Jällenägemiseni!

Tee varjupaika

President Henry B. Eyring

Esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas

Kõnest „Finding Safety in Counsel”. – Liahona, juuli 1997, lk 23–25.

Üks viis, kuidas me teame, et hoiatus tuleb Issandalt, on tugineda tunnistajate, volitatud tunnistajate, seadusele.

Päästja soovil meid ohutusse juhtida ei paista olevat lõppu. Ja viis, kuidas ta meile rada kätte juhatab, on järjepidev. Ta kutsub enam kui ühel viisil, et see kutse jõuaks nendeni, kes on valmis seda vastu võtma. Ja nende viiside hulka kuulub alati sõnumi saatmine Tema prohvetite suu kaudu, kui inimesed on väärilised omama endi keskel prohvetit. Neile volitatud teenijaile antakse alati ülesandeks inimesi hoiatada, rääkida neile, kust leida turvalisust.

Kui 1838. a sügisel Ameerika Ühendriikide Missiouri osariigi põhjaosas pinged teravnesid, kutsus Joseph Smith kõiki pühasid kogunema ohust eemale Far Westi. Paljud elasid eraldatud talumaadel või laialipillutatud asulates. Ta andis erilist nõu Jacob Haunile, väikese Haun’s Milli nimelise asula rajajale. Selleaegne ülestähendus sisaldab järgmist: „Vend Joseph oli saatnud sõna Hauniga, kellele kuulus veski, et informeerida vendi, kes seal elasid, et nad lahkuksid ja tuleksid Far Westi, kuid härra Haun ei andnud seda sõnumit edasi” (Philo Dibble, teoses „Early Scenes in Church History”, teoses Four Faith Promoting Classics 1968, lk 90). Hiljem kirjutas prohvet Joseph Smith oma ajaloos: „Selle päevani oli Jumal andnud mulle tarkust päästa inimesi, kes võtsid kuulda nõu. Kedagi, kes minu nõu [kuulda võttis], polnud surmatud” (History of the Church, 5:137). Seejärel pani prohvet kirja kurva tõsiasja, et süütuid elusid oleks saanud Haun’s Milli asulas päästa, kui tema nõu oleks kuulda võetud ja järgitud.

Meie endi ajal on antud meile hoiatavat nõu, kust leida varjupaika patu ja kurbuse eest. Üks võti nende hoiatuste äratundmisel on see, et neid korratakse. Näiteks olete te rohkem kui korra nendel üldkonverentsidel kuulnud meie prohvetit ütlemas, et ta tsiteerib eelmist prohvetit ja on seega teine ja mõnikord isegi kolmas tunnistaja. Apostel Paulus kirjutas, et „kahe ja kolme tunnistaja suu läbi tehakse iga asi kindlaks” (2Kr 13:1). Üks viis, kuidas me teame, et hoiatus tuleb Issandalt, on tugineda tunnistajate, volitatud tunnistajate, seadusele. Kui prohveti sõnad tunduvad korduvatena, peaks see köitma meie tähelepanu ja täitma meie südame tänutundega, et elame sellisel õnnistatud ajal. ‥

Meie Taevane Isa armastab meid. Ta saatis oma Ainusündinud Poja meie Päästjaks. Ta teadis, et surelikkuses varitseb meid suur oht, eriti meie kohutava vastase kiusatused. See on üks põhjus, miks Päästja on andnud preesterluse võtmed, et need, kellel on kõrvad, et kuulda, ja usku kuuletuda, võiksid leida varjupaika.