Aadama ja Eeva langemine

Aadama ja Eeva üleastumise tõttu tulid maailma patt ja surm

Kuigi Piibli kirjeldus Aadamast ja Eevast on paljudele tuttav, mõistetakse seda sageli valesti. Meie päevil taastatud pühakirjatõed aitavad meil paremini mõista Eedeni aias valitsevaid tingimusi ja meie esivanemate valikut, mille tulemusena nad aiast välja heideti. Seda kogemust nimetatakse langemiseks ja see tõi kaasa tagajärgi, mis on mõjutanud kõiki Jumala lapsi.

Aadama ja Eeva langemine ei olnud Taevasele Isale üllatus. Langemine on vajalik osa Jumala plaanist oma laste päästmiseks ja ülendamiseks. Pärast pattulangemist said Aadam ja Eeva surelikeks ning said võime lapsi saada, kuid samuti pidid nad kogema pattu ja surma.

Langemise tõttu kogevad kõik elusolendid raskusi, haigusi ja surma. See vastandlikkus on osa Jumala plaanist meie jaoks ning see aitab meil õppida, kasvada ja rõõmu kogeda. Et meid pattulangemise tagajärgedest lunastada, andis Taevane Isa Päästja – Jeesuse Kristuse. Kristusel on vägi lunastada maailm ja kõik, kes maailmas elavad, pattulangemise tagajärgede käest.

Mis on Aadama ja Eeva langemine?

Aadama ja Eeva langemine viitab valikule, mille nad tegid, et astuda üle Jumala seadustest, ning allutas nad surmale ja eraldas nad Tema lähedusest. Langemine tõi maailma füüsilise ja vaimse surma. See oli Taevase Isa plaani vajalik osa, sest alles pärast langemist võisid Aadam ja Eeva saada lapsi. Langemine võimaldas seetõttu Jumalal „tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Ms 1:39).

2. teema ülevaade: Aadama ja Eeva langemine

Teemaga seotud evangeeliumi uurimise juhendid: „Valikuvabadus”, „Jeesuse Kristuse lepitus”, „Loomine”, „Surelik elu”, „Päästmisplaan”

1. osa

Aadam ja Eeva rakendasid valikuvabadust

Aadam ja Eeva olid Jumala laste seast esimesed, kes tulid maa peale. Nad elasid Eedeni aias süütuses, mis tähendab, et neil ei olnud lapsi ning nad ei kogenud rõõmu ega viletsust (vt 2Ne 2:23). Kaks puud aias olid eriti olulised – elupuu ning hea ja kurja tundmise puu (vt Ms 3:9). Jumal käskis Aadamal ja Eeval mitte süüa hea ja kurja tundmise puu vilja (vt Ms 3:17). Kui nad sellele käsule kuuletusid, võisid nad jääda aeda. Kui nad seda vilja söövad, pidid nad kogema surma.

Jumal rõhutas ka seda, et neil on moraalne valikuvabadus ehk vägi valida (vt Ms 3:16–17). Saatan tuli, ahvatledes Aadamat ja Eevat vilja sööma. Ta ütles neile, et nad ei sure, vaid saavad targaks nagu Taevane Isa (vt Ms 4:10–11). Kui Aadam ja Eeva otsustasid vilja süüa, avanesid nende silmad ja nad said teadmisi, kuid nad kogesid ka vaimset surma, kui neid lõpuks Issanda juurest välja aeti (vt ÕL 29:40–41). Nad said surelikeks, kogedes valu, haigusi, surma ja teisi selle langenud maailma kogemusi.

Asjad, millele mõelda

Lugege salme 2. Nefi 2:15–16. Mida õpite valikuvabaduse kohta, kui mõistate paremini pattulangemisega seotud olusid? Mida õpite selle kohta, kui tähtis on meie vajadus valida hea ja kurja vahel? Pane tähele, kuidas Lehhi kasutab neis salmides sõna „ahvatlema”. Kuidas ahvatleb meid tänapäeval nii hea kui ka kuri? Mida õpetab see teile meie vajadusest Päästja järele?

