Ngaahi Tohi Tuʻutuʻuní mo e Ngaahi Uiuiʻí
8. Kōlomu ʻo e Kaumātuʻá


“8. Kōlomu ʻo e Kaumātuʻá,” Ngaahi Konga naʻe Filifili mei he Tohi Tuʻutuʻuni Fakakātoá (2023).

“8. Kōlomu ʻo e Kaumātuʻá,” Ngaahi Konga naʻe Filifili mei he Tohi Tuʻutuʻuni Fakakātoá

ʻĪmisi
ko e kakai tangata ʻoku nau talanoa

8.

Kōlomu ʻo e Kaumātuʻá

8.1

Taumuʻá mo e Houalotú

8.1.1

Taumuʻá

ʻE lava ke maʻu ʻe he houʻeiki tangata moʻui taau taʻu 18 mo e motuʻa angé ʻa e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí pea fakanofo ki he tuʻunga ʻo e kaumātuʻá. ʻOku fakahoko ʻe he tangata ʻoku fakanofo ki he tuʻunga ko iá ha fuakava toputapu ke tokoni ki he ʻOtuá ʻi hono fakahoko ʻEne ngāué (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 84:33–44).

8.1.2

Mēmipa ʻi he Kōlomu ʻo e Kaumātuʻá

Ko e uooti kotoa pē ʻoku ʻi ai ha kōlomu ʻo e kaumātuʻa. ʻE kau ai ʻa e houʻeiki tangata ko ʻení:

  • Kaumātuʻa kotoa pē ʻi he uōtí.

  • Kau teuteu kaumātuʻa kotoa pē ʻi he uōtí (vakai, 8.4.).

  • Kau taulaʻeiki lahi kotoa pē ʻi he uōtí, tuku kehe kinautolu ʻoku lolotonga ngāue ʻi he kau palesitenisī fakasiteikí, ʻi ha kau pīsopeliki, ʻi ha fakataha alēlea māʻolunga, pe ko ha pēteliake.

ʻE lava ke kamata maʻulotu ha talavou ʻi he ngaahi houalotu ʻa e kōlomu ʻo e kaumātuʻá ʻi he taimi kuo hoko ai hono taʻu 18, tatau ai pē kapau kuo teʻeki fakanofo ia ko ha kaumātuʻa. ʻOku totonu ke fakanofo ia ko ha kaumātuʻa ʻi hono taʻu 19 pe ko e taimi ʻe mavahe ai mei ʻapí, ʻo hangē ko haʻane hū ki ha ʻunivēsiti pe ngāue fakafaifekau, kapau ʻoku moʻui taau.

Ko e houʻeiki tangata kuo mali ka ʻoku teʻeki taʻu 18, ko e kau teuteu kaumātuʻa kinautolu pea ko e mēmipa foki kinautolu ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá.

8.2

Ko e Kau ʻi he Ngāue ʻa e ʻOtuá ki he Fakamoʻuí mo e Hakeakiʻí

8.2.1

Ko Hono Moʻui ʻAki e Ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí

8.2.1.2

Ko Hono Ako ʻo e Ongoongoleleí ʻi he Ngaahi Fakataha Fakakōlomú

ʻOku fakahoko ʻa e ngaahi fakatahá ʻi he Sāpate hono ua mo e fā ʻo e māhiná. ʻOku miniti ʻe 50 hono lōloá. ʻOku palaniʻi e ngaahi fakataha ko ʻení ʻe he kau palesitenisī ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá. ʻOku tataki ʻe ha mēmipa ʻo e kau palesitenisií.

ʻE nofotaha ʻa e ngaahi fakataha fakakōlomú ki ha ngaahi tefito mei ha malanga ʻe taha pe ua mei he konifelenisi lahi fakamuimuitahá.

8.2.1.3

Ngaahi ʻEkitivitií

ʻE lava ke palani ʻe he kau palesitenisī ʻo e kōlomu e kaumātuʻá ha ngaahi ʻekitivitī. Ko e lahi taha ʻo e ngaahi ʻekitivitií ʻoku fakahoko ia ʻi ha ngaahi taimi kehe kae ʻikai ko e efiafi Sāpaté pe Mōnité.

8.2.2

Ko Hono Tokangaʻi ʻo Kinautolu ʻoku Faingataʻaʻiá

8.2.2.1

Ngāue Fakaetauhí

ʻE maʻu ʻe he kau mēmipa ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá ʻenau ngāue fakaetauhí mei he kau palesitenisī ʻo e kōlomú. Ke maʻu ha fakamatala lahi ange, vakai, vahe 21.

