Meenutused
Kõrvitsad või melonid?
Artikli autor elab Utah’ osariigis Ameerika Ühendriikides.
Mõnikord ei ole valet valikut. On lihtsalt valik.
Carolyn Vibberti illustratsioon
Minu isa oli päris üllatunud, kui avastas, et eelmisel aastal istutatud kõrvitsaseemned otsustasid idaneda sellel suvel keset melonipeenart. Melonid kasvasid päris jõudsalt – kuid jõudsalt kasvasid ka kõrvitsad. Seepärast oli minu isal kiusatus lasta kõrvitsatel edasi kasvada. Ta teadis aga, et kui ta neil kasvada laseb, siis piiravad need melonite kasvu.
Tal tuli teha valik. Ta võis kõrvitsad üles tõmmata, et melonitel oleks parem võimalus õitseda, või lasta kõrvitsatel kasvada ja vaadata, kuidas nad võivad melonite kasvu takistama hakata, lõpuks kannataks mõlema saak. Kõrvitsad või melonid? Valida tuli kahe hea valiku vahel.
Kahte valikut kaaludes otsustas mu isa jõudsalt kasvavad kõrvitsataimed üles tõmmata. Need ei olnud lihtsalt kasvamisega hilinenud, vaid isa otsustas, et tahab pigem planeeritud meloneid kui üllatusena tulnud kõrvitsaid.
See kogemus pani mind mõtlema valikutele, mis me teeme, eriti suhetes teistega. Olgu siis tegu meie perekonnaga, sõpradega, tööandjaga või kellegagi, kellega me kohtamas käime või abiellume, kui meil on valik kahe hea asja vahel, on mõnikord raske teada, kumb valik on õige, eriti kui tahame vältida valet valikut. Hirm vale valiku ees mõnikord halvab meid ja takistab usus edasi minna. Kuid tõde on, et vahel ei ole valet valikut. On lihtsalt valik. Minu isa tegi oma otsuse vastavalt sellele, mida ta rohkem väärtustas. Talle ei meeldinud kõrvitsaid üles võtta, kuid ta teadis, et kahetseb nende poolt melonitele tehtud kahju.
Elus seisame tihti silmitsi valikutega, millel pole tähtsust, näiteks: mida süüa hommikusöögiks? Mis värvi kleiti peaksin ma täna kandma? Kui me peame tegema valiku kahe hea asja vahel, siis võime teha nagu mu isa ja küsida endalt, mida me rohkem hindame? Seejärel peame tegema otsuse ja usus edasi minema, usaldades, et Issand meid korrigeerib, kui oleme mingil moel valesti valinud.
Mõned valikud on aga väga tähtsad. President Thomas S. Monson ütles kord: „Valikuid tuleb teha alailma. Tarkade valikute tegemiseks läheb vaja julgust – julgust öelda „ei”, julgust öelda „jah”. Valikud määravad ära meie saatuse” (Õiged valikud, vastutus ja tagajärjed. – 2007. a sügisene üldkonverents). Kui seisame silmitsi selliste valikutega, oleks hea küsida: „Mida Issand rohkem hindab?” Kui teame vastust sellele küsimusele, siis peame vaid oma väärtused Tema väärtustega joondama ja seda valikut järgima. See on alati õige valik.