Tegevus teistega koos õppimiseks

President Dallin H. Oaks on öelnud:

„Isa Lehhi õpetas, et kui langemine poleks aset leidnud, oleksid Aadam ja Eeva „jäänud süütuse seisundisse, tundmata rõõmu, sest nad ei tundnud viletsust” (2Ne 2:23). Kui surelikkuses poleks vastandlikkust, siis „kõik asjad peavad olema paratamatult tervikuks ühendatud”, mille puhul poleks ei õnne ega viletsust (s 11). ‥

„Aadam langes, et inimesed võiksid olla, ja inimesed on, et nad võiksid tunda rõõmu” [s 25].”

Mida te õpite president Oaksi avaldusest ja Lehhi õpetustest Mormoni Raamatus vastandlikkuse vajalikkuse kohta?

Lisainfo

1. Moosese 2:16–17; Joosua 24:15; Alma 30:8
Dallin H. Oaks. The Great Plan of Happiness. – Ensign, nov 1993, lk 72–75.
„Aadama ja Eeva langemine ja valikuvabaduse and”, Mormoni Raamatu õpetussõnad ja õpetus: õpetaja materjal (2021), lk 32–38

2. osa

Jeesus Kristus lepitas langemise tagajärjed

Aadama ja Eeva langemine eraldas neid Jumalast, mida nimetatakse vaimseks surmaks. Kuna nende kehad muutusid surelikuks, olid nad allutatud ka füüsilisele surmale ja asetati selles maailmas vastandlikkuse seisundisse, kus on võimalik pattu teha. Vaimne ja füüsiline surm ning patt takistavad Aadamal ja Eeval ning nende järeltulijatel naasta Jumala juurde.

Oma lõpmatus armastuses oma laste vastu saatis Taevane Isa Päästja, kes võimaldas Aadamal ja Eeval – ja meil kõigil – pattudest meelt parandada. Jeesus Kristus tasus meie pattude eest. Ta kannataks ka iga mehe, naise ja lapse valu, kes kunagi elab, sealhulgas valu meie pattude, vigastuste, haiguste ja kaotuste pärast. Ta suri ja tõusis üles, et meie saaksime taas elada. Jeesuse Kristuse võrratu anni kaudu tegi Jumal meile võimalikuks pattudest meelt parandada, õppida, edeneda ja lõpuks Tema juurde elama naasta.

Pärast Eedeni aiast lahkumist olid Aadam ja Eeva kuulekad Issanda käskudele, sealhulgas ohverdasid Issandale oma karja esmasündinu. Hiljem said nad teada, et selle ohverduse eesmärk oli aidata neil meeles pidada, et Jeesus Kristus annab oma elu meie kõigi eest. (Vt Ms 5:4–8.)

Asjad, millele mõelda

Lugege salmi Moosese 5:11. Selles salmis võttis Eeva kokku, mida ta nende pattulangemise kogemusest õppis. Kuigi me näeme pattulangemist sageli kui valu ja kannatuste tulekut maailma, ei maini ta neid asju. Miks otsustas Eeva teie arvates rääkida pattulangemisest nii, nagu ta seda tegi? Mida saame Eevalt õppida oma elu eesmärkide kohta?

President Russell M. Nelson on õpetanud:

„Kuna Jeesus Kristus võitis ära selle langenud maailma ja kuna Ta tegi lepituse meist igaühe eest, siis võite ka teie võita ära patust läbi imbunud, enesekeskse ja sageli kurnava maailma.

Kuna Päästja lunastas oma lõpmatu lepituse kaudu igaühe meist nõrkustest, vigadest ja patust ning kuna Ta on kogenud igat valu, muret ja koormat, mis teil on kunagi olnud, siis kui te tõeliselt meelt parandate ja Tema abi otsite, võite tõusta kõrgemale sellest praegusest ebakindlast maailmast.”

Kuidas me saame sellest langenud surelikust maailmast võitu saada? Millal olete kogenud Päästja abi maailmast võitu saamisel?