8.2.2.2

Ngaahi Fiemaʻu Taimi Nounou

ʻE feinga ʻa e kau tangata ngāue fakaetauhí ke mahino pea mo nau tokoni ki he ngaahi fiemaʻu ʻa kinautolu ʻoku nau tokangaʻí. Mahalo naʻa fie maʻu ʻe he kāingalotú ha ngaahi tokoni taimi nounou ʻi he taimi ʻo e puké, fāʻelé, maté, mole ʻo e ngāué, mo ha ngaahi tūkunga kehe pē.

Ka fie maʻu, ʻe kole ʻe he kau tangata ngāue fakaetauhí ki he kau palesitenisī ʻo e kōlomu e kaumātuʻá ke nau tokoni.

8.2.2.3

Ngaahi Fiemaʻu Taimi Lōloá mo e Moʻui Fakafalala pē Kiate Kitá

Fakatatau mo hono fokotuʻutuʻu ʻe he pīsopé, ʻe tokoniʻi ʻe he kau palesitenisī ʻo e kōlomu e kaumātuʻá mo e Fineʻofá ʻa e kāingalotú ʻi he ngaahi fiemaʻu taimi lōloá mo e moʻui fakafalala pē kiate kitá.

ʻE tokoni ʻa e palesiteni ʻo e kōlomu e kaumātuʻá, palesiteni ʻo e Fineʻofá, pe ko ha toe taki pē, ki he tokotahá pe fāmilí ke faʻu ha Palani Moʻui Fakafalala Pē Kiate Kita. ʻE toe lava foki ʻa e houʻeiki tangata pe fafine ngāue fakaetauhí ke tokoni ʻi he palaní.

8.2.2.4

Ko e Taimi ʻOku Mate ai Ha Mēmipa ʻo e Uōtí

Ko e taimi ʻoku mate ai ha mēmipa ʻo e uōtí, ʻe fakahoko ʻe he kau palesitenisī ʻo e kōlomu e kaumātuʻá mo e kau palesitenisī ʻo e Fineʻofá ha fakafiemālie mo ha tokoni. Te nau lava ʻo tokoni ʻi he meʻafakaʻeikí, ʻi he malumalu ʻo e fakahinohino ʻa e pīsopé.

Ke maʻu ha fakamatala lahi ange, vakai, 38.5.8

8.2.3

Ko Hono Fakaafeʻi ʻo e Tokotaha Kotoa ke nau Tali ʻa e Ongoongoleleí

ʻE vahe ʻe he palesiteni ʻo e kōlomu e kaumātuʻá ha mēmipa ʻo e kau palesitenisií ke tokoni ʻi hono taki e ngāue fakafaifekau ʻa e kāingalotú ʻi he uōtí. Te ne ngāue mo e mēmipa ʻo e kau palesitenisī ʻo e Fineʻofá kuo vahe angé ʻi hono fakafekauʻaki ʻo e ngaahi ngāue ko ʻení.

Vakai, 23.5.1mo e 23.5.3

8.2.4

Ko Hono Fakatahaʻi ʻo e Ngaahi Fāmilí ke Taʻengatá

ʻE vahe ʻe he palesiteni ʻo e kōlomu e kaumātuʻá ki ha mēmipa ʻo e kau palesitenisií ke tokoni ʻi hono taki e ngāue fakatemipalé mo e hisitōlia fakafāmilí ʻi he uōtí. Te ne ngāue mo e mēmipa ʻo e kau palesitenisī ʻo e Fineʻofá kuo vahe ki aí ke fakafekauʻaki e ngaahi ngāué ni.

Vakai, 25.2.2

8.3

Kau Taki e Kōlomu ʻo e Kaumātuʻá

8.3.1

Kau Palesitenisī Fakasiteikí mo e Pīsopé

ʻOku taliui fakahangatonu pē ʻa e palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá ki he kau palesitenisī fakasiteikí. Te ne fakataha maʻu pē mo ha mēmipa ʻo e kau palesitenisií ke maʻu ha fakahinohino mo lipooti ʻi hono ngaahi fatongiá.

ʻE toe maʻu foki ʻe he palesiteni ʻo e kōlomu e kaumātuʻá ha fakahinohino mei he pīsopé, ko e maʻu mafai pule ia ʻi he uōtí. Te na fakataha maʻu pē.

8.3.2

Alēleaʻanga Māʻolungá

ʻE vahe ʻe he kau palesitenisī fakasiteikí ha aleaʻanga māʻolunga ke ne fakafofongaʻi kinautolu ʻi he ngaahi kōlomu ʻo e kaumātuʻá. ʻOku fakamatalaʻi atu hono ngaahi fatongiá ʻi he 6.5.

8.3.3

Kau Palesitenisī ʻo e Kōlomu ʻo e Kaumātuʻá

8.3.3.1

Ko Hono Ui ha Kau Palesitenisī ʻo e Kōlomu ʻo e Kaumātuʻá

Hili haʻane talanoa mo e pīsopé, ʻe ui leva ʻe he palesiteni fakasiteikí ha kaumātuʻa pe taulaʻeiki lahi ke hoko ko e palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá.

