Päästmisplaan: püha teadmisteaare meie juhtimiseks

Vanem Robert D. Hales

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist

Surelikkusele eelnevas elus oli meie edu võti toetus Isa plaanile. Samamoodi on see ka ka sureliku elu edu võtmeks.

Olen tihti mõtisklenud nende Jumala laste lootusetusele, kes ekslevad pimedas ja vaevalises maailmas teadmata, kes nad on, kust nad tulevad, miks nad on siin maa peal või kuhu nad lähevad pärast surelikku elu.

Me ei pea ekslema. Jumal on ilmutanud igavesi tõdesid, et nendele küsimustele vastata. Need võib leida Tema suurepärasest plaanis Tema lastele. Pühakirjades tuntakse seda plaani kui lunastusplaani,¹ õnneplaani,² ja päästmisplaani.³

ASHER BROWN DURAND, PÖÖKPUUD. © THE METROPOLITAN MUSEUM OF ART. PILDI ALLIKAS: ART RESOURCE, NEW YORK, KOOPIATE TEGEMINE KEELATUD

Kui me Jumala plaani mõistame ja seda kuulekalt järgime, hoiame endid eksimast rajalt, mis viib Taevase Isa juurde tagasi.⁴ Siis ja ainult siis võime me elada sellist elu, nagu elab Tema, mis on igavene elu, „milline and on suurim kõikidest Jumala andidest”.⁵

Igavese elu and on väärt kõiki pingutusi uurida, õppida ja rakendada päästmisplaani. Kogu inimkond tõstetakse surnuist üles ja kõik saavad surematuse õnnistuse. Kuid igavene elu – elu, mida elab Jumal⁶ – on väärt, et elada päästmisplaani kogu oma südame, meele, väe ja jõuga.

Päästmisplaani mõistmine

Kui mõjuvõimas on teada plaani! Päästmisplaan on üks suurimatest teadmise aardeist, mis kunagi on inimkonnale antud, kuna see selgitab elu igavest eesmärki. Ilma selleta eksleme me tõepoolest pimeduses. Sellepärast on Jumala malliks anda oma lastele käsud „pärast seda, kui oli neile teatavaks teinud lunastusplaani”.⁷

Igatsen aidata meil kõigil sellest teadmiste aardest kasu saada: mõista paremini päästmisplaani ja rakendada seda mõistmist igapäevaelus.

Valikuvabadus

Kuna valikuvabadus on plaani oluline osa, teeme algust sellega. Meie Isa on andnud meile võime tegutseda või tegutsemast keelduda⁸ vastavalt igavestele tõdedele – tõdedele, mis teevad Jumalast selle, kes Ta on, ja taevast selle, mis see on.⁹ Kui me kasutame valikuvabadust, et need tõed vastu võtta ja nende järgi elada, saame me igavest õnne. Kui aga kasutame oma valikuvabadust, et mitte sõna kuulata, et hüljata Jumala seadused, siis kogeme kannatusi ja kurbust.¹⁰

Valikuvabadus annab sobiva tausta päästmisplaani kolmele peatükile: surelikkusele eelnev elu, surelik elu ja surelikkusele järgnev elu.

Surelikkusele eelnev elu

Nagu on öeldud avalduses „Perekond: läkitus maailmale”, on igaüks meist „taevaste vanemate armastatud vaimupoeg või -tütar”, kellel on „jumalik loomus ja saatus”.¹¹ Surelikkusele eelnenud nõukogus selgitas Taevane Isa meile oma lunastusplaani.¹² See plaan põhines õpetusel, seadusel ja põhimõtetel, mis on alati eksisteerinud.¹³ Me õppisime, et kui võtame plaani omaks ja seda järgime, peame vabatahtlikult lahkuma oma Isa juurest ja meid pannakse proovile, et näha, kas me otsustame elada Tema seaduste ja käskude järgi.¹⁴ Me rõõmustasime selle võimaluse üle¹⁵ ja toetasime plaani tänulikult, kuna see pakkus meile viisi saada oma Taevase Isa sarnaseks ja pärida igavene elu.