Tegevused teistega koos õppimiseks

Lugege rühmana salmi Johannese 3:16 ja seejärel paluge rühma liikmetel rääkida, mida see salm nende arvates tähendab. Seejärel lugege salmi Moosese 5:9, mis kirjeldab Jeesuse Kristuse rolli meie Lunastajana. Paluge rühmaliikmetel jagada, mida nad nendest salmidest õpivad Jumala armastuse ning Kristuse ohverduse ja ülestõusmise anni kohta, mis võimaldab meil langemise tagajärgedest võitu saada.
Lugege rühmana läbi salmid Alma 7:11–13 ja pange tähele iga sõna, mis kirjeldab midagi, mida me selles langenud maailmas kogeme. Näiteks võite märgata sõnu „kiusatused” ja „haigused”. Koostage nende sõnade loend, et rühmaliikmed saaksid neid näha. Seejärel lugege salmid uuesti läbi, pöörates seekord tähelepanu sõnadele, mis kirjeldavad seda, mida Kristus meie heaks teinud on. Kirjutage need sõnad teise loendisse esimese loendi kõrvale. Mida õpetab see tegevus teile Aadama ja Eeva langemise ning Jeesuse Kristuse kui meie Päästja rolli vahelise seose kohta?

Lisainfo

Alma 12:28–34
Jeffrey R. Holland. Kus õiglus, halastus ja arm. – 2015. a kevadine üldkonverents.
Robert D. Hales. Päästmisplaan: püha teadmiste aare meie juhtimiseks. – Liahoona, okt 2015.

3. osa

Aadama ja Eeva langemine oli oluline osa Jumala plaanist.

Aadama ja Eeva langemise tõttu on meil kõigil võimalus saada füüsiline keha ning kogeda sureliku elu rõõmu ja raskusi. Samuti on meil iga päev võimalusi oma moraalset valikuvabadust rakendada. Kuna me oleme Jumalast eraldatud ega mäleta oma surelikkusele eelnenud elu, peame õppima ja kasvama usu kaudu Jeesusesse Kristusesse ja oma kogemuste kaudu.

Kõik see on oluline Jumala plaanis meie igavese õnne jaoks. Et Tema juurde naasta ja saada selliseks, nagu Tema on, peame kasutama oma valikuvabadust, et valida hea kurja asemel. Seda õpiprotsessi läbides teeme vigu. Kuid Jeesus Kristus ja Tema lepitus võimaldavad meil oma patte ületada ning andeks ja puhtaks saada, et võiksime ühel päeval naasta Jumala juurde ja saada Tema-sarnaseks.

Asjad, millele mõelda

Lugege salme 2. Nefi 2:11, 15, pöörates tähelepanu vastandlikkuse rollile Jumala plaanis. Mida õpite nendest salmidest vastandlikkuse vajaduse kohta? Kuidas mõjutab vastandlikkuse eesmärgi mõistmine seda, kuidas te oma katsumustest mõtlete?
Langemine tõi maailma nii kannatusi kui ka rõõmu. Lugege kirjakohti 1. korintlastele 15:21–22 ja 2. Nefi 2:19–25, et leida õnnistused, millest kõik inimesed võisid pärast langemist osa saada. Mida te õpite nendest kirjakohtadest elu eesmärgi kohta?

Tegevused teistega koos õppimiseks

Me teame meie aja pühakirjadest, kuidas Aadam ja Eeva oma üleastumisse suhtusid. Lugege koos salme Moosese 5:10–11. Võiksite valida mehe lugema salmi 10 ja naise lugema salmi 11, aidates rühmaliikmetel ette kujutada, et rääkijateks on Aadam ja Eeva. Jagage oma rühmaga tundeid nende salmide kohta. Kuidas võis Aadama ja Eeva usk Jeesusesse Kristusesse aidata neil oma üleastumist nii näha, nagu nad seda tegid?
Mis teeb teile rõõmu? Paluge klassi liikmetel jagada oma vastuseid sellele küsimusele. Seejärel lugege koos salmi 2. Nefi 2:25. Miks õpetas Lehhi oma pojale, et „inimesed on, et nad võiksid tunda rõõmu”? Kuidas on Aadama ja Eeva langemine seotud rõõmuga? Kutsuge rühma liikmeid oma mõtteid jagama.

Lisainfo

1. Moosese 2–4; 2. Nefi 2:15–26; 9:6–21; Moosia 3:11–16; Alma 12:21–35; 22:12–14; 42:2–15; Õpetus ja Lepingud 29:34–44; Moosese 3–5; 5:9–13
Dallin H. Oaks. The Great Plan of Happiness. – Ensign, nov 1993, lk 72–75
Jeffrey R. Holland. Kus õiglus, halastus ja arm. – 2015. a kevadine üldkonverents
The Fulness of the Gospel: The Fall of Adam and Eve. – Ensign, juuni 2006, lk 48–49

Teised vahendid Aadama ja Eeva langemise uurimiseks