„15. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal: Jeesuse Kristusega lähedasemaks saamine sakramendi kaudu”, Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend (2023)
„15. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal”, Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend
15. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal
Jeesuse Kristusega lähedasemaks saamine sakramendi kaudu
Mõelge viimasele korrale, kui te sakramenti võtsite. Kirjeldage seda kogemust. Millist tähelepanu pöörasite Päästja lepitusele ja oma lepingusuhtele Temaga? Neljanda jao õppetunde uurides on teil võimalik mõtiskleda selle üle, mida te saate teha selleks, et Jeesus Kristus ja Tema lepitus oleksid teie jaoks isiklikumad ja olulisemad ning sobituksid rohkem teie ellu.
1. osa
Kuidas sakrament aitab mul Päästjaga lähedasemaks saada?
Mõned tunnid enne Ketsemani aeda minekut andis Jeesus Kristus oma kaheteistkümnele apostlile juhiseid paasaeine valmistamiseks (vt Mt 26:17–19). Iisraeli lapsed olid peaaegu 1500 aastat paasapüha tähistanud ja veatu Talle verd hävitava ingli käest pääsemise sümbolina kasutanud (vt 2Ms 12:21–28; 13:14–15). Pärast seda einet viis Jeesus Kristus, Jumala Tall, täide paasapüha sümboolse tähenduse, kui Ta valas oma verd ja Temast sai maailma Päästja (vt Jh 1:29; 1Pt 1:18–19). Oma viimase paasaeine ajal Ta „pani aluse sakramenditoimetusele kui meeldetuletusele oma suurest lepitavast ohverdusest” (Elav Kristus: apostlite tunnistus. – ChurchofJesusChrist.org). Päästja lepitus hõlmas ka Tema kannatusi Ketsemanis, Tema ristisurma ja Ta hiilgavat ülestõusmist.
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme Matteuse 26:26–28 ja kujutage ette, mis tunne võis olla Jeesuselt Kristuselt sakramenti saada. Lisaks võiksite vaadata videot „The Last Supper” (Viimane õhtusöömaaeg; 6:01), mis aitaks selle kogemuse üle mõtiskleda.
Leib ja vein või vesi on sakramendi pühad võrdkujud. Võrdkuju on mingi mõiste, väärtuse või idee füüsiline sümbol. Uurige järgmisi punkte ja mõtisklege, kuidas võiksid sakramendi võrdkujud meenutada teile Päästjat ja seda, mida Ta on teie heaks teinud.
-
40 kõrbeaasta jooksul anti muistsele Iisraelile igapäevaselt süüa mannat ehk „leiba taevast” (Jh 6:31; vt ka Ps 78:24–25). Mannast rääkides teatas Jeesus Kristus: „Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. ‥ Kes seda leiba sööb, elab igavesti!” (Jh 6:51, 58)
-
„Valu [Ta] tunda sai” (Jeesus, me Kuningas. – Kiriku lauluraamat, nr 110), kui Jeesuse Kristuse ihu meie nimel osana Ta lepitusest vigastati, murti ja rebiti. President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on täheldanud: „Iga leivatükike on murdmise ja rebimise tõttu ainulaadne, nii nagu inimesed, kes sellest osa saavad, on ainulaadsed.” (Important Aspects of Missionary Work Remain Unchanged, Says Elder Oaks. – Church News, 30. juuni 2017, ChurchofJesusChrist.org)
-
Tolle esimese sakramendi ajal tarvitatud vein sümboliseeris Jeesuse Kristuse verd. Tema veri puhastab meid (vt 1Jh 1:7). Tänapäeval kasutame vett, mis vihjab samuti puhastamisele (vt ÕL 27:2) ja on eluks hädavajalik. Jeesus ütles Samaaria naisele allika ääres, et see vesi, mida Tema pakub, on nagu „veeallika[s], mis voolab igavesse ellu” (Jh 4:14).
-
Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud: „Piltlikult on [Kristuse] liha söömisel ja Tema vere joomisel edasine tähendus ja tähtsus ning see on Kristuse omadused ja iseloom meie olemuse osaks muuta. ‥ Kui me võtame igal nädalal sakramendileiba ja -vett, oleks hea, kui mõtiskleksime, kui täielikult me peaksime tooma Tema iseloomu ja Tema patuta elu mustri meie ellu ja olemusse.” (Elav leib, mis taevast on alla tulnud. – 2017. a sügisene üldkonverents)
Pange oma mõtted kirja
Pange kirja vastused järgmistele küsimustele: Mis teile leiva ja vee sümboolse tähenduse juures muljet avaldab? Mida te tahate Päästja kohta meeles pidada, kui te järgmine kord sakramendi ajal leiba ja vett võtate?
