109
Oo, Isa, meie Looja!
Austades
1. Oo, Isa, meie Looja!
Sa Taevakuningas,
Jeesuse nimel, palun,
pühitse, õnnista!
Kui puhtana Su leiba
ja vett me naudime
ja jumalikku ohvrit
kõik meeles hoiame.
2. See ohver süütu, püha,
nii mõistmatu ja suur,
mis patu pühib ära
ja toob meil lunastust.
Et võiks me mäletada
Su Poja kannatust.
Et Tema Vaimu kaaslus
me hinged ühte seoks.
3. Kui Jeesus laskus ülalt,
tõi lootust heitunuil
ja andis ennast tasuks,
et päästa hinged meil.
Tal polnud välist ilu,
mis meeldiks kõigile.
Ta oli meie Päästja,
kes tules puhtaks teeb.
4. Mis lõpmata suur tarkus,
suur pühaduseplaan!
Mis lunastust toob kõigil,
kes Jeeust järgivad.
Ta kõndis meie keskel,
me kurbust tunda sai,
me eest Ta andis elu
ja ülenduse sai.
Sõnad: William W. Phelps, 1792–1872
Viis: Felix Mendelssohn, 1809–1847