22.–28. juuli

Apostlite teod 16–21

„Issand meid oli kutsunud .. evangeeliumi kuulutama”

Enne ülevaate silmitsemist lugege oma klassi liikmetele mõeldes palvemeelselt Apostlite tegude 16.–21. peatükki. Vaimult saadud inspiratsiooni võivad täiendada järgmised mõtted.

Pange oma muljed kirja

Innustage mõttevahetust

Võiksite paluda klassi liikmetel jagada Apostlite tegude 16.–21. peatükist lõike, millega neile meenus mõni oma kogemus evangeeliumi jagamisel.

Õpetage põhiõpetust

Apostlite teod 16–21

Kiriku liikmetena me tunnistame Jeesusest Kristusest ja jagame Tema evangeeliumi.

• Kuna Apostlite tegude 16.–21. peatükis räägitakse kahest Pauluse misjonirännakust, saavad klassi liikmed õppida nendest peatükkidest, kuidas tunnistada Jeesusest Kristusest ja jagada Tema evangeeliumi tõhusalt. Selleteemalise vestluse inspireerimiseks võiksite paluda mõnel liikmel olla tundi tulles valmis jagama Apostlite tegude 16.–21. peatükist evangeeliumi jagamise kohta saadud kaemusi. Et vestlus oleks sügavamõttelisem, võiksid nad jagada ka misjonitööteemalisi mõtteavaldusi mõnelt hiljutiselt üldkonverentsilt. Nad võivad neid ise otsida või võite soovitada mõnda sõnumit „Lisamaterjalides”.

• Üks esileküündiv sõnum neis peatükkides on Püha Vaimu tähtis roll evangeeliumi jagamisel. Näiteks võiksid klassi liikmed avastada, kuidas Püha Vaim aitas Paulust ja Siilast salmides Apostlite teod 16:6–15. Lisaks võiksid nad lugeda salme 2. Nefi 33:1 ning Õpetus ja Lepingud 42:14 ning jagada, milliseid tõdesid nad leiavad selle kohta, kui tähtis see on, et Püha Vaim on evangeeliumi jagades meiega (vt ka vanem Dallin H. Oaksi mõtteavaldus „Lisamaterjalides”). Ehk võiksid klassi liikmed jagada kogemusi, kui Püha Vaim on neid evangeeliumi jagamisel juhatanud. Milliseid kogemusi on meil evangeeliumi jagamisel kellegagi, kelle Issand on meie teele pannud? (Vt ka „Jutlusta minu evangeeliumi”, lk 3–4.)

• Kuidas aidata Pauluse kogemuste põhjal oma klassi liikmetel olla julged, kui nad tunnevad õhutust tunnistust jagada? Võiksite vaadata üheskoos läbi pühakirjalood, kus kirjeldatakse, kuidas Paulus tunnistas, nagu nt tema kogemused Makedoonias (vt Ap 16:19–34), Ateenas (vt Ap 17:16–34) ja Korintoses (vt Ap 18:1–11). Milliseid tõendeid leiame Pauluse julguse ja vapruse kohta? Milliseid õpetusi Paulus edastas (ja mõistis), mistõttu ta esitas oma sõnumit veendunult? Miks kardame vahel evangeeliumi jagada ja kuidas sellest hirmust jagu saada? Võib-olla saavad tulla teie tundi põhimisjonärid ja rääkida, kuidas nemad on saanud tunnistamiseks julgust. Innustage klassi liikmeid mõtlema viisile, kuidas nad saavad järgida Pauluse eeskuju ja jagada julgemalt oma tunnistust Kristusest.

Apostlite teod 17:16–34

Me oleme Jumala sugu.

• Paulus õpetas Areopaagil Taevasest Isast inimeste rühmale, kes eriti ei teadnud Jumala tõelisest loomusest. Nende õpetuste uurimiseks võiksid klassi liikmed lugeda salme Apostlite teod 17:24–31 ning kirjutada tahvlile tõed, mis nad leiavad Taevase Isa, meie ja Tema vahelise suhte ning meie suhte kohta üksteisega. Milliseid kogemusi saavad klassi liikmed jagada, mille puhul nad on tundnud, et Pauluse mõtteavaldus, et Jumal „ei ole kaugel mitte ühestki meist”, on tõsi? (S 27)

• Kui uurite neid salme üheskoos, võiksite arutada 29. salmis õpetatud tõde: „Oleme Jumala sugu”, mis tähendab, et Taevane Isa on sõna otseses mõttes meie vaimude isa. Selleks võiksite kirjutada tahvlile Kuna oleme Jumala lapsed ja Kui me ei teaks, et oleme Jumala lapsed. Paluge klassi liikmetel soovitada variante nende lausete lõpetamiseks. Näiteks, mida tõsiasi, et oleme Jumala lapsed, õpetab meile Jumala kohta? Meie endi kohta? Selle kohta, kuidas peaksime üksteist kohtlema? Kuidas meie elu erineks, kui me ei teaks oma tõelisest suhtest Jumalaga? See võiks juhatada sisse vestluse, kuidas saame aidata teistel mõista, et nad on Jumala lapsed. Seda vestlust võib täiendada vanem Dallin H. Oaksi mõtteavaldus „Lisamaterjalides”.