Kapau ʻoku tokolahi feʻunga ʻa e ʻiunití, ʻe fokotuʻu leva ʻe he palesiteni ʻo e kōlomu e kaumātuʻá ki he palesiteni fakasiteikí ha kaumātuʻa ʻe toko taha pe toko ua pe ongo taulaʻeiki lahi ke na hoko ko hono ongo tokoni.

8.3.3.2

Ngaahi Fatongiá

ʻOku ʻa e palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá ʻa e ngaahi fatongia ko ʻení. ʻE tokoni kiate ia ʻa hono ongo tokoní.

  • Kau ʻi he fakataha alēlea ʻo e uōtí.

  • Taki e ngaahi ngāue ʻa e kōlomú ʻi he ngāue ʻo e fakamoʻuí mo e hakeakiʻí (vakai, vahe 1).

  • Fokotuʻutuʻu mo tokangaʻi ʻa e ngāue ʻa e kau tangata ngāue fakaetauhí.

  • Fealēleaʻaki mo e kau mēmipa lalahi ʻo e uōtí, ʻo fakatatau mo e fakahinohino ʻa e pīsopé.

  • Fakafekauʻaki e ngaahi ngāue ʻa e kōlomu ʻo e kaumātuʻá ke fakamālohia ʻa e kakai tangata lalahi ʻoku kei talavoú, ʻo fakatou tatau pē ki he niʻihi teʻeki malí mo e ʻosi malí.

  • Talanoa fakafoʻituitui mo e mēmipa takitaha ʻo e kōlomú ʻo ʻikai toe siʻi ange he tuʻo taha ʻi he taʻu.

  • Akoʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ʻi honau ngaahi fatongia fakataulaʻeikí (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:89). ʻOku kau heni hano akoʻi kinautolu ʻi he founga ke ngāue ʻaki ai honau lakanga fakataulaʻeikí ki hono fakahoko ʻo e ngaahi ouaú mo e ngaahi tāpuakí.

  • Tokangaʻi ʻa e ngaahi lekooti, ngaahi lipooti, mo e ngaahi meʻa fakapaʻanga ʻa e kōlomú (vakai, LCR.ChurchofJesusChrist.org

8.3.3.3

Fakataha Fakapalesitenisií

ʻE fakataha maʻu pē ʻa e kau palesitenisī ʻo e kōlomu e kaumātuʻá mo e sekelitalí. ʻE tataki ʻe he palesitení e ngaahi fakataha ko ʻení. ʻE kau ki ai ʻa e aleaʻanga māʻolunga naʻe vahe ki aí, ʻi ha ngaahi taimi.

ʻE lava ke kau ʻi he ʻasenitá ʻa e ngaahi meʻa ko ʻení:

  • Palani ha founga ke fakamālohia ai ʻa e kau mēmipa ʻo e kōlomú mo honau ngaahi fāmilí (kau ai mo e kau teuteu kaumātuʻá).

  • Fakafekauʻaki e ngāue fakafaifekaú, ngāue fakatemipalé mo e hisitōlia fakafāmilí.

  • Ngāue ki he ngaahi ngāue naʻe vahe mei he ngaahi fakataha alēlea fakauōtí.

  • Toe vakaiʻi e fakamatala mei he ngaahi ʻinitaviu ʻo e ngāue fakaetauhí.

  • Fakakaukauʻi ha houʻeiki tangata ke nau ngāue ʻi he ngaahi uiuiʻí mo e ngaahi ngāue ke faí.

  • Palani e ngaahi fakataha mo e ngaahi ʻekitivitī fakakōlomú.

8.3.4.

Sekelitalí

Ka fakangofua ʻe he pīsopé, ʻe lava leva ʻe ha mēmipa ʻo e kau palesitenisī ʻo e kōlomu e kaumātuʻá ʻo ui ha mēmipa ʻo e kōlomú ke hoko ko e sekelitali ʻo e kōlomú.

8.4

Ko hono Tokoniʻi ʻo e Kau Teuteu Kaumātuʻá ʻi heʻenau Teuteu ke Maʻu e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí

Ko e taha teuteu kaumātuʻá ko ha mēmipa tangata ia ʻo e Siasí kuo teʻeki ke ne maʻu ʻa e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí pea (1) kuo ʻosi taʻu 19 pe motuʻa ange pe (2) kei siʻi ange ʻi he taʻu 19 ka kuo ʻosi mali.

Ko e tokoniʻi ko ia ʻo e kau teuteu kaumātuʻá ke nau teuteu ke maʻu e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí ko e taha ia ʻo e ngaahi meʻa mahuʻinga taha ʻoku fakamuʻomuʻa ʻe he kau palesitenisī ʻo e kōlomú.

Paaki