirjakohas Aabrahami 4?

1. Moosese 1:26–27; Moosese 2:26–27; Aabrahami 4:26–27Miks on oluline teada, et meid loodi Jumala näo järgi? Kuidas mõjutab see meie suhtumist iseendasse, teistesse ja Jumalasse?

Kui teil on väikeseid lapsi, siis võiksite lugeda koos kirjakohta Moosese 2:27 ja mängida lihtsat mängu: näidake pilti, mis kujutab Taevast Isa ja Jeesust Kristust, näiteks pilt nr 90 „Evangeeliumi kunstiraamatus” (2009), ning paluge pereliikmetel osutada kordamööda kas Taevase Isa või Jeesuse Kristuse mõnele kehaosale. Seejärel võiksid teised pereliikmed osutada enda keha samale osale.

1. Moosese 1:28; Moosese 2:28; Aabrahami 4:28.„Jumala käsk oma lastele paljuneda ja täita maa kehtib endiselt” (Perekond: läkitus maailmale. – jeesusekristusekirik.org). Pereliikmed võiksid teha rollimängu, kuidas selgitada meie uskumusi selle käsu kohta neile, kes seda tõde ei tea või kes usuvad teisiti.

1. Moosese 1:28; Moosese 2:28; Aabrahami 4:28.Mida tähendab valitseda „kõigi elavate olendite üle, kes maa peal liiguvad”? (Vt ka ÕL 59:16–21.) Kuidas võib meie pere täita kohustust maa eest hoolitseda?

Lisaideid laste õpetamiseks leiate „Tule, järgne mulle – Algühingule” selle nädala ülevaates.

Soovitatav laul: „Taevaisa armastab mind”, Laste lauluraamat, lk 16–17.

Õpetamise täiustamine

Rakendage pühakirjad oma ellu. Pärast pühakirjakoha lugemist paluge pereliikmetel seda oma ellu rakendada. Näiteks kuidas on kirjakoht Moosese 3:1–3 seotud sellega, kuidas me iga nädal hingamispäeva peame? (Vt Päästja viisil õpetamine, lk 21.)

Annie Henrie Nader. Loomine