Palvetades endale tee Rotumale
John K. Muaror, New South Wales, Austraalia
(Autor on surnud.)
Allen Garnsi illustratsioonid
„Westerland lahkus eile,” ütles mu vennanaine meid Fidžil Nadi rahvusvahelises lennujaamas tervitades.
Ma olin selle uudise üle kurb ja pettunud. MV Westerland oli laev, mis pidi meid viima minu vanema venna juurde Rotuma saarele. Rotuma asub Fidži suurimast saarest Viti Levust umbes 600 km loodes. Kui sa laevast maha jääd, pead sa enamasti mitu päeva või isegi nädalat järgmist laeva ootama.
Aasta varem olin ma käinud Rotumal, et aidata oma vennal meie vanaema maja renoveerida, ja lahkusin tema juurest tööga seotud erimeelsuste tõttu. Nüüd soovisin temaga isiklikult kokku saada, et tema ees vabandada.
Nädal enne seda, kui me koos naise Akataga Austraaliast Fidžile lendasime, ütles mu vennatütar, et Westerland sõidab Rotumale päev enne meie planeeritud saabumist. Helistasin kohe laevafirma kontorisse ja anusin, et nad lahkumist kahe päeva võrra edasi lükkaksid.
„Ei, me ei saaks seda teha, isegi kui tahaksime,” kõlas vastus. „Rotuma saare nõukogu on teinud ettevalmistusi tervituspidusöögiks ja laev peab lahkuma graafiku järgi.”
Mul vilksas peast läbi mõte ja ma otsustasin paastuda ja palvetada.
„Kallis Taevane Isa,” palusin ma, „sooviksin väga jõuda Rotuma laeva peale. Ma usun, et nemad ei saa lahkumisega paar päeva viivitada, aga Sinul on vägi seda teha. Kas Sa võiksid eemaldada vaid ühe poldi laeva küljest, et nende lahkumist venitada, kuni ma pardale jõuan? Pean Rotumale minema, et oma vennaga ära leppida.”
Kui kuulsime pettumust valmistavat uudist, läksime sadamasse, mis asus teisel pool saart. Seal kuulsime, et laeval oli olnud mootoririke ja see ei olnud veel lahkunud. Taevane Isa oli vastanud minu palvele! Tuli välja, et terve mootor – mitte ainult üks polt – tuli eemaldada, et parandada suurt õlileket.
Kui laev viimaks nädal hiljem lahkus, olin ma selle pardal. Kui ma Rotumale saabusin, embasin oma venda ja vabandasin ning me silusime oma suhted. See oli tõepoolest rõõmupäev.
Ma olen igavesti tänulik selle imelise vaimse kogemuse eest ja taastatud Jeesuse Kristuse evangeeliumi eest. See on tunnistus, et imed sünnivad ka tänapäeval, et Taevane Isa elab ja vastab meie siirastele palvetele, et palve ja paastumine käivad käsikäes ja et evangeelium on tõsi – isegi väikeses külas väikesel Rotuma saarel.