Michael T. Malm. Kadunu päästmine

15.–21. august

Laulud 49–51; 61–66; 69–72; 77–78; 85–86

„Ma jutustan, mis tema mu hingele on teinud”

See ülevaade räägib mõnest nendes lauludes käsitletud õpetuslikest teemadest. Uurides võivad teatud sõnad, pildid või ideed teile silma jääda. Mida püüab Issand teile õpetada?

Pange oma muljed kirja

Laulude kirjutajad jagasid oma luules sügavalt isiklikke tundeid. Nad kirjutasid sellest, et tunnevad heidutatust, hirmu ja kahetsust. Vahel tundus, et nad tundsid end Jumala poolt hüljatuna ja mõnes Laulude raamatu peatükis võib märgata pettumust või meeleheidet. Kui teie olete kunagi selliseid tundeid kogenud, siis võib Laulude raamatu lugemine aidata teil teada, et te pole üksinda. Kuid leiate ka kirjakohti, mis võivad teid julgustada, kui teil on selliseid tundeid, sest Laulude kirjutajad samuti kiitsid Issandat tema headuse eest, imetlesid Tema väge ja rõõmustasid Tema halastuse üle. Nad teadsid, et kurjus ja patt koormavad maailma, kuid Issand on „hea ja andeksandja” (L 86:5). Nad mõistsid, et usk Issandasse ei tähenda, et te ei pea kunagi võitlema ärevuse, patu või hirmuga. See tähendab, et te teate, kelle poole pöörduda, kui teil on probleeme.

Ideid isiklikuks pühakirjauurimiseks

Laulud 49; 62:5–12

Lunastus tuleb ainult Jeesuse Kristuse kaudu.

Kirjakohas Laulud 49 on sõnum, millest võivad saada kasu „nii alamad kui ülemad, ‥ rikas ja vaene” (s 3). Mis see sõnum teie arvates on? Mida lisab sellele sõnumile teie arvates kirjakoht Laulud 62:6–13?

Nende salmide lugemine võib panna teid mõtisklema selle üle, kuidas mõned inimesed panevad oma usalduse lunastuse saamiseks millessegi muusse kui Jumalasse (vt L 49:7–8). Kuidas mõjutab teie elu teie tunnistus, et „Jumal lunastab [teie] hinge surmavalla käest”? (L 49:16)

Vt ka Õpetussõnad 28:6; Alma 34:8–17.

Laulud 51 ; 85–86

Tänu Päästja halastusele võime oma patud andeks saada.

Armuanumisi kirjakohas Laulud 51 omistatakse kuningas Taavetile, kes oli süüdi abielurikkumises ja mõrvas (vt 2Sm11). Isegi kui meie patud on vähem tõsised, võime mõista selles kirjakohas väljendatud vajadust armu järele. Me võime ka õppida midagi selle kohta, mida tähendab meeleparandus. Näiteks, millised sõnad või fraasid kirjakohas Laulud 51 õpetavad teile, milline peab olema meie hoiak, et meelt parandada? Mida õpite selle kohta, milline mõju võib olla Päästja lepitusel teie elus?

Võite küsida sama küsimust, kui loete peatükke Laulud 85–86. Võiksite otsida fraase, mis kirjeldavad Issandat. Kuidas tugevdavad need fraasid teie usku, et Ta teile andestab? (Vt näiteks L 86:5, 13, 15.)

Vt ka Alma 36; Russell M. Nelson. Me võime teha paremini ja olla paremad. – 2019. a kevadine üldkonverents; Carole M. Stephens. Meistertervendaja. – 2016. a sügisene üldkonverents.

Laulud 51:15–17; 66:16–17; 71:15–24

Meie tunnistus Jeesusest Kristusest saab aidata teistel Tema juurde tulla.

