Meelespea

Vana Testamendi luule lugemine

Iiobi raamatule eelnevatest Vana Testamendi raamatutest leiame enamasti lugusid – jutustavaid ülestähendusi, mis kirjeldavad ajaloolisi sündmusi vaimsest vaatenurgast. Noa ehitas laeva, Mooses vabastas Iisraeli, Hanna palvetas poja saamiseks ja nii edasi. Iiobi raamatust alates leiame teistsuguse kirjutamisstiili, mil Vana Testamendi kirjutajad pöördusid luulekeele poole, et väljendada meeldejääval viisil sügavaid tundeid või võimsaid prohvetlikke kuulutusi.

Oleme juba näinud mõningaid näiteid luulest Vana Testamendi ajaloolistes raamatutes. Ja Iiobi raamatust edasi näeme seda palju rohkem. Iiobi, Laulude ja Õpetussõnade raamatud on peaaegu täielikult luulevormis, nagu ka mõne prohveti, näiteks Jesaja, Jeremija ja Aamose kirjutised. Kuna luule lugemine erineb jutustuse lugemisest, nõuab selle mõistmine sageli teistsugust lähenemist. Järgnevalt on toodud mõned mõtted, mis võiksid Vana Testamendi luule lugemise teie jaoks sisukamaks muuta.

Heebrea luule tundmaõppimine

Esiteks võib see aidata teil meeles pidada, et Vana Testamendi heebrea luule ei põhine riimil, nagu mõned teist tüüpi luuletused. Ja kuigi rütm, sõnamäng ja helide kordamine on iidses heebrea luules tavapärased, jäävad need tõlkes tavaliselt kadunuks. Üks omapära, mida märkate, on mõtete või ideede kordamine, mida mõnikord nimetatakse ka parallelismiks. Järgmine salm Jesaja raamatust on hea näide.

• „Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, oo Siion!

• Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm, püha linn!” (Js 52:1)

Kirjakohas Laulude 29. on mitmeid paralleelseid ridu – järgmine on üks näide.

• „Jehoova hääl kostab võimsasti;

• Jehoova hääl kostab toredasti!” (L 29:4)

Ja järgnev on näide sellest, kuidas teadmine, et teine rida on esimesega paralleelne, muudab kirjakoha kergemini arusaadavaks.

• „Mina andsin teile küll jõudehambad kõigis teie linnades

• ja leivapuuduse kõigis teie paigus” (Am 4:6)

Nendes näidetes korratakse ideed väikeste erinevustega. Selle tehnika abil võib rõhutada korduvat ideed, kasutades erinevusi selle täielikumaks kirjeldamiseks või arendamiseks.

Teistel juhtudel kasutatakse mõlemas paralleelses fraasis vastandlike ideede edastamiseks sarnast keelt, nagu järgmises näites.

• „Rahulik vastus vaigistab raevu,

• aga haavav sõna õhutab viha!” (Õp 15:1)

See paralleelsus ei juhtunud juhuslikult. Kirjutaja tegi seda sihilikult. See võimaldas neil väljendada vaimseid tundeid või tõdesid viisil, mis tundus neile nii võimas kui ka ilus. Seega, kui märkate Vana Testamendi kirjutistes parallelismi, siis küsige endalt, kuidas see aitab teil kirjutaja sõnumit mõista. Näiteks, mida püüdis Jesaja öelda, seostades „jõudu” „ilusate riietega” ja „Siionit” „Jeruusalemmaga”? (Js 52:1) Mida võib väljendada fraas „rahulik vastus”, kui teame, et selle vastand on „haavav sõna”? (Õp 15:1)

Walter Rane.Tema kosutab mu hinge

Heebrea luule kui uus sõber

Teile võib olla abiks võrrelda luule lugemist uue inimesega tutvumisega. Näiteks võite võrrelda Vana Testamendi luule lugemist kohtumisega inimesega kaugest riigist ja võõrast kultuurist, kes ei räägi sama keelt kui meie – ja kes on juhtumisi üle kahe tuhande aasta vana. See inimene ütleb tõenäoliselt asju, millest me esialgu aru ei saa, kuid see ei tähenda, et tal pole meile midagi väärtuslikku öelda. Mõningase kannatlikkuse ja kaastundega võib meie uuest tuttavast saada lõpuks kallis sõber. Peame lihtsalt koos aega veetma, püüdes näha asju tema vaatenurgast. Võime isegi avastada, et oma südames mõistame üksteist tegelikult üsna hästi.

Seega, kui loete esimest korda kirjakohta näiteks Jesaja raamatust, siis mõtelge sellest kui esmatutvumisest uue inimesega. Küsige endalt: „Milline üldmulje mul sellest jäi?” Milliseid tundeid see kirjakoht teis tekitas – isegi kui te ei mõista igat sõna? Seejärel lugege seda uuesti, võimaluse korral mitu korda. Mõned inimesed leiavad kirjakohta valjusti lugedes lisakaemusi. Pange tähele konkreetseid sõnu, mida Jesaja valis, eriti sõnu, mis teie meelde pildi maalivad. Milliseid tundeid need pildid teis tekitavad? Mida need kujutised räägivad selle kohta, mida Jesaja tundis? Mida rohkem uurite nende Vana Testamendi luuletajate sõnu, seda enam leiate, et nad valisid teadlikult oma sõnu ja tehnikaid sügava vaimse sõnumi väljendamiseks.

Luuletused võivad olla suurepärased sõbrad, sest need aitavad meil mõista meie tundeid ja kogemusi. Vana Testamendi luuletused on eriti hinnalised, sest need aitavad meil mõista meie kõige olulisemaid tundeid ja kogemusi – neid, mis on seotud meie suhtega Jumalaga.

Vana Testamendi luulet uurides pidage meeles, et pühakirjade uurimine on kõige väärtuslikum siis, kui see juhatab meid Jeesuse Kristuse juurde. Leidke sümboleid, kujundeid ja tõdesid, mis tugevdavad teie usku Temasse. Kuulake uurides Püha Vaimu õhutusi.

Tarkuseraamatud

Vana Testamendi luule ühte kategooriat kutsuvad õpetlased tarkuseraamatuteks. Sellesse kategooriasse kuuluvad Iiob, Õpetussõnad ja Koguja. Samal ajal kui laulud väljendavad kiitust, leina ja jumalakummardamist, siis tarkuseraamatud keskenduvad ajatutele nõuannetele või sügavatele filosoofilistele küsimustele. Näiteks uurib Iiobi raamat Jumala õiglust ja inimkannatuste põhjuseid. Õpetussõnad pakuvad nõu, kuidas hästi elada, sealhulgas varasematest põlvkondadest kogutud ja edasi antud tarkusi. Ja Koguja raamat seab kahtluse alla elu enda eesmärgi – kui kõik tundub üürike ja juhuslik, siis kust leiame elu tõelise mõtte? Võite mõelda tarkuseraamatutest kui sügavmõttelistest vestlustest inspireeritud mentoritega, kes soovivad jagada mõningaid tähelepanekuid Jumala ja Tema loodud maailma kohta – ja võib-olla aitavad teil neist asjadest natuke paremini aru saada kui varem.