2. osa
Kuidas aitab sakramendi võtmine mul paremini Issanda väest osa saada?
Oma teenimistöö ajal nefilaste ja laamanlaste seas andis Jeesus Kristus oma jüngritele volituse ja käskis neil Tema Kiriku liikmetele sakramenti jagada. Ta ütles: „Jälgige alati, et te teete, ‥ just nagu mina olen murdnud leiba ja seda õnnistanud ning andnud seda teile.” (3Ne 18:6; vt ka s 5) Sageli kokku tulla ja vääriliselt sakramenti võtta on Issanda käsk ka nüüdisajal (vt ÕL 20:75; 59:9).
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme 3. Nefi 18:7, 10–12; 20:8–9 ja leidke õnnistused, mida Issand lubab neile, kes ustavalt Tema sakramendi jagamise ja võtmise käsule kuuletuvad.
Õde Cheryl A. Esplin, endine nõuandja Algühingu üldjuhatuses, on samuti kirjeldanud õnnistusi, mida Issand meile sakramendi kaudu pakub:
„Sakramendist saab vaimselt tugevdav kogemus, kui kuulame sakramendipalveid ja pühendume uuesti oma lepingutele. ‥ Sakramenti võttes tunnistame Jumalale, et peame Tema Poega meeles alati ja mitte ainult lühikese sakramenditalituse ajal. ‥
Sakrament on aeg, mil meile võib saada osaks tõeliselt vaimne kogemus, kui mõtiskleme Päästja lunastavale ja suutlikuks tegevale väele, mida Tema lepituse kaudu kogeme. ‥
Kui preesterluse hoidja sirutab käe välja, et pakkuda meile pühasid võrdkujusid, on see otsekui sirutaks Päästja ise välja oma halastava käsivarre ja kutsuks meid kõiki osa võtma tänu Tema lepitusohvrile saadaval olevatest hinnalistest armastuseandidest – meeleparanduse, andestuse, tröösti ja lootuse andidest.
Mida enam me mõtiskleme sakramendi tähenduse üle, seda pühamaks ja tähendusrikkamaks see meile saab.” (Sakrament – uus hingejõud. – 2014. a sügisene üldkonverents)
Õppetunnieelne arutamine
Pöörduge mõne usaldusväärse sõbra või sugulase poole, kes on oma usuga Jeesusesse Kristusesse eeskujuks. Küsige temalt, mida ta on teinud, et sakramendi ajal aupaklikum olla, või paluge tal jagada, kuidas ta püüab Päästjat alati meeles pidada. Olge valmis õpitut klassiga jagama.
3. osa
Kuidas ma tean, kas ma olen tõeliselt vääriline, et sakramenti võtta?
Apostel Paulus innustas kirikuliikmeid, et nad „katsugu ennast läbi” (1Kr 11:28), enne kui nad sakramenti võtavad. Seejärel hoiatas ta: „Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust” (1Kr 11:29; vt ka s 27–28; 3Ne 18:28–29). Nuhtlus ehk hukkamõist tähendab arengupeetust. (Vt märksõna „Hukka mõistma, hukkamõist”. – scriptures.ChurchofJesusChrist.org)
Vanem John H. Groberg pakkus Seitsmekümnes teenides järgmist juhatust isikliku väärilisuse hindamiseks:
„Kui me soovime paremaks saada (ehk meelt parandada) ja meil ei lasu preesterluse piiranguid, siis oleme minu arvates väärilised. Kuid kui meil puudub soov paremaks saada, kui meil ei ole kavatsustki järgida Vaimu juhatust, peame küsima: kas oleme väärilised, et sakramenti võtta, või pilkame me seda tehes sakramendi eesmärki, milleks on olla isikliku meeleparanduse ja enese täiustamise katalüsaator? (The Beauty and Importance of the Sacrament. – Ensign, mai 1989, lk 38)
Videos „Sacrament Meeting” (Sakramendikoosolek; ajakood 6:40–7:30) annab vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist tähtsat nõu sakramendi võtmise väärilisuse kohta.
Tegutsege
Kaaluge sakramendi võtmiseks valmistudes, mida te saate teha, et sellest pühast kogemusest enim kasu saada. Võiksite alustada oma ettevalmistusi oma elu üle järele mõeldes. Kui te tunnete, et te pole sakramendi võtmiseks vääriline, siis leppige kokku kohtumine oma piiskopi või koguduse juhatajaga ja rääkige temaga oma murest.