Apostlite teod 19:1–7

Ristimisele peab järgnema Püha Vaimu anni saamine.

• Apostlite tegude 19. peatükk on hea koht rõhutada, kui tähtis on see, et meid pärast ristimist liikmeks kinnitatakse. Võiksite jagada järgmist prohvet Joseph Smithi mõtteavaldust: „Veega ristimine on vaid poolik ristimine ja ei kõlba millekski ilma teise pooleta – ilma Püha Vaimuga ristimiseta.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, lk 95) Kuidas Pauluse õpetused salmides Apostlite teod 19:1–7 kinnitavad Joseph Smithi mõtteavaldust? Lisaks võiks olla klassi liikmetel kasulik uurida Pühakirjajuhist märksõna „Ristima, ristimine”, et saada rohkem teada Püha Vaimu anni saamisega kaasnevate õnnistuste kohta.

Innustage kodus õppimist

Et innustada klassi liikmeid lugema järgmise nädala jooksul Apostlite tegude 22.–28. peatükki, küsige neilt midagi sarnast: „Kui teil avaneks võimalus rääkida meie riigijuhile evangeeliumist, siis mida te ütleksite?” Öelge neile, et Apostlite tegude 22.–28. peatükis saavad nad teada, mida ütles Paulus mõnele oma aja vägevaimale juhile.

Lisamaterjalid

Apostlite teod 16–21

Sõnumid misjonitööst.

• Dallin H. Oaks. Taastatud evangeeliumi jagamine. – 2016. a sügisene üldkonverents.

• David A. Bednar. Tulge ja vaadake! – 2014. a sügisene üldkonverents.

• Neil L. Andersen. Jumala tunnistaja. – 2016. a sügisene üldkonverents.

• Mervyn B. Arnold. Päästma! Me suudame seda! – 2016. a kevadine üldkonverents.

• S. Gifford Nielsen. Issanda mänguplaani kiirendamine. – 2013. a sügisene üldkonverents.

Kõik on Jumala lapsed.

Avalduses „Perekond: läkitus maailmale” tuuakse välja igavesed tõed meie suhte kohta Jumalaga: „Kõik inimesed – mehed ja naised – on loodud Jumala näo järgi. Igaüks on taevaste vanemate armastatud vaimupoeg või -tütar ning seega on igaühel jumalik loomus ja saatus.” (Perekond: läkitus maailmale. – Lds.org )

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kõneles, kui tähtis on näha end eelkõige Jumala vaimsete lastena:

„Vaadake ette, kuidas te end iseloomustate. Ärge iseloomustage ega määratlege end mõne ajutise tunnuse järgi. See üks ja ainuke tunnus, millega end iseloomustada, on see, et me oleme Jumala pojad või tütred. See tõsiasi on üle kõikidest teistest omadustest, nagu rass, elukutse, füüsilised tunnused, tunnustusavaldused või koguni usuline kuuluvus. ..

Meil on valikuvabadus ja võime ise otsustada, millise omaduse järgi end määratleme. Kuid peame teadma, et kui otsustame määratleda või esitleda end mõne igaveses mõttes ajutise või tühise omaduse järgi, pöörame liiga vähe tähelepanu sellele, mis on meie juures kõige tähtsam, ja liiga palju tähelepanu sellele, mis on suhteliselt tähtsusetu. See võib juhatada meid valele rajale ja takistada meie igavest arengut.” (Be Wise. Brigham Youngi Ülikooli Idaho osakonna pühalik koosolek, 7. nov 2006, byui.edu)

Õpetamise täiustamine

Kutsuge noori õppetunnis kaasa lööma. Pidage noori õpetades meeles, et nad mõistavad sageli oma eakaaslaste läbielamisi. Kui mõni noor jagab tunnistust või edastab õpetust, võib see liigutada teisi noori sellisel kombel, mida te ei suuda jäljendada. Andke noortele võimalusi üksteist õpetada. (Vt Päästja viisil õpetamine, lk 28.)