„9. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal: Rõõm Jeesuse Kristuse jumalikust sünnist”, Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend (2023)
„9. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal”, Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend
9. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal
Rõõm Jeesuse Kristuse jumalikust sünnist
Jeesuse Kristuse imepärane sünd oli hiilgav sündmus. Taevased sõnumitoojad laulsid Jumalale kiitust (vt Lk 2:11–14), alandlikud karjased kummardasid Jeesust tallis (vt Lk 2:15–16) ja hommikumaa targad austasid Teda kingitustega (vt Mt 2:11). Kolmanda jao õppetunnid annavad teile võimaluse mõista Jeesuse Kristuse surelikku teenimistööd sügavamalt. Tema sünd ja Ta elu on tõesti „suur[e] rõõmu” inspiratsiooniks „kõigele rahvale” (Lk 2:10). Selleks et häälestuda seda teemat uurima, võiksite vaadata videot „The Nativity” (Kristuse sünd; 2:59).
1. osa
Kuidas Jeesuse Kristuse päritolu mõistmine annab mulle kindlust, et Tal on vägi mind päästa?
Nii nagu teie pärisite oma vanematelt geenide kaudu ainulaadseid omadusi, nõnda oli ka Jeesus Kristus oma vanematelt saadu poolest ainulaadne. Mormoni Raamatus kuulutas Alma prohvetlikult, et Päästja „sünnib Maarjast ‥ , tema olles neitsi, hinnaline ja valitud anum, ‥ ning ta sünnitab poja, jah, nimelt Jumala Poja” (Al 7:10). Mõelge, kuidas Päästja päritolu on seotud Tema võimega kõigi inimeste eest lepitust teha.
Me hakkame märkama Päästja päritolu ja Tema päästmisväe omavahelist ühendust, kui ingel Gabriel ilmus Maarjale ja ütles talle, et ta sünnitab poja, kellele pannakse nimeks Jeesus (vt Lk 1:26–31).
Kui ingel teatas Jeesuse Kristuse sünnist läheduses asunud karjastele, ütles ta vastsündinu kohta „Päästja, kes on Issand Kristus” (Lk 2:11; vt ka Lk 2:9–10). Jeesus Kristus on võimeline olema meie Päästja, kuna Ta sündis surematust Vanemast (Taevasest Isast) ja surelikust vanemast (Maarjast). Kuna Ta ema oli surelik, võis Jeesus täiel määral kogeda surelikkuse valu, kurbust ja kiusatusi (vt Hb 4:15). Need surelikud kogemused võimaldasid Päästjal „teada vastavalt lihale, kuidas aidata oma rahvast vastavalt nende jõuetusele” (Al 7:12). Kuna Ta Isa oli surematu, suutis Jeesus taluda kõiki surelikkuse väljakutseid.
Kuna Ta ema oli surelik, võis Jeesus surra. Kuna Ta Isa oli surematu, suutis Ta võita surma.
President Russell M. Nelson on õpetanud:
„[Jeesuse Kristuse] missiooniks oli lepitus. See missioon oli üksnes Temal. Sureliku ema ja surematu Isa järglasena oli Ta ainus, kes sai vabatahtlikult jätta oma elu, et see jälle tagasi saada (vt Jh 10:14–18). Tema lepituse hiilgavad tulemused olid lõpmatud ja igavesed. Ta võttis surmalt astla ja muutis surma mõju ajutiseks.” (Jeesuse Kristuse missioon ja teenimistöö. – Liahoona, apr 2013, lk 18)
2. osa
Kuidas Jeesuse Kristuse sünnist ja elust ilmneb Tema armastus minu vastu?
Mõelge hetkeks, kui hämmastav see on, et seesama Suur Jehoova, kes lõi maa, tuleb maa peale abitu väikelapsena. Nefi nägi nägemuses seda tegu armastuse väljendusena.
Endine Pühapäevakooli üldjuhataja Tad R. Callister on Jeesuse Kristuse alandumisest kõneledes õpetanud:
„Jumal Poeg vahetas oma taevase kodu kõigi selle taevalike kaunistustega primitiivsete ornamentidega ulualuse vastu surelikkuses. ‥ Ta vahetas jumala ülemvõimu lapsukese sõltuvuse vastu. ‥ See vahetus oli suuruselt võrreldamatu. ‥ Suur Jehoova, lugematu hulga maailmade Looja, lõpmatu vooruses ja väes, sisenes siia maailma sõimes, mähkmetesse mähituna.” (The Infinite Atonement, 2000, lk 64)
Nefi sai Kristuse alandumise kohta veel rohkem teada, kui ta nägi nägemuses, kuidas Päästja teenis rahva seas ja ravis nende vaevu (vt 1Ne 11:26–31).
Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Jeesuse Kristuse sünnist rääkides sobib mõelda ka sellele järgnenule. Tema sünd oli lõputu tähendusega kõige selle tõttu, mida Ta läbi elas ja kannatas, et Ta saaks meid paremini aidata, mis kõik kulmineerus Tema ristilöömise ja ülestõusmisega (vt Al 7:11–12). Kuid Tema missioon hõlmas ka Tema teenimise ilu, Ta teenimistöö imesid, abi, mida Ta tõi kannatajatele, ja rõõmu, mida Ta pakkus – ja pakub ikka veel – leinajatele.” (Be at Peace. – Liahona, dets 2015, lk 30)
Mõtisklege, millist haruldast eeskuju Päästja oma alandumisega meile näitab. Juhtivas Piiskopkonnas teeninud piiskop Richard C. Edgley on selgitanud:
„Mida see meie jaoks tähendab? Me peaksime jõudma Kristuse alandumise mõistmisel aukartusest ja sügavast tänutundest kaugemale. Tema Kiriku liikmetena, keda on kutsutud Teda esindama ja Temast tunnistama, on meil suur võimalus püüda Teda järele aimata. ‥
Päästja-sarnaselt võime ka meie teha enim head „nende mu vähemate vendade” (Mt 25:40) teenimise kaudu. Me peame meeles pidama, et iga inimene on igas elufaasis või mingis konkreetses kutses armastatud Jumala-laps, ning meie kohus on teenida ka kõige alandlikumaid nii, nagu Õpetaja neid teeniks.” (The Condescension of God. – Ensign, dets 2001, lk 20, 21)