Mõtisklege, kuidas saite tunnistuse Jeesusest Kristusest ja Tema lepitusväest. Seejärel, kui uurite kirjakohti Laulud 51:15–17; 66:16–17; 71:15–24, mõtelge, kuidas võite kutsuda teisi: „Tulge ja vaadake Jumala tegusid.” (L 66:5) Mida tähendab teie jaoks kõneleda „kogu päeva [Tema] õiglusest”? (L 71:24) Kuidas räägite teistele, „mis tema [teie] hingele on teinud”? (L 66:16)

Vt ka Moosia 28:1–4; Alma 26.

Me saame jagada teistega oma tunnistust sellest, mida Issand meile teinud on.

Laulud 63; 69; 77–78

Issand aitab meid pakilise häda korral.

Mitu laulu kirjeldavad erksas keeles, mis tunne on olla Jumalast eemal ja vajada hädasti Tema abi. Võite soovi korral lugeda neid kirjeldusi kirjakohtades Laulud 63:2, 9; 69:2–9, 19–22; 77:2–10. Mida leiate kirjakohtades Laulud 63; 69; 77–78, mis neile Laulude kirjutajatele kindlust andis?

Kuidas on teid aidanud teie kannatuste keskel, kui meenutate „Jehoova tegusid” ja tema „imesid muistsest ajast”? (L 77:12) Mõnda neist imedest kirjeldatakse kirjakohas Laulud 78. Neid imesid lugedes mõtisklege, mis aitaks teil panna „oma lootuse Jumala peale” (s 7). Millised kogemused teie perekonna ajaloost teid inspireerivad?

Ideid pere pühakirjauurimiseks ja pereõhtuks

Laulud 51:19.Mõtelge, kuidas võiksite oma perele õpetada, mida tähendab murtud süda. Näiteks võivad pereliikmed kordamööda avada midagi, millel on kõva kest, näiteks muna või pähkel. Kuidas sarnaneb meie süda mõnikord sellise kestaga? Kuidas võime oma südame Issandale avada? Kirjakoht Laulud 51 võib selle kohta ideid anda.

Laulud 61:3–4.Pereliikmetele võib meeldida joonistada pilte nendes salmides toodud sümbolitest ja arutleda selle üle, kuidas Jeesus Kristus on nagu kõrge kalju, meie varjupaik ja tugev torn.

Laulud 71:17; 78:5–7.Mida soovib Issand, et teie „teata[ksite] oma lastele”? (L 78:5) Iga pereliige võiks jagada ühe näite Issanda imedest, nagu pühakirjalugu, mingit kogemust või isiklikku tunnistust, mis aitab neil panna „oma lootuse Jumala peale” (L 71:17; 78:7).

Laulud 72.Laulude 72. peatüki kirjutas Taavet oma poja Saalomoni kohta, kuid palju sellest käib ka Jeesuse Kristuse kohta. Kui teie pere seda kirjakohta loeb, siis võiksid nad tõsta üles Päästja pildi, kui leiavad salme, mis neile Jeesust Kristust meelde tuletavad. Kuidas võime aidata saata täide soovi, et „kõik maailm olgu täis tema au”? (L 72:19; vt ka ÕL 65:2)

Laulud 85:12.See salm võib innustada arutelu evangeeliumi taastamise sündmuste teemal – kuidas Mormoni Raamat on tõde, mis „võrsub maast” ja taevased sõnumitoojad tulid „alla taevast” (vt ka Ms 7:62). Mõnda nendest sündmustest kujutatakse videos „Preparation of Joseph Smith: Tutored by Heaven” (ChurchofJesusChrist.org).

Lisaideid laste õpetamiseks leiate „Tule, järgne mulle – Algühingule” selle nädala ülevaates.

Soovitatav laul: „Sind vajan Issand ma”, Kiriku lauluraamat, nr 58.

Õpetamise täiustamine

Õpetage vaheldusrikkalt. „Leidke viise, kuidas mitmekesistada oma püüdlusi evangeeliumi õpetamisel. See lisab kogemusele rikkust ja ilu. ‥ Mõelge, kuidas muusika, lugude, piltide ja muude kunstiliikide kasutamine võib kutsuda Vaimu.” (Päästja viisil õpetamine, lk 22)

J. Kirk Richards. Ära kahtle, Toomas