Kuid plaaniga kaasnesid ka riskid: kui me otsustame surelikkuses mitte elada Jumala igaveste seaduste järgi, saab meile osaks midagi vähemat kui igavene elu.¹⁶ Isa teadis, et surelikkuse kogemustest õppides me komistame ja patustame, seepärast andis Ta meile Päästja, et lunastada patust kõik, kes meelt parandavad, ja parandada vaimsed ja emotsionaalsed haavad kõigil, kes kuuletuvad.¹⁷

Jeesus Kristus oli Isa armastatud, väljavalitud ja ettemääratud Poeg algusest peale.¹⁸ Ta toetas Isa plaani ja pakkus ennast meie Päästjaks, öeldes: „Siin ma olen, saada mind!”¹⁹ Seega määras Isa Jeesuse elama surelikkusesse patuta elu, lepitama meie patud, kannatused ning tõusma üles, et purustada surma ahelad.

Lutsifer, keda tuntakse kui Saatanat, elas samuti surelikkusele eelnevas elus.²⁰ Isekatel põhjustel hülgas ta plaani, püüdis hävitada inimeste valikuvabadust ja mässas Isa vastu.²¹ Selle tulemusena ei saa Saatan ja tema järgijad kunagi keha. Nad jäid ilma võimalusest osaleda Isa plaanis ja kaotasid oma jumaliku saatuse.²² Tänapäeval jätkavad nad mässu Jumala vastu ja püüavad pöörata inimeste meeled ja südamed Tema vastu.²³

See maailm kujundati ja loodi nendele, kes võtsid vastu Isa plaani.²⁴ Siin saame me keha, mis on loodud Jumala näo järgi. Siin pannakse meid proovile ja me peame end tõestama. Siin saame me kogemusi, mis on vajalikud igavese elu pärimiseks.²⁵

Surelik elu

Jumal lõi Aadama ja Eeva ning pani nad paari mehe ja naisena, asetas nad Eedeni aeda ja käskis neil saada lapsi.²⁶ Kasutades valikuvabadust langesid Aadam ja Eeva koos Jumala juurest ja said surelikeks.²⁷ See täitis Isa plaani, sest andis neile võimaluse saada lapsi, Eedeni aias ei oleks see olnud võimalik.²⁸ Igavese seaduse järgi tuleb jumalikku sigitusjõudu kasutada ainult Taevase Isa seatud piirides. Nii tehes saame võimaluse kogeda igavest õnne. Selle püha väe igasugune kasutamine väljaspool Jumala seatud piire muudab meid lõpuks õnnetuks.²⁹

Saatan, kes tahab „teha kõik inimesed sama õnnetuks, nagu ta ise on”,³⁰ püüab tõmmata meid eemale Isa plaanis pakutavatest võimalustest. Miks lubab Taevane Isa Saatanal meid kiusata? Kuna Ta teab, et vastuseis on vajalik surelikkuses meie kasvamiseks ja proovilepanemiseks.³¹ Vastuseis annab meile hindamatu võimaluse pöörduda Jumala poole ja toetuda Temale. Kuna hea ja halb on pidevalt meie ees, võime me selgelt väljendada oma südamesoovi, valides ühe ja hüljates teise.³² Vastuseisu võib kohata Saatana kiusatustes, kuid samuti meie enda järeleandlikkuses, surelikkuse nõrkustes, mis on inimeseks olemisele omane.³³

Et aidata meil targasti valida, ilmutas Jumal oma lunastusplaani ja andis meile käsud,³⁴ Kristuse valguse³⁵ ja Püha Vaimu kaasluse.³⁶ Kuid isegi kõikide nende andide olemsolul teeb igaüks meist selles langenud maailmas pattu ja nii ei saa me siseneda Jumala juurde omaenda teenete abil.³⁷ Seepärast on Tema armulikus plaanis koht Päästjale.

Jeesus Kristus tuli maa peale kui Jumala Ainusündinud Poeg ja täitis Talle määratud missiooni, alludes kõigis asjades täiuslikult Isa tahtele.³⁸ Vastavalt Isa halastavale plaanile ületas Päästja ülestõusmine langemise tagajärjed,³⁹ patu tagajärgedest võib üle saada ja nõrkusest võib saada tugevus, kui me kasutame Jeesuse Kristuse lepitust.⁴⁰

Kristuse näopilt, fragment, avaldatud C. Harrison Conroy Co loal.

Me võime saada igavese elu vääriliseks ainult käskudele kuuletumise kaudu. See nõuab usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse, meeleparandust, ristimist, Püha Vaimu anni saamist ja lõpuni vastupidamist Päästja eeskuju järgimisel.⁴¹ Praktikas tähendab see, et me peame sama kõik vajalikud preesterluse talitused ja pidama lõpuni vastu, pidades kinni nende talitustega kaasnevatest lepingutest.

Surelikkusele järgnev elu

Pärast surma seisame me ühel päeval kohtumõistmiseks Päästja ees.⁴² Kuna Jumal on halastav, siis neile, kes meeleparanduseks rakendasid usku Kristusesse, antakse andeks ja nad pärivad kõik, mis Isal on, sealhulgas igavese elu.⁴³ Kuna Jumal on õiglane, siis need, kes meelt ei paranda, ei saa igavese elu andi.⁴⁴ Iga inimene saab tasu vastavalt oma usule, meeleparandusele, mõtetele, soovidele ja tegudele.⁴⁵

Päästmisplaani rakendamine igapäevaelus

Kui me mõistame kogu plaani tervikpilti ja näeme ennast selles, võime me saada midagi hindamatut, isegi esmaolulist: igavikulise vaatenurga. Igavikuline vaatenurk aitab meil teha igapäevaseid otsuseid ja tegusid. See stabiliseerib meie meelt ja hinge. Kui meie ümber pöörlevad veenvad, kuid igaviku seisukohast väärad arvamused, jääme me kindlaks ja kõigutamatuks.

Nagu õpetas vanem Neal A. Maxwell (1926–2004) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist: „Ilma päästmisplaani, sealhulgas surelikkusele eelnenud elu, kohtumõistmist ning ülestõusmist mõistmata on püüded sellest elust aru saada, nagu näha kolme vaatusega näidendist ainult teist vaatust.”⁴⁶ Me peame mõistma esimest vaatust (surelikkusele eelnevat elu), et teada, kuidas teha parimaid valikuid teises vaatuses (surelikus elus), mis määrab selle, mis juhtub meiega kolmandas vaatuses (surelikkusele järgnevas elus).

Ehk teisisõnu muudab päästmisplaani mõistmine ja siiralt palvetamine seda, kuidas me näeme elu, kõike end ümbritsevat ja iseennast. Plaani mõistmine toob selgust meie vaimsesse nägemisse ja laseb meil näha asju nii, nagu need tõepoolest on.⁴⁷ Just nagu Uurim ja Tummim võimaldasid prohvet Joseph Smithil ilmutust ja juhatust saada,⁴⁸ niisamuti näitab teadmine päästmisplaanist meile, kuidas „toimida tulevikku puutuvas õpetuses ja põhimõtetes vastavalt moraalsele valikuvabadusele”, mille Issand on meile andnud.⁴⁹ Seeläbi tugevneb meie usk ja me teame, kuidas määrata oma elu kurssi ja teha otsuseid, mis on kooskõlas igavese tõega.

Siin on mõned näited, mis on eriti sobilikud meie aja kohta.

Abielu eesmärk Jumala plaanis

JAMES HOHNSONI ILLUSTRATSIOON

Abielu ja perekod on rünnaku all, kuna vastane teab, et need on vajalikud Igavese elu saamiseks – sama vajalikud kui loomine, langemine ja Jeesuse Kristuse lepitus ja ülestõusmine.⁵⁰ Kuna Saatanal ei õnnestunud neid plaani tugisambaid ümber lükata, püüab ta hävitada meie arusaamist abielust ja perekonnast.

Kui Taevase Isa plaan on meie juhtpunktiks, siis mõistame me abielu eesmärki. Käsk jätta maha oma ema ja isa ning hoida abielus teineteise poole⁵¹, olla viljakad ja täita maa⁵², teeb Tema plaani võimalikus. Abielu kaudu toome me siia maailma Tema vaimulapsi ja aitame Temaga koos Ta lastel Tema plaanis osaleda.⁵³

Isa plaan annab meile võimaluse pärida igavese elu, selle elu, mida elavad meie taevased vanemad. Selles plaanis „ei ole naine meheta ega mees naiseta Issandas”.⁵⁴ Igavese elu sügavaim olemus sisaldab igavest abielu mehe ja naise vahel, mis on oluline osa meie taevaste vanemate sarnaseks saamisel.⁵⁵

Abielu mehe ja naise vahel

Abielus täiustame me teineteist, nagu vaid mehel ja naisel oma unikaalsete ja oluliste erinevustega on võimalik. Mehe ja naisena koos surelikkusest läbi minnes kasvame me kokku ja läheneme Päästjale, kui kuuletume, teeme ohverdusi, et täita Jumala tahet, ja ehitame koos üles Tema kuningriiki. Teades, et igavene abielu on käsk Jumalalt ning et Tema valmistab tee oma lastele täita kõiki Tema käske,⁵⁶ teame me, et meie abielu on edukas, kui me üheskoos peame sõlmitud lepinguid.

Surelikkuse katsumustega võideldes saame me preesterluse talitustest ja nendega kaasnevatest lepingutest kinni pidades jumalikkuse väge.⁵⁷ Templitalitused annavad meile väe kõrgest ja võimaldavad meil naasta Taevase Isa juurde.⁵⁸ Pitseerimistalitus võimaldab mehel ja naisel koos Jumala väes kasvada ja olla üks Issandaga.⁵⁹ Ükskõik milline sellise abielu asendus ei täida Tema pühasid eesmärke meie ega Tema laste tulevaste põlvkondade jaoks.⁶⁰

Kalduvused ja ihad

Igaüks meist tuleb siia langenud maailma nõrkuste või probleemidega, mis on inimeseks olemisele omased.⁶¹ Jumala plaani mõistmine võimaldab meil näha kõiki inimnõrkusi ajutistena, sealhulgas kalduvusi või ihasid, mis on Tema plaaniga vastuolus.⁶² Teades, et me elasime enne kui taevaste vanemate armastatud pojad ja tütred, aitab meil leida oma isiklikku identiteeti meie jumalikust päritolust. Meie identiteedi tõeline allikas on meie staatus kui Jumala poeg või tütar – mitte meie nõrkused või kalduvused.⁶³

Selle perspektiiviga oleme me rohkem võimelised kannatlikult Issandat ootama,⁶⁴ usaldades, et usu, kuulekuse ja lõpuni vastupidamise kaudu puhastatakse meie kalduvused ja ihad, meie kehad pühitsetakse ja me saame tõepoolest Kristuse poegadeks ja tütardeks, täiustatuna Tema lepituse kaudu.

Plaani igavikuline vaatenurk toob kindluse, et ustavatele saabub kindlalt päev, mil Jumal „pühib ära kõik pisarad nende silmist; ‥ ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!”⁶⁵ See „täiusliku lootuse sära”⁶⁶ kinnitab meie meelt ja südant ning võimaldab meil kannatlikult, ustavalt Issandat oodata.

Lubadus neile, kes peavad ustavalt vastu

Inimesed, kes kahtlevad, kas nende praegune olukord või seisund takistab neil saada igavest elu, peaksid meeles pidama, et „keegi pole määratud saama vähem kui kõike, mis Isal oma lastele varuks on”.⁶⁷

Ustavatel ei jää saamata ükski õnnistus. President Lorenzo Snow kuulutas: „Pole ühtegi viimse aja püha, kes pärast surma, elanud ustava elu, kaotaks midagi, kuna tal pole olnud võimalust midagi ette võtta. Teisisõnu, kui noor mees või noor naine ei saa võimalust abielluda ja nad elavad vääriliselt kuni surmani, siis saavad nad kõik samasugused õnnistused, ülenduse ja hiilguse nagu mehed ja naised, kellel need võimalused olid ja kes neid kasutasid. See on kindel.”⁶⁸

Lubadus kõigile, kes plaani teavad ja seda iga päev rakendavad

Meist igaüks toetas surelikkusele eelnevas elus Isa plaani kogu südamest. Me teadsime, et Ta armastab meid, ja meid pani imestama, et Ta heldelt pakkus meile kõike, mis Temal on, sealhulgas igavest elu. Surelikkusel eelnevas elus oli meie edu võti toetus Isa plaanile. Samamoodi on see ka sureliku elu edu võtmeks.

Seega on minu üleskutse, et me üheskoos toetaksime jälle Isa plaani. Me teeme seda, kui tunneme armastust kõigi vastu, plaan ise on Jumala armastuse väljendus.

Kui me rakendame iga päev oma teadmisi Isa plaanist, saab meie elu sügavama mõtte. Me astume oma katsumustele vastu suurema usuga. Me rühime edasi kindla, ereda, kirka lootusega igavesele elule.

Viited

1. Jk 6:8; Al 12:25–26, 30, 32; 17:16; 18:39; 29:2; 39:18; 42:11.

2. Al 42:8, 16.

3. Jm 1:2; Al 24:14; 42:5; Ms 6:62.

4. Vt Al 12:32; vt ka Boyd K. Packer, The Great Plan of Happiness and Personal Revelation (Church Educational System broadcast for young adults, 7. nov 1993).

5. ÕL 14:7.

6. Vt Harold B. Lee, The Teachings of Harold B. Lee, toim Clyde J. Williams 1996, lk 72; vt ka Bruce R. McConkie in Conference Report, apr 1970, lk 26.

7. Al 12:32; rõhutus lisatud; vt ka salm 25.

8. Vt 2Ne 2:13–16; ÕL 101:78.

9. Vt George Q. Cannon, Gospel Truth: Two Volumes in One: Discourses and Writings of President George Q. Cannon valinud Jerreld L. Newquist 1974, lk 296.

10. Vt Richard G. Scott, How to Live Well amid Increasing Evil. – Liahona, mai 2004, lk 102; Robert D. Hales, Return: Four Phases of Our Mortal Journey Home 2010, lk 33.

11. Perekond: läkitus maailmale 35602 124; vt ka Ap 17:29; Rm 8:16–17; Hb 12:9; Aabr 3:18–25.

12. Vt Al 12:30; vt ka Ii 38:4–7; Aabr 3:22–28.

13. Vt 2Ne 2:13; vt ka Howard W. Hunter, To Know God. – Ensign, nov 1974, lk 97; Teachings of Presidents of the Church: Heber J. Grant 2002, lk 30: Iga käsk on antud eesmärgiga, et me võiksime ‥ saada vääriliseks ja valmis naasma ning elama oma Taevase Isa juures. Need ülesanded ja kohustused on loodud muutma meid Jumala-sarnaseks. Need on loodud, et muuta meid jumalateks ja teha meid sobivaks ja vastavaks, et me võiksime saada ‥ kaaspärijateks meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristusega.

14. Vt ÕL 136:31; Aabr 3:24–25.

15. Vt Ii 38:7.

16. Vt ÕL 88:34–36, 39–40.

17. Vt Js 53:3–5; 2Ne 2:8; 9:10–11; 31:21; Mo 3:17; Al 7:11–13.

18. Vt 1Pt 1:20; Ms 4:2.

19. Aabr 3:27.

20. Vt Js 14:12–16.

21. Vt Ms 4:3–4; vt ka 1:19.

22. Vt Ilm 12:7–9.

23. Vt ÕL 10:26–27.

24. Vt ÕL 59:18–19.

25. Vt Aabr 3:24–26.

26. Vt 1Ms 1:26–28

27. Vt Al 42:2–6; Ms 4:25, 28–31.

28. Vt 2Ne 2:23; Ms 5:11; vt ka Boyd K. Packer, Õnneplaan. – 2015. a kevadine üldkonverents.

29. Vt Al 39:3–5; 41:3–4, 10–15.

30. 2Ne 2:27.

31. Vt 2Ne 2:11.

32. Vt 2Ne 2:26–29; Al 34:32–35.

33. Vt Jb 4:7; Et 12:27; ÕL 62:1.

34. Vt Al 12:30–32.

35. Vt Mn 7:16–19; ÕL 88:7, 11–13.

36. Vt 2Ne 31:12–14, 18.

37. Vt 1Jh 1:8.

38. Vt Lk 22:39–42; ÕL 19:16–19.

39. Vt 1Kr 15:20–23; 2Ne 9:10–13; Al 11:42–45.

40. Vt Al 42:2–15, 22–31; Mn 10:32–33.

41. Vt 2Ne 31:10–21; 3Ne 27:13–22.

42. Vt Jh 5:22; Rm 14:10; Ilm 20:12–13; 2Ne 9:41; Al 11:41–44; 3Ne 27:14–17, 20, 22.

43. Vt Al 34:14–17.

44. Vt Mo 3:21–27; Hl 14:15–19; ÕL 88:21–24, 29–32.

45. Vt Mr 3:20–22.

46. The Neal A. Maxwell Quote Book, toim Cory H. Maxwell, 1997, lk 252.

47. Vt Thomas S. Monson, Ole eeskujuks. – 2005. a kevadine üldkonverents.

48. Vt JSA 1:35.

49. ÕL 101:78.

50. Vt D. Todd Christofferson, Milleks abielu, milleks perekond? – 2015. a kevadine üldkonverents.

51. Vt Mt 19:5.

52. Vt 1Ms 9:1

53. Vt ÕL 93:36–40.

54. 1Kr 11:11.

55. Vt Dallin H. Oaks, Apostasy and Restoration, – Ensign, mai 1995, lk 87; vt ka Dallin H. Oaks, Sul ei tohi olla muid jumalaid. – 2013. a sügisene üldkonverents.

56. Vt 1Ne 3:7.

57. Vt ÕL 84:19–21.

58. Vt ÕL 109:13–26, 38.

59. Vt ÕL 132:1–21.

60. vt 1Pt 3:7; ÕL 131:1–4; vt ka Joseph Fielding Smith, Answers to Gospel Questions, 5. kd 1957–1966, 4:197: Inimesed, kes on templis ajaks ja igavikuks abiellunud, saavad igaveste elude õnnistuse. Ma rõhutan igaveste elude. Igavene elu on Jumala elu, seega on see olla Tema-sarnane. Igavesed elud tähendab igavest juurdekasvu – seemne jätkumist, nagu ütleb ilmutus, igavesti. Väljaspool templit sõlmitakse abielu vaid ajaks. Surm lahutab – see on igavene lahutus, kui nad vahepeal meelt ei paranda ega leia võimalust minna templisse ja oma viga parandada.

61. Vt Et 12:27.

62. Vt Et 12:37.

63. Vt Perekond: läkitus maailmale, 35602 124; vt ka God Loveth His Children (brošüür, 2007), lk 1.

64. Vt Js 40:31.

65. Ilm 21:4; vt ka salmid 1–3.

66. 2Ne 31:20.

67. Vt D. Todd Christofferson, Milleks abielu, milleks perekond? – 2015. a kevadine üldkonverents.

68. „Kiriku presidentide õpetused: Lorenzo Snow” 2012, lk 119. Vt ka Gordon B. Hinckley, Daughters of God. – Ensign, nov 1991, lk 98: „Mõned, kes pole abielus ilma, et neil selles mingit süüd oleks, küsivad kas nemad ei kündi selle kuningriigi kõrgeima auhiilguseni. Ma olen kindel, et armastava Taevase Isa ja jumaliku Lunastaja plaani kohaselt ei jää teil igavesti saamata ükski õnnistus, mille väärilised